Vene kultuuripärand
Suure idanaabri kõrval
Eesti idanaabriks on maailma suurima pindalaga riik Venemaa Föderatsioon, millel on ühine piir ka meie teiste naabrite Läti, Leedu, Soome ja Norraga.
Väikese riigi ja rahvana oleme oma suure naabriga paratamatult ajalooliselt seotud olnud.
Mitmelgi korral on Eestis valitsenud Vene võim, kuid samas oleme ka osa saanud Venemaa rikkalikust kultuurielust. Nii näiteks said meie esimesed professionaalsed heliloojad muusikahariduse Peterburi konservatooriumis.
Lauluvara ja pillid
Vanemad vene rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, kuid erandina meie teistest naabritest lauldakse neid sageli mitmehäälselt. Eeslaulja alustab ja teised hääled lisanduvad, meloodiat erinevate viisidega täiendades.
Vene hingelaad tuleb mõjusalt esile aga jutustava sisuga kangelaslauludes bõliinades, mida esitati aeglaselt ja väärikalt. Bõliina on värssjutustus, kus ülistatakse vägilasi, kes võitlesid rändhõimude ja mitmesuguste koletistega.
Nii näiteks võitleb üks armastatumaid kangelasi Ilja Muromets nii hirmuäratava inimlinnu kui ka tatari khaaniga. Dobrõnja Nikititši ning Aljoša Popovitši vägitegude hulgast tõuseb aga esile lohemadude hävitamine.
Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlesarnase pilli gusliga.
Vanemate pillide hulka kuuluvad veel karjapasunad, vilepillid ja žaleika, millel on pilliroost varre otsa kinnitatud oinasarv.
Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad, mille küljes on sageli kuljused.
Puulusikate ansambel
Tantsud
Vastandina ulatuslikele bõliinadele olid rahva seas väga populaarsed humoorikad ja hoogsad tantsulaulud tšastuškad. Neid saadeti kas lõõtspilli või kolmnurkse näppepilli balalaikaga.
Vene rahvatantsude hulka kuuluvad hoogsa iseloomuga trepakk ja kasatšokk.
Omanäoline tantsustiil on improvisatsiooniline pljaska, kus rahulike tantsusammude kõrval kasutatakse ka akrobaatilisi elemente.
Vene rahvaviis „Светит месяц“
Veljo Tormis. „Tšastuška“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“
Kloostrikellade helin
Venemaal on palju õigeusu kirikuid ja kloostreid, kust on alguse saanud omanäoline kirikukellade mängimise kunst, mis on inspireerinud paljusid vene heliloojaid.
Vene õigeusu kiriku peokellad
Vene õigeusu kirikulaul „Jumal on meiega“
Kes oli Ilja Muromets?
- Vene helilooja
- Vene vägilane
- Vene atleet
Mis iseloomustab bõliinat?
- Aeglane ja väärikas esitusviis
- Tantsuline rütm
- Vägilaste ülistamine
- Looduse ülistamine
- Guslisaade
- Klaverisaade
Märgi ära Eesti heliloojad, kes õppisid Peterburi konservatooriumis.
- Miina Härma
- Artur Kapp
- Cyrillus Kreek
- Mihkel Lüdig
- Mart Saar
- Rudolf Tobias
- Konstantin Türnpu
- Arvo Pärt
- Raimond Valgre
- Aleksander Kunileid
Vene klassikaline muusika
Pjotr Tšaikovski
Pjotr Tšaikovski (1840–1893) orkestriteosed, sümfooniad ja ooperid on tuntud terves maailmas.
Tema ooper „Jevgeni Onegin“ ja balletid „Luikede järv“, „Pähklipureja“ ja „Uinuv kaunitar“ on pea kõigi suuremate ooperi- ja balletiteatrite repertuaaris.
Tšaikovski on romantiline helilooja, mistõttu tema muusika on väga värvikas, elava dünaamika ja kaunite meloodiatega.
Maailma ooperi- ja balletiklassika loojad
Venemaal on alates 19. sajandist tegutsenud palju tunnustatud heliloojaid.
Vene klassikalise muusika rajajaks peetakse 19. sajandil elanud Mihhail Glinkat.
Samal aastasajal kirjutasid oma suurepärased teosed ka Modest Mussorgski ja ülalpool mainitud Pjotr Tšaikovski.
20. sajandi Vene muusika suurkujud olid Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš, kes on läinud muusikalukku oma isikupärase helikeele ning värvika sümfoonilise ja lavamuusikaga.
Dmitri Šostakovitš. „Romanss“
Pjotr Tšaikovski. „Väikeste luikede tants“ balletist „Luikede järv“
Pjotr Tšaikovski. „Lillede valss“ balletist „Pähklipureja“
Pjotr Tšaikovski. „Trepakk“ balletist „Pähklipureja“
Modest Mussorgski. „Promenaad“ orkestrisüidist „Pildid näituselt“
S. Prokofjev „Petja ja hunt“
- Kuula helinäiteid ja mõtiskle, missuguste muusikaliste väljendusvahenditega annab helilooja edasi tegelaste iseloomu.
Orkestripillide tutvustus lastele
1936. aastal kirjutas Sergei Prokofjev muusikalise muinasjutu „Petja ja hunt“. Iga tegelaskuju selles loos tutvustab lastele ühte orkestripilli või pillide koosseisu:
- muretult siristav linnuke – flööt,
- tähtsalt prääksuv part – oboe,
- salapäraselt hiiliv kass – klarnet,
- torssis vanaisa – fagott,
- kurjad hundid – metsasarved,
- peategelane Petja – keelpillid,
- jahimeeste püssipaugud – timpanid.
