Väikse riigi suurus
Pulbitsev muusikaelu
Austria Vabariik asub Euroopa südames. Riigi nimi tuleb vana-saksakeelsest sõnast Ostarrîchi, mis tähendab idamaad.
Austria riigikeel on saksa keel ja pealinn Viin.
18. ja 19. sajandil oli Viin üks Euroopa tunnustatud muusikapealinnu. Seal toimus vilgas kontserdielu, tegutsesid teatrid.
Tänapäevani on üks maailma kõrgetasemelisemaid orkestreid 1842. aastal loodud Viini Filharmoonikud, kelle meeleolukat uusaastakontserti naudib telerite vahendusel terve Euroopa.
Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooperi ja Viini Rahvaooperi muusikalavastused. Nende teatritega on oma loomingulise tee sidunud juba aastaid Viinis elav ja töötav Eesti lauljatar Annely Peebo.
Viinis tegutsevad ka mitmed nimekad koorid nagu Viini poistekoor ja Arnold Schönbergi nimeline koor.
Austria kultuuri- ja haridusministeeriumi kõrge tunnustuse Österreichische Kammersänger on pälvinud kaks Eesti vokalisti: sopran Annely Peebo (2022) ja bass Ain Anger (2020).
Valsikuningas Strauss
Viiniga on seotud ka üks kauneimaid tantse, kogu maailmas tuntud Viini valss.
Tänapäeval kuulub Viini valss võistlustantsude hulka ning eeldab tantsijatelt graatsilisust ja väga head koostööd partneriga.
Viini valss arenes Austrias välja rahvatantsust lendlerist, mis 19. sajandil kodunes ka Eestis.
Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks.
Ta oli nii helilooja kui ka dirigent ning reisis oma orkestriga palju mööda Euroopat, esitades oma teoseid.
Straussi muusika kõlab alati ka Viini Filharmoonikute uusaastakontserdil.
Viini klassikud
18. sajandil elasid ja tegutsesid Viinis kolm heliloojat, kelle muusika sai eeskujuks suurele osale 19. sajandi heliloojatest.
Need olid Austria heliloojad Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ning sakslane Ludwig van Beethoven. Neid nimetatakse Viini klassikuteks.
Ka tänapäeval esitatakse Viini klassikute teoseid suure menuga kõikidel maailma kontserdilavadel.
Viinis on sündinud ja suurema osa oma ligi 600 laulust loonud helilooja Franz Schubert, kelle siirast ja südamlikku muusikat hinnatakse kõrgelt ka praegu.
Johann Strauss. „Kevadhäälte valss“
Franz Schubert. „Armas täht“
Tükikese Viini võid lubada endale ka Austriasse sõitmata. Kas tead neid kuulsaid „viinlasi“?
Pagaritoode | |
Vorstike | |
Paneeritud lihalõik | |
Tants | |
Eesti film |
Peale klassikalise muusika on Viini tõmbenumbriks suursugune arhitektuur, kaunid linnapargid ja muud vaatamisväärsused. Siin on ühepäevase linnaekskursiooni plaan. Uuri Viini kaarti ja täida lüngad sobivate nimedega.
9:00
11:00
13:00
14:00
16:30
19:00
Austria rahvamuusika
Tantsurõõm
Austria rahvamuusika on hoogne ja rõõmsameelne, harvem lüüriline. Oluline osa on tantsumuusikal, populaarsemad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Tegemist on paaristantsudega, mida tavaliselt tantsiti ringjoonel liikudes.
Populaarsemad pillid nii tantsu kui laulu saateks olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter.
Sidevahendid Alpi mägedes
Austria rahvamuusikas on küll tunda naabermaade mõjutusi, kuid eriline laulmisviis, mida eeskätt seostatakse Austriaga, on joodeldamine.
Arvatakse, et see tekkis Alpides ning algselt kasutasid joodeldamist omavaheliseks sidepidamiseks mägikarjused. Olulist rolli mängis ka mägedes toimiv kaja, mis kõla võimendas.
Joodeldades vahelduvad kiiresti nn peahääle kõrged ja rinnahääle madalamad helid, mis tekitab omapärase n-ö loksuva kõlaefekti.
Teiseks sidepidamisvahendiks mägede piirkonnas oli alpisarv, mis võib olla kuni 4 meetrit pikk ja mis mängides toetatakse maha.
Alpisarv ja joodeldamine on populaarsed nii Austrias, Šveitsis kui ka Saksamaal Baieris, mis kõik asuvad Alpi aladel.
Johann Sebastian Bach. Allegro
Suur kontsert
Hällilaul
Franz Schubert. „Hällilaul“
Mis helistikus laul on?
- G-duuris
- g-duuris
- C-duuris
Kus asub selles laulus JO?
- 1. joonel
- 2. joonel
- 2. vahes
