Tantsuline rahvamuusika
Kultuuriline side lähinaabritega
Poola Vabariik asub Kesk-Euroopas ning ulatub Läänemerest Karpaatide mäestikuni.
Poola pealinn on Varssavi – üks Euroopa suuremaid majanduskeskusi.
Poola kultuur on tihedalt seotud nii lõunanaabrite Tšehhi ja Slovakkia kui ka idanaabrite Ukraina ja Leedu traditsioonidega. Viimasega moodustas Poola ligi kahe sajandi jooksul ühtse riigi.
Just Poola ja Leedu kaudu jõudsid 19. sajandil Eestisse paljud Euroopa rahvaste lauluviisid ja tantsud.
Poola pillid
Poola rahvapillide hulgas on torupilli tüüpi pille, mis kannavad vastavalt piirkonnale eri nimetusi.
Laialt on levinud mitmesugused trompetilaadsed puhkpillid. Lõunas mäestikualadel on populaarne Alpi sarve tüüpi 5-meetrine trembita, mida kasutati samuti algselt signaalpillina.
Samas piirkonnas on seni väga armastatud mitut liiki viiulid ning tšello- ja kontrabassilaadsed keelpillid.
Omapärane löökpill on mõlemalt poolt mängitav trumm, mis ripub pillimehel kaelas.
Poola tantsurütmid
Polonees ja masurka
Üle kogu Euroopa levisid 19. sajandil poola tantsud polonees ja masurka. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus, algselt rahvatantsud, mis hiljem jõudsid ka ballisaalidesse.
Poloneesist sai mõõdukas tempos pidulik balli avatants, masurka aga on hoogne ja vallatu hüppetants.
Väga iseloomulik on muusikalise rõhu langemine kindlale taktiosale: poloneesis alati esimesele ja masurkal teisele või kolmandale taktiosale.
Nii poloneesi kui ka masurkat on oma loomingus kasutanud paljud tuntud heliloojad.
Krakovjakk
Kolmas populaarne poola tants, mis levis 19. sajandi lõpul ka Eestis, on krakovjakk. Tegemist on Krakovi piirkonnas välja kujunenud kaheosalises taktimõõdus rahvatantsuga.
Iseloomulikuks tunnuseks on sünkoop – rütmivorm, milles muusika rõhk langeb rõhutule taktiosale.
Ka krakovjakk oli hiljem armastatud ballitants.
Iseloomuga tantsud
Poola rahvamuusika on tantsuline ja temperamentne, sageli kasutatakse punkteeritud rütme.
Tuntuimad tantsud on polonees, masurka ja krakovjakk.
Vali loetelust igale riigile õige pealinn ning helilooja.
Soome | ||
Rootsi | ||
Norra | ||
Läti | ||
Leedu | ||
Austria | ||
Ungari | ||
Poola | ||
Saksamaa |
Märgi loetelus need riigid, millel on ühine piir Venemaaga.
Austerlaste Alpi sarv ning poolakate trembita on omavahel üsna sarnased. Märgi kõik väited, mis sobivad trembita kirjeldamiseks.
- Pilli hoitakse mängides õhus.
- Pilli toetatakse mängides vastu maad.
- Pillitoru on kõverusteta.
- Pillitoru on otsast kõverdatud.
- Tegemist on signaalpilliga.
Poola klassikaline muusika
Fryderyk Chopin
Poola tuntuim helilooja on Fryderyk Chopin (1810–1849).
Ungarlase Ferenc Liszti kõrval oli ta üks 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingust enamiku moodustab klaverimuusika.
Chopin sai inspiratsiooni Poola ajaloost, loodusest ja rahvamuusikast.
Ta on kirjutanud hulgaliselt etüüde, prelüüde, valsse, masurkasid ja poloneese.
Tema muusika on kaunilt meloodiline ja särav ning enamasti tehniliselt väga nõudlik. Sageli on helilooja fantaasialend kajastunud ka teose pealkirjas, nagu näiteks „Revolutsiooniline etüüd“ ja „Vihmapiiskade prelüüd“.
Alates 1927. aastast korraldatakse Poolas rahvusvahelist Chopini-nimelist pianistide konkurssi.
Fryderyk Chopin. „Vihmapiiskade prelüüd“
Fryderyk Chopin. „Revolutsiooniline etüüd“
Fryderyk Chopin. Klaverikontsert nr 1 e-moll, I osa
Fryderyk Chopin. „Fantaisie-impromptu“
Krzysztof Penderecki
Tänapäeva Poola heliloojate hulgas on maailmas enim tunnustatud Krzysztof Penderecki (1933–2020).
Ta kirjutas orkestri- ja koorimuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid solistidele, koorile ja orkestrile, oopereid jm. Penderecki oli ka tunnustatud dirigent ja juhatas sageli oma teoseid ise.
Tema palju auhindu pälvinud loomingut esitatakse jätkuvalt paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Nende hulka kuulub ka Varssavis igal aastal toimuv mainekas nüüdismuusika festival „Varssavi sügis“, kus esimest korda jõuavad kuulajani paljud tänapäeva heliloojate uudisteosed.
Krzysztof Penderecki. „De natura sonoris nr 2“
Krzysztof Penderecki. Viiulikontsert, I osa Vivace (katkend)
Kägu
Kuula ja laula laulu „Kägu“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
- Tee laulule kehapillisaade.
Mis helistikus laul on?
- C-duuris
- F-duuris
- G-duuris
Kus asub selle helistiku 1. aste noodijoonestikul?
- 1. joonel
- 1. vahes
- 2. vahes
Kus asub selle helistiku 5. aste?
- 1. vahes
- 2. vahes
- 3. vahes
