Ungari rahvamuusika
Madjarid
Ungari Vabariik asub Kesk-Euroopas ja selle pealinn on Budapest.
Ungarlased ise nimetavad end madjariteks.
Üle 1000 aasta tagasi moodustasid ungarlased hõimuliidu ning kõige tugevama hõimu järgi sai nime kogu rahvas. Ungarlased on suurim soome-ugri rahvas. Erinevalt oma põhja poole jäänud sugulasrahvastest rändasid madjarid Siberist Kesk-Doonau madalikule.
Armastus tantsu vastu
Ungari kultuur on tihedalt seotud oma lähinaabrite Rumeenia, Slovakkia ja Horvaatia kultuuriga. Kõiki neid maid iseloomustab armastus tantsu vastu ja nii on ka ungari rahvaviisid sageli rütmikad ja tantsulised.
Tuntumad rahvatantsud on verbunkos ja tšaardaš. Mõlemad kujunesid välja 18. sajandi lõpul.
Neist esimene on meestetants, mis algselt oli seotud sõjaväkke värbamisega: tantsiti ja mängiti selleks, et rohkem noormehi armeesse meelitada.
Tšaardaš on paaristants, millele on väga iseloomulik tempo kiirenemine loo lõpus. Seda tantsu on oma muusikas kasutanud paljud tuntud operetiloojad.
Mustlasansamblid
Tantsude saateansamblid koosnevad enamasti mustlastest.
Mustlased saabusid Ungarisse 14.–15. sajandil ning nende kultuur segunes kohalike muusikatraditsioonidega.
Mustlasansamblis mängivad tavaliselt viiul, altviiul, kontrabass ning ungari rahvapill cymbalo. Viimast mängitakse haamrikestega keeltele lüües.
Rahvapillid
Rahvapillidest on populaarsed veel torupill ja mitmed trompetilaadsed puhkpillid ning löökpillid.
Omapärane pill on tekerö, mille eelkäijaks on keskaegne rataslüüra.
See on keelpill, kus keeled paneb helisema vändaga pööratav ratas. Ratas on nagu omamoodi viiulipoogen ja pilli kõlagi on lähedane viiuli omale. Meloodiat mängitakse klahvidega, mis suruvad kiilukujulisi puitdetaile keelte vastu ja muudavad nii helikõrgust.
Ungarlaste cymbalo ja austerlaste tsitter on omavahel sugulased. Millised väited iseloomustavad mõlemat pilli?
- Pilli keeled on mängija suhtes risti.
- Pilli keeled on mängija suhtes otse.
- Mängitakse haamrikestega.
- Mängitakse sõrmedega keeli tõmmates.
- Sarnaneb kandlega.
- Pillil on resonantskeeled.
Keskaegsete tantsuviiside popurrii Estampie – Stantipes – Molendinum de Paris – Saltarello – Nota
Ungari klassikaline muusika
Ferenc Liszt
Ungari tuntuim helilooja on Ferenc (Franz) Liszt (1811–1886).
Ta oli virtuoosne pianist ning seetõttu on ta kirjutanud ka palju klaverimuusikat.
Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili: ta kasutas ära kõik selle pilli tehnilised võimalused ning tema teostes kõlas klaver värvikalt nagu orkester.
Kõrvuti klaverimuusikaga on ta kirjutanud ka suurepäraseid orkestriteoseid ning tihti kasutas ta oma loomingus rahvamuusika elemente.
1842. aastal peatus Liszt teel Peterburi Tartus ning andis seal ka kolm ülimenukat kontserti.
Ferenc Liszt. „Armuunelmad“
Ferenc Liszt. Kontsertetüüd „Gnoomide tants“
Ferenc Liszt. Klaverikontsert nr 1 Es-duur, I osa
Ferenc Liszt. „Rõõmsalt ja kurvalt“
Béla Bartok ja Zoltán Kodaly
20. sajandi I poole rahvusvaheliselt tunnustatud heliloojate hulka kuulub ka Ungari helilooja Béla Bartók.
Tema looming on tugevate rahvuslike juurtega ning ta käis ka ise rahvalaule kogumas.
Bartoki sõber ja mõttekaaslane oli helilooja ja tunnustatud muusikapedagoog Zoltán Kodály.
Ta kogus kokku ligi 3500 ungari rahvalaulu ning nendest kujunes ka tema loomingu alus.
Kodaly kirjutas palju muusikat lastele ning lõi uue muusikaõpetussüsteemi (JO-LE-MI), mida kasutatakse ka Eesti koolides.
Ungari rahvalaul „Kui mina olin karjapoiss“
Béla Bartók. Bagatell „Kui mina olin karjapoiss“ ainetel
Operett
Kuulsad operetiloojad
Ungarlased on uhked oma operetimuusika kirjutajate Ferenc Lehári ja Imre Kálmáni üle, kes elasid ja tegutsesid 20. sajandi algul.
Nende lustakad ja hoogsa sisu ning ungaripärase muusikaga operetid rõõmustavad ka tänapäeval teatripublikut mitmel pool maailmas.
