Turismist on kogu maailmas saanud populaarne puhkuse veetmise viis. Maailmas hinnatakse iga-aastaseks turismi kasvuks keskmiselt 4%.
Turismi põhiliigid
Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi on turism inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Lihtsamalt öeldes on turism inimeste liikumine ehk reisimine oma kodukohast teistesse paikadesse. Turist on inimene, kes reisib ja viibib väljaspool oma igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kauem kui 24 tundi.
Turismi põhiliigid on väljaminev turism (elanike reisimine väljapoole oma riigi territooriumi, s.o välisriiki) ja sissetulev turism (riiki tulnud külastajate reisimine riigi territooriumil). Teine liigitamise võimalus on:
- siseturism (reisimine ühe riigi piires väljapoole oma elukeskkonda jäävatesse paikadesse);
- rahvusvaheline turism.
Reisimisel on kümneid võimalikke eesmärke: puhkamine, äriturism (koolitused, konverentsid, laadad jne), sõprade-sugulaste külastamine, kultuuriürituste, vaatamisväärsuste külastamine, ekstreemsuste või elamuste kogemine, jahilkäik, sportimine (mäesuusatamine, lumelauasõidud), terviseprotseduurid, palverännakud jne.
Turism on inimeste reisimine erinevatel eesmärkidel...
- väljaspoole oma igapäevast keskkonda kestusega kuni 1 kalendriaasta
- oma igapäevases keskkonnas kestusega alla 1 kalendriaasta
- reisimine oma kodukohast teistesse paikadesse
Millistel eesmärkidel reisimist võib nimetada turismiks?
- puhkamine
- spaade külastamine
- arheoloogilised väljakaevamised
- sportimine
- koolitused
- töötamine
- sõjalisel missioonil osalemine
- elamuste kogemine
- loodusega tutvumine
- palverännakud
- õppimine
- kultuuriüritustel osalemine
Turismi ajaloost
Reisimine on inimestele juba läbi aegade olnud oluline suhtlusviis ja vajadus. Sumerite leiutatud ratas võimaldas hakata läbima pikemaid vahemaid. Ka oli neil kasutusele võetud raha, mis võimaldas tasuda transpordi ja ööbimise eest. On teada, et Egiptuses korraldati juba 5000 aastat tagasi mööda Niilust nn kruiise, meelelahutusreise ülikutele, aga ka kaubaretki. Aastateks 1600–1200 eKr olid saanud populaarseks turismiobjektiks Egiptuse püramiidid.
Vanadest aegadest on teada ka mitmete tollaste teadlaste ja maadeuurijate reisid, kes kogusid andmeid teiste maade, nende rahvaste ja kommete kohta.
Euroopas hõlbustas reisimist teedevõrgu väljaehitamine. 3. sajandil olid roomlastel olemas juba kindla ajaplaani järgi sõitjaid vedavad vankrid – hilisemate postitõldade eelkäijad. Lisaks pragmaatilistele vajadustele (teadete edasiandmine, postivedu) hakkas see süsteem teenindama ka niisama reisihuvilisi.
Varasel keskajal oli korrastatud teid vähe ja reisimine Mandri-Euroopas üldiselt vähenes. Teedel varitsesid mitmesugused ohud – ringi uitas palju teeröövleid, hulkureid jne. 14.–16. sajandil elavnes reisimine taas, hakati rohkem kauplema. Jõukad kodanikud käisid huvireisidel teistes maades. 19. sajandist kuni aastateni enne Teist maailmasõda kasvas huvi uute reisisihtkohtade vastu. Populaarseks said laevareisid, eriti pärast aurulaevade käikupanemist. Raudteede ehitamine 19. sajandi keskpaiku elavdas samuti reisimist. Hästi organiseeritud massiturism sai alguse pärast Teist maailmasõda ja kestab tänaseni. Turism on muutunud kindlaks tegevusvaldkonnaks, millel on kindel mõju majandusele ja inimeste elulaadile.
Sumerite leiutatud võimaldas läbida pikemaid vahemaid.
väljaehitamine roomlaste poolt hõlbustas reisimist ja võimaldas postivedu.
Seoses käikupanekuga said 19. sajandil populaarseks laevareisid. Maismaal elavdas reisimist ehitamine.
Hästi organiseeritud sai alguse pärast II maailmasõda.
Turismimajandus
Turistidele teenuste pakkumisega tegeleb turismimajandus. Siia kuuluvad mitut liiki teenused: majutus-toitlustus, vee-, maa- ja õhutransport, loodus- ja tehisvaatamisväärtuste tutvustamine, reisibürood ja reisikorraldajad, kauplused, tanklad, trükiste väljaandjad, reklaamiagentuurid jm. Turism on tööjõumahukas, sadade erinevate töökohtadega majandusharu, mis on tihedalt seotud peaaegu kõigi teiste majandusharudega, kuna turistid kulutavad reisides nii transpordile, majutusele, toidule, meelelahutusele, ostudele kui ka paljule muule.
Igal riigil ja piirkonnal on oma looduslikud ja kultuurilised iseärasused ning nende atraktiivsuse ning tähtsuse väljatoomine ongi riigi turismipoliitika eesmärk. Seetõttu töötatakse turismiarengu reguleerimiseks välja vastavad tegevus-, turundus- ja arengukavad, eraldatakse investeeringud ja muu vajalik.
Paljudele riikidele, näiteks Itaalia, Austria, Kreeka, Hispaania, Küpros, Malta jt on turism eluliselt tähtis, sest toob riikidele sisse märkimisväärsed summad ja turiste teenindavates ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turistide jaoks loodud transpordisõlmi, kaubandus- ja spordikeskusi saavad kasutada ka kohalikud elanikud.
Turismiettevõtted on majutus-, toitlustus-, transpordiettevõtted, reisibürood, reisikorraldajad, aga ka mitmesuguste aktiivsete tegevuste (matkad), meelelahutuse, sündmuste (konverentsid, spordisündmused), huviväärsuste (muuseumid) ja nendega seotud teenuste (kaubandus) pakkujad.
Turismi mõjutavad tegurid
Turistide voo liikumist ühte või teise riiki või piirkonda mõjutavad mitmesugused väliskeskkonna tegurid, näiteks riigi üldine majanduslik seis, investeerimine taristusse ja personali, hinnatase, reklaam ja turundus jm. Sotsiaal-kultuurilised tegurid on näiteks kohalike elanike teenindusvalmidus, külalislahkus, kultuur, kombed, sanitaarne olukord, arstiabi kättesaadavus jms. Oluline on ka juurdepääs internetile, televisioonile ja muudele sidekanalitele. Turistide liikumist mõjutab tugevalt ka võimaliku sihtriigi poliitiline olukord: kas seal on rahulik ja turvaline või valitseb hoopis sõjaolukord, on tekkinud rahutused, milline on antud riigi seadusandlus jne. Oma osa on ka looduslikel teguritel ja oludel.
Küsimused
- Iseloomusta turismi liike. Millised on turismi eesmärgid?
- Millega tegelevad turismiettevõtted? Iseloomusta erinevate ettevõtete osa turismimajanduses.
- Millised tegurid soodustavad turismipiirkondade arengut ja turistide liikumist sinna, millised takistavad?
