A
- Absoluutne iive – sündide ja surmade ning sisse- ja väljarände vahe absoluutarvudes.
- Aegkond – geoloogilise ajaarvamise ühik.
- Ajastu – geoloogilises ajaarvamises aegkonna alajaotus.
- Alamik – maailmamere tasemest madalamal paiknev maismaa-ala.
- Alamjooks – jõe suudmepoolne osa.
- Alev – linnast väiksema tihedusega asula, kus on vähemalt 1000 elanikku.
- Alevik – asula, mis suuruselt jääb küla ja alevi vahepeale (300–1000 elanikku).
- Allikas – maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool.
- Aluskord – kivimid, mis moodustavad geoloogilise platvormi alumise osa, Eestis 100–700 m sügavusel.
- Aluspõhi – pinnakatte alla mattunud (vahel ka maapinnale avanevad) kivimid. Moodustub aluskorrast ja pealiskorrast.
- Antitsüklon e kõrgrõhkkond – võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides, õhk liigub keskelt väljapoole.
- Arteesia vesi e surveline põhjavesi – sügaval maakoore kihtide vahel paiknev põhjavesi, mis väljub maapinnale surve all.
- Asula – tiheda hoonestusega ja maa-alaliselt piiritletud eluhoonete ja õuede kogum. Suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi eristatakse linnalisi ja maa-asulaid.
- Asustus – mingi kindla territooriumi, eeskätt alaliseks elamiseks sobiva maa-ala kattumine asulavõrguga.
- Asustustihedus – vt rahvastiku tihedus.
- Avalik teenus – teenus, mis on kättesaadav kõigile, selle tagab riik, riigiasutus, omavalitsus vm institutsioon.
B
- Beebibuum – sündimuse lühiajaline kiire kasv (tavaliselt pärast mingeid pöördelisi sündmusi, nt sõda, riigikorra muutumine jms).
D
- Delta – jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jaguneb jõgi mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub sageli kolmnurgakujuliseks.
- Demograafia e rahvastikuteadus – teadus, mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega (vanuseline, sooline, rahvuslik koosseis, hõive, linnastumine jne).
- Demograafiline plahvatus – demograafilise ülemineku periood, kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb ja sündimus suureneb.
- Demograafiline üleminek e demograafiline siire – kõrge sündimuse ja suremuse asendumine madala sündimuse ja suremusega.
E
- Eeslinn – suurlinna lähiümbruses paiknev linnaline asula, mille elanike enamik töötab suurlinnas.
- Eeslinnastumine – vt valglinnastumine.
- Eesti põhikaart – Maa-ameti koostatav kogu Eesti ala kattev topograafiline kaart.
- Emigratsioon – vt väljaränne.
- Energiaallikas e energiaressurss – ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
- Energiamajandus – tööstusharu, mille eesmärgiks on kütuste hankimine, ümbertöötlus ja elanikkonna varustamine kütuste, elektri- ja soojusenergiaga.
- Eoon – geoloogilise ajaarvamise suurim ühik, jaguneb aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks.
- Erasektori teenus – teenus, mis osutatakse erasektoris tulu teenimise eesmärgil.
- Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega, mis soodustab veekogude kinnikasvamist.
F
- Fennoskandia – Ida-Euroopa platvormi loodeosas asuv geoloogiliselt ehituselt ühtlane ala, mis koosneb Kambriumi-eelsetest tard- ja moondkivimitest, hõlmab Soome, Karjala, Koola poolsaare, suurema osa Skandinaavia poolsaarest.
- Fjordrannik – fjordidega (pikk kitsas järskude kallastega sügav laht) liigestatud rannik.
- Fosforiit – suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud Ordoviitsiumi meres ladestunud käsijalgsete kodadest.
- Front e atmosfäärifront – kahe erisuguste omadustega õhumassi (külmema ja soojema) vaheline kitsas üleminekuala.
G
- Geokronoloogia e geoloogiline ajaarvamine – geoloogia haru, mis tegeleb maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja kindlaksmääramisega.
- Geokronoloogiline skaala – ajaskaala, mis jagab Maa geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks.
H
- Hankiv e primaarne sektor – majandusstruktuuris sektor, mis tegeleb eluks või edasiseks töötlemiseks vajalike ainete hankimisega loodusest.
- Haritav maa – põllumajanduslik maa, millel kasvatatakse toitu.
- Heitvesi – inimeste poolt kasutatud ja loodusesse tagasi lastud vesi.
- Hoovus – mere või suure järve vee püsiv horisontaalsuunaline liikumine.
- Hõive – tööhõive, inimeste osalemine majanduses.
- Hüdroelektrijaam – hüdro- ehk vee-energiast elektrit tootev elektrijaam.
- Hüdroenergia e hüdrauliline energia e vee-energia e veejõud – mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
I
- Igikelts – pindmine, paari kuni mitmesaja meetri paksune, maakoore kestvalt läbikülmunud osa.
- Iive – rahvaarvu muutumine mingis kindlas ajavahemikus.
- Ilm – atmosfääri pidevalt muutuv seisund.
- Ilmastu – vt kliima.
- Immigratsioon – vt sisseränne
- Industriaalühiskond – ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud tööstuses, ehituses, veonduses.
- Inimarengu indeks – näitaja, mille alusel võrreldakse riigi või rahva heaolu taset. Arvutamisel lähtutakse peamiselt SKP-st ühe elaniku kohta.
- Inimressurss – inimeste oskused ja teadmised, mis rakendatakse töö tegemiseks ja tulu saamiseks.
- Isikuteenus – teenus, mis osutatakse otse tarbijale tema tarvete rahuldamiseks (taksoteenus, teater, tervisekindlustus, kaubandus jm).
- Isoterm e samatemperatuurijoon – joon, mis ühendab plaanil või kaardil kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte.
- Istandus – taimekasvatusmajand või -ala, kus kasvatakse üht liiki taimi.
J
- Jõe lang – veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta.
- Jõestik – pea-, lisa- ja harujõgedest koosnev jõesüsteem.
- Järsakrand – rand, mida iseloomustab murrutusjärsak ehk pank. Vt pank.
- Järskrannik – pinnamoe suure kallakuse korral kujunenud rannik.
- Jääaeg – ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid mandriliustikud. Eesti ala vabanes viimasest mandrijääst u 11 000 aastat tagasi.
- Jääkilp e mandrijää – paks (kuni 4 km) jääkiht maismaal.
- Jääliustik – vt liustik.
K
- Kaevandus – koht, kus kaevandatakse maavarasid, eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust e karjääri.
- Kapital – väärtus või omand (raha, maa, seadmed jm), mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks.
- Karst – kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagunemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, tekivad karstilehtrid, -lohud, -koopad.
- Kasvuhooneefekt – nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat soojuskiirgust ja soojeneb selle tagajärjel.
- Kasvuhoonegaasid – õhu koostises olevad gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti (veeaur, süsihappegaas CO₂, metaan CH₄ jt).
- Kaubandus – majandusharu, mis hõlmab kaupade liikumist tootjatelt tarbijatele ostu-müügi teel.
- Keskmäestik – laugete veerude ja kulunud tippudega mäestik absoluutse kõrgusega 1000–3000 m.
- Kilp – platvormi osa, kus on paljandunud aluskorra väga vanad kivimid.
- Kivimid – kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumid maakoores, eristatakse tard-, moonde- ja settekivimeid.
- Kliima e ilmastu – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.
- Kliimamudel – pikaaegsete klimaatiliste andmete alusel koostatav matemaatiline mudel mingi piirkonna või sfääri oodatavate kliimamuutuste kohta.
- Kliimamuutus – pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes.
- Kliimastsenaarium – kliimamudelite arvutustega saadud tulemused oodatavate kliimamuutuste kohta.
- Klint e paekallas – järsakrand, tekkinud ühesuunalise kallakuse ja erineva kulumiskindlusega kivimite kulumise tagajärjel.
- Kuhjepinnavorm – positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku-, tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid).
- Kultuuriturism – üks turismi populaarsemaid liike. Kultuuriturismi eesmärgiks on reisimine teise riiki, et tutvuda eri riikide, rahvaste ja nende kultuuridega, näiteks maastike, arhitektuuri, erinevate kunstide, kohalike eripärade, traditsioonidega.
- Kultuurtaimed – taimed, mida on pikka aega aias, põllul, istanduses või metsas kasvatatud ja mille omadusi on inimesed aja jooksul muutnud.
- Kulumispinnavorm – välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas.
- Kurdmäestik – laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik.
- Kurdumine – maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse.
- Kurrutus – kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel.
- Kõrgmäestik – suurte kõrgusvahede, sügavate orgude ja järskude nõlvadega mäestik, kõrgusega üle 3000 m.
- Kõrgrõhuala – ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.
- Kõrgtehnoloogia – tehnoloogia, mis toetub uusimatele teadussaavutustele (nt mikroelektroonika, biotehnoloogia, uudsete materjalide tootmine jm).
- Kõrgtehnoloogilised tööstusharud – vt uusimad tööstusharud.
- Kõrgustik – ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, mida liigestavad mitmesugused väiksemad pinnavormid.
- Küla – väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
- Küngas – ümar laugete nõlvadega pinnavorm, suhteline kõrgus kuni 200 m.
L
- Laam – maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
- Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
- Laid – väljakujunenud taimkattega, enamasti asustamata väike saar.
- Laidrannik – rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb palju väikesi saari.
- Laugrannik – rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega.
- Lauskmaa – laialdane väikeste kõrgusvahedega tasandik, mida liigestavad kõrgustikud, madalikud, orud ja lavamaad.
- Lauskrand – rand, mida iseloomustab setete kuhjumine.
- Lavamaa ehk platoo – järskude nõlvadega ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem tasandik.
- Linn – kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused.
- Linnalised asulad – asulatüüp (alevik, alev, linn), kus inimesed elavad tihedalt koos ja on tegevad peamiselt tootmis- või teenindussektoris.
- Linnastu – rühm lähestikku asuvaid või kokku kasvanud linnu.
- Linnastumine – linnade kasv, mis kaasneb majanduse ja ühiskonna arenguga ning linnade osatähtsuse suurenemisega, ja linnalise eluviisi levimine.
- Liustik e jääliustik – tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke.
- Looded e tõus ja mõõn – maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul.
- Loodusgeograafiline asend – mingi territooriumi asend Maal ja seda iseloomustavad tingimused (geograafilised, looduslikud, klimaatilised jm).
- Looduslik rohumaa – rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ja kus inimtegevus piirdub rohusaagi kasutamisega või ala kasutamisega karjamaana.
- Loodusressursid e loodusvara – looduslikud tingimused, mida inimesed vajavad olemasoluks ja saavad kasutada tootmises (päikesevalgus, tuuled, muld, maavarad, taimestik, loomastik jms).
- Loodusturism – turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.
- Loomakasvatus e karjandus – põllumajanduse haru, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
- Loomakasvatustalu – põllumajandustalu, kus tegeldakse koduloomade kasvatamisega.
- Loomulik iive – sünni- ja surmajuhtude vahe antud piirkonna rahvastikus. Vt ka absoluutne iive.
- Luide – tuiskliivaalal tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
- Läänetuuled – 60. laiuskraadidel põhja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad püsivad tuuled.
M
- Maa-asula – asula (küla, talu), kus inimesed elavad hajutatult ja tegelevad peamiselt põllunduse, metsanduse, kalanduse, mesinduse jms.
- Maakasutus – maa kasutamine mingil kindlal otstarbel (põllumaa, rohumaa, mets jm).
- Maasäär – peamiselt liivast ja kruusast koosnev valli- või seljakujuline pinnavorm, mis on ühe otsaga kinnitunud maismaa külge ja mille teine ots ulatub avaveekogusse (merre).
- Maavarad – maapõues esinevad ained, mida inimesel on võimalik majanduslikult kasutada.
- Madalik – tasandik, mille üldkõrgus on kuni 200 m.
- Madalmäestik – väikeste kõrgusvahedega mäestik, üldkõrgus kuni 1000 m.
- Madalrõhuala – ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.
- Mahepõllumajandus – looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajanduslik tootmisviis.
- Maismaatransport – reisijate või kauba vedu ehk transportimine maismaal.
- Majandus – kaupade tootmise ja tarbimise süsteem tulu saamise eesmärgil, mis peab tagama inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise ning nende vahetamise, tarbimise ja jaotamise võimaluse.
- Majanduse struktuur – majanduse koosseis. Vt hankiv sektor, töötlev sektor, teenindav sektor.
- Majandusgeograafia – teadusharu, mis uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut ja üldisi ruumilisi seoseid.
- Majandusgeograafiline asend – mingi territooriumi asend sellele oluliste majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes (maavarad, teedevõrk, suured majanduskeskused, tööjõud, kapital jms).
- Majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi.
- Majanduskaardid – temaatilised kaardid, mis kajastavad majandusharude paiknemist riigis või konkreetses piirkonnas (maaüksuses).
- Majandusressursid e tootmistegurid – vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Peamised on maaressurss (loodusressurss), kapitaliressurss ja inimressurss.
- Majandussektor – vt hankiv sektor, töötlev sektor, teenindav sektor.
- Mandrijää e jääkilp – suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb väheliikuvatest jääkilpidest ja liustikest.
- Mandriliustik – laiaulatuslik liustik, mis tekib polaaralade mandritel ja saartel. Vt liustik.
- Mehaaniline iive – vt rändeiive.
- Meretransport – veetranspordi haru, mis tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere.
- Migrant – isik, kes on viibinud võõrriigis üle ühe aasta, olenemata sellest, kas see on toimunud sundkorras või vabatahtlikult ja kas viibimine on olnud ühe- või mitmekordne.
- Migratsioon – vt ränne.
- Moreen – mandrijää või liustiku sulamisel maha jäänud liivast, savist, kruusast, veerisest jm sete.
- Moreenküngas – mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas.
- Moreentasandik – suhteliselt tasase pinnaga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega maa-ala.
- Mõhnad – mandrijää sulamisel tekkinud kruusast ja liivast rühmiti paiknevad ebaregulaarse kujuga künkad.
- Mäeliustik – liustik, mis tekib mäestikus lumepiirist kõrgemal. Vt liustik.
- Mäestik – pinnamoe suurvorm, mis koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelistest orgudest ja nõgudest.
- Mägi – positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m.
N
- Noor mäestik – Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik.
O
- Oodatav eluiga – vanus, milleni vastsündinu eeldatavasti elab, juhul kui suremus ei muutu.
- Oos ehk vallseljak – mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall.
- Orund – orgude ja nõgude süsteem, milles võib paikneda ka veekogusid.
- Otsamoreen – kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vallitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall.
P
- Paekallas – vt klint.
- Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (olema maapaos).
- Pank e järsakrand – mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak.
- Pankrannik – Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist.
- Pealiskord – aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid.
- Pendelränne – inimeste igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.
- Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm).
- Platvorm – tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda katvast kurdumata kivimitest ja settekivimitest pealiskorrast.
- Polaarpäev – periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest.
- Polaaröö – periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest.
- Polder – mere, järve või jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala.
- Primaarne sektor – vt hankiv sektor.
- Põhjavesi – maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid ning koguneb vettpidava kihi peale.
- Põllumajandus – majandusharu, mis tegeleb maad kui loodusvara kasutades toidu, loomasööda ning taimsete ja loomsete toorainete tootmisega. Vt loomakasvatus, taimekasvatus.
- Päikeseenergia – energia, mis on saadud päikesekiirgusest.
R
- Rahvaarv – mingis üksuses (linnas, riigis, mandril, Maal) elavate inimeste arv.
- Rahvaloendus – andmete kogumine rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise jm teadasaamiseks.
- Rahvas – mingi maa-ala elanikkond, kes on ühetaolise koosseisu või tekkega ja kellel on ühesugused keelelised, kultuurilised, usulised vm tunnused.
- Rahvastik – kõik mingil kindlal maa-alal elavad inimesed.
- Rahvastiku tihedus e asustustihedus – statistiline näitaja, mis väljendab inimeste keskmist arvu teatud maa-alal (in/km²).
- Rahvastiku vananemine – vanemaealiste osatähtsuse suurenemine rahvastikus, mille tagajärjel suureneb rahvastiku keskmine vanus.
- Rahvastikupoliitika – riigi sihiteadlik poliitika rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
- Rahvastikupüramiid – rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu kujutav diagramm.
- Rahvastikuregister – elanikkonna arvestamise süsteem, kuhu kuuluvad olulised andmed isikute kohta.
- Rahvastikuteadus – vt demograafia.
- Rahvus – ajalooliselt kujunenud, ennast teadvustanud inimrühm, ühise päritolu, keele, kultuuriga inimesed.
- Rahvuslik koosseis – ühe riigi territooriumil elavate erinevate rahvuste osatähtsuse näitaja.
- Rand – suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus.
- Rannajoon – maismaa ja mere vaheline piir.
- Rannavall – kaarekujuline kuni mõnesaja meetri pikkune ja 1–2 m kõrgune lainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall.
- Rannik – maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared.
- Reovesi – heitvee eriliik. Tekib, kui olmes, tööstuses või põllumajanduses kasutatud vee keemilisi või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt.
- Riimvesi – soolakas vesi, mille soolasus jääb vahemikku 0,5–18‰. Tekib jõe- ja merevee segunemisel, kui meri on ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu.
- Rusukuhik e rusukalle – järsu nõlva või veerude jalamile varisenud murenenud materjal, eriti paekalda jalamil.
- Rändeiive e mehaaniline iive e rändesaldo – inimeste sisse- ja väljarände vahe antud piirkonnas.
- Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber.
- Rändesaldo – vt rändeiive.
- Rändrahn – kristalsest kivimist koosnev suur kivi, mille on esialgsest asukohast mujale kandnud mandrijää.
- Ränne e migratsioon – rahvastiku rändamine ühest kohast teise, isiku või isikute grupi alalise elukoha vahetus vabatahtlikult (kolimine, õppimine jm) või sunniviisiliselt (looduskatastroofid, küüditamine jm). Vt ka siseränne, välisränne, sisseränne, väljaränne.
S
- Samatemperatuurijoon – vt isoterm.
- Sandur – mandrijäätekkeline pinnavorm, pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis.
- Sekundaarne sektor – vt töötlev sektor.
- Sisemajanduse kogutoodang (koguprodukt), SKT e SKP – majandusliku aktiivsuse näitaja, mingil kindlal territooriumil (riigis) teatud ajavahemikul (aasta jooksul) valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses.
- Sisemeri – meri, mis on ühenduses ookeaniga või mõne teise merega ühe või mitme väina kaudu.
- Siseränne – elukoha vahetus riigi piirides.
- Sisseränne e immigratsioon – inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa.
- SKP – vt sisemajanduse kogutoodang.
- Skäär e kaljusaar – saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju.
- Skäärrannik – skääride-, lahtede- ja väinaderikas rannik.
- Soo – ökosüsteem, kus pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas jääb osa taimedest lagunemata ja moodustub turvas. Soo arenguastmed on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba.
- Soojusenergia – soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
- Sundränne – inimeste elama asumine kodumaalt mujale, harilikult sõja, poliitilise või usulise tagakiusamise, looduskatastroofi, näljahäda vm hädaolukorra tõttu.
- Suremuskordaja – surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) 1000 elaniku kohta (promillides , ‰).
- Suurvesi – ühel ja samal aastaajal korduv jõgede kõrge veeseis lume või liustike sulamise või vihmasadude tagajärjel.
- Sündimuskordaja – elussündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) 1000 elaniku kohta promillides (‰).
T
- Taastumatud loodusvarad – loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt.
- Taastuvad loodusvarad – loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustuvad uuesti ja leiavad taas kasutamist.
- Taimekasvatus e maaviljelus e põllundus – põllumajanduse haru, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.
- Taimekasvatustalu – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure.
- Taimekasvuperiood e vegetatsiooniperiood – ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
- Talu – tavaliselt ühele perele kuuluv elupaik, väike maamajand.
- Talveturism – üks turismi alaliike, mille korral reisitakse talvel sihtkohta, kus pakutakse aastaajale vastavaid meelelahutus- ja puhkevõimalusi. Talveturismi atraktsioonid on tihti seotud sportlike tegevustega, nagu suusatamine, matkamine.
- Taristu e infrastruktuur – veonduse, energia- ja veevarustuse, kanalisatsiooni, side jm võrk, mis võimaldab majandusel paindlikult toimida.
- Tasandik – ulatuslik suhteliselt tasase pinnamoega ala maismaal või merepõhjas, kus kõrgusvahed on väikesed, alla 200 m. Reljeef võib olla kergelt lainjas.
- Teenindav e tertsiaalne sektor – majandusstruktuuris sektor, mis tegeleb teenuste osutamisega.
- Teenindus – vt teenindav sektor.
- Teenus – mittemateriaalne, alles teenuse osutamise käigus kujunev toode, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi (nt pangandus, olmeteenindus).
- Tertsiaarne sektor – vt teenindav sektor.
- Toidutööstus – tööstusharu, mis tegeleb põllumajanduses, jahinduses, kalanduses toodetud saaduste töötlemisega toiduaineteks.
- Tootjateenus – vt äriteenus.
- Tootmistegurid – vt majandusressursid.
- Transiitvedu – kaupade või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi.
- Transport e veondus – inimeste, kaupade, materjalide vms ümberpaigutamine ruumis.
- Tsüklon e madalrõhkkond – võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel, õhk liigub väljastpoolt keskele.
- Turism – inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta.
- Turismiettevõtted – majutus-, toitlustus-, transpordiettevõtted, reisibürood, reisikorraldajad, aga ka mitmesuguste aktiivsete tegevuste (matkad), meelelahutuste, sündmuste (konverentsid, spordisündmused), huviväärsuste (muuseumid) ja nendega seotud teenuste (kaubandus) pakkujad.
- Turismimajandus – majandusharu, mis tegeleb reisijatele vajalike teenuste pakkumisega.
- Turist – inimene, kes reisib ja viibib väljaspool oma igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kauem kui 24 tundi.
- Tuuleenergia – taastuvenergia liik, kusjuures tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
- Tuumaenergia e aatomienergia – elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades.
- Tööjõud – riigi aktiivne töövõimeline elanikkond, inimesed oma kehaliste ja vaimsete võimetega, mis võimaldab nende kaasamise majandusse.
- Töötlev e sekundaarne sektor – majandusstruktuuris sektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega.
U
- Uued tööstusharud – töömahukad, oskustööjõudu ja ettevõtetevahelist koostööd vajavad tööstusharud.
- Uusimad e kõrgtehnoloogilised tööstusharud – kapitali- ja teadusmahukad, väga kvalifitseeritud tööjõudu vajavad tööstusharud. Vt kõrgtehnoloogia.
V
- Vabatahtlik ränne – inimeste elama asumine kodumaalt mujale enamasti õppimise või töötamise eesmärgil.
- Vagumus – piklik orutaoline vooluvee, liustikujää, tuule või karsti toimel tekkinud pinnavorm.
- Valgla e valgala – maa-ala, millelt saab oma vee veekogu või selle osa.
- Valglinnastumine e eeslinnastumine – linna hoogne ja laiaulatuslik levik lähialale, peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt.
- Vallseljak – vt oos.
- Vana mäestik – Vanaaegkonnas või varem tekkinud, pikka aega välisjõududele allunud mäestik, iseloomulikud on lauged nõlvad, laiad orud, ümarad tipud. Vrd noor mäestik.
- Vanad tööstusharud – tooraineallika läheduses paiknevad, tooraine- ja töömahukad, vähest oskustööd vajavad tööstusharud.
- Veehoidla – looduslikku nõkku või maapinda kaevatud süvendisse moodustatud tehisveekogu.
- Veelahe – ümbritsevast kõrgem ala, mis eraldab üksteisest vesikondi ja jõgikondi.
- Vegetatsiooniperiood – vt taimekasvuperiood.
- Veondus – vt transport.
- Vesikond – maa-ala, millelt saavad oma vee ühte veekogusse suubuvad jõed.
- Vett läbilaskev kiht – kivimikiht, millest vesi läbi imbub.
- Vettkandev kiht – kivimikiht, kus paikneb põhjavesi.
- Vettpidav kiht – kivimikiht, mis vett läbi ei lase.
- Vooluhulk – vee kogus, mis läbib jõe ristlõiget teatud ajaühikus, jõe vooluhulk oleneb jõe ristlõike suurusest, voolukiirusest, sademete hulgast, mõõdetakse m³/s.
- Voor – madal sujuvate piirjoontega piklik kõrgendik, mis on tekkinud mandrijää kulutav-kuhjava toime tagajärjel, koosneb peamiselt moreenist.
- Väin – suuremaid veekogusid või nende osi ühendav ja maismaaosi eraldav kitsas veeala.
- Välisränne – liikumine üle riigipiiride.
- Väljaränne e emigratsioon – inimeste ümberasumine teise riiki majanduslikel, usulistel vm põhjustel.
Õ
- Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses.
- Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusammas, üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid.
- Õhutransport – reisijate, kauba ja posti transport õhu teel.
Ä
- Äravool – kindla ajavahemiku jooksul valglalt mööda maapinda ja maa all veekogusse voolanud vee hulk, mõõdetakse km³/a.
- Äriteenus e tootjateenus – teenus, mis osutatakse asutustele, firmadele ja ettevõtetele tootmisotstarbel (uurimus- ja arendustöö, kaupade reklaam, raamatupidamisteenus jms).
- Ääremeri – mandrite läheduses paiknev meri, mida ookeanist eraldavad saared ja/või poolsaared.
Ö
- Ökoturism – loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu.
