- Millist liiki valgusallikaid on olemas?
- Miks nimetatakse teatud liiki valgusallikaid soojuslikeks?
Aastatuhandeid oli inimestele ainsaks valgusallikaks Päike. Kui inimene õppis tuld tegema, lisandus sellele lõke. Tuli oli erinevates vormides valgusallikaks üsna pikka aega, näiteks pirrutulena Eesti taludes, samuti küünlatulena.
Oluliselt muutus pilt peale elektri kasutuselevõttu. Kui pikka aega olid peamisteks valgusallikateks elektrihõõglambid, siis tänapäeval hakkavad neid asendama nii luminofoorlambid kui ka LED-lambid.
Valgusallikas
Valgusallikaks loetakse iga keha, mis kiirgab inimese silmale nähtavat valgust. Valgus tekib aatomis ja kiirgub sealt. Kiirgamine tähendab valguse teket ja selle levimist kehast välja. Selleks, et keha saaks valgust kiirata, peab kehale andma energiat.
Valgusallikaid on kahte liiki: soojuslikud ja külmad.
Soojuslikud valgusallikad
Soojuslikes valgusallikates saadakse kiirgamiseks vajalik energia aineosakeste soojusliikumise energia arvelt. Algselt võib energia päritolu olla teistsugune, näiteks põlemise korral saadakse soojus keemilise sideme energiast.
Soojuslikud valgusallikad on näiteks küünal, hõõglamp ja Päike.
 t ≈ 1500 °C |  t ≈ 2800 °C |  t ≈ 6000 °C |
Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat.
Kõrge temperatuuri tõttu kiirgavad maapealsed soojuslikud valgusallikad lisaks nähtavale valgusele ka infrapunakiirgust, mida me tunnetame peamiselt soojusena. Päike kiirgab lisaks infrapunasele kiirgusele ka ultraviolettkiirgust.
Külmad valgusallikad
Külmades valgusallikates pole kiirgamiseks vajalik energia pärit kiirgava aine soojusest.
Luminofoorlambis tekitab elektrivool ultraviolettkiirguse, mis omakorda põhjustab nähtava valguse tekke lambi klaaskesta sees olevas valges aines – luminofooris.
LED-lamp koosneb väikestest lambikestest – valgusdioodidest. Nendes tekib valgus teatud kristallis elektrivoolu toimel.
 Luminofoorlamp |  LED-lamp |
Külmad valgusallikad ei kiirga soojust, nagu nende nimigi ütleb. Seetõttu on nad energiasäästlikumad kui soojuslikud valgusallikad, sest suurem osa kulutatud energiast läheb valgusenergiaks.
Tänapäeval on oluliseks valgusallikaks ka laser, mis annab enamasti väga suure intensiivsusega valguskiire. Laserite kasutusala on lai (metallilõikuslaseritest poe vöötkoodilugejateni). Nagu me edaspidi näeme, on laserid kasulikud ka koolikatsetes valgusega.
Looduslikke valgusallikaid
 Virmalised Valgus tekib Maa atmosfääris olevates lämmastiku ja hapniku aatomites Päikeselt saabuvate osakeste toimel. |  Jaanimardikas Valgus tekib helenduselundis keemilise reaktsiooni tulemusel. |
Valgustite areng
Tänapäeva valgusti on valgustamiseks loodud tehniline seade. Valgustites kasutatakse erinevat liiki valgusallikaid. Joonisel vasakult paremale suureneb energiasäästlikkus.
 Lõke |  Küünal |  Hõõglamp |  Luminofoorlamp |  LED-lamp |
Päikesekiirgus
Eelmises peatükis rääkisime, et Päike paiskab maailmaruumi tohutul hulgas kiirgusenergiat, millest väga väike osa kandub Maale. Sellest umbes 4% on ultraviolettkiirguse energia, 43% nähtava valguse energia ja 53% infrapunakiirguse energia.
Päike valgusallikana ongi eriline selle poolest, et lisaks silmaga nähtavale valgusele kiirgab ta veel ultraviolettkiirgust. Seetõttu on päikesekiirguse toime inimesele teistsugune kui muudel valgusallikatel. Päikese käes me päevitame. Meie naha pruunistumine on kaitsereaktsioon ultraviolettkiirguse vastu. Ühe osa ultraviolettkiirguse toimel tekib organismis D-vitamiin, mis on eluks vajalik. Teine osa sellest võib aga tekitada pahaloomulisi kasvajaid. Seetõttu ei tohi päevitamisega liialdada, tasub jälgiga Riigi Ilmateenistuse poolt antavat UV (ultraviolettkiirguse) indeksit, mis iseloomustab ultraviolettkiirguse osakaalu päikesekiirguses.
Päikesevalguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Infrapunakiirgus aga annab meile suure osa Maale tulevast „päikesesoojusest”.
Pean meeles
Valgusallikad on kehad, mis kiirgavad silmale nähtavat valgust.
Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks.
Soojuslikes valgusallikates saadakse energia valguse kiirgamiseks soojusliikumisest.
Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Vasta õppetüki alguses olevatele küsimustele.
- Miks vajavad valgusallikad valguse kiirgamiseks energiat?
- Millest saab küünlaleek energiat valguse kiirgamiseks?
- Millest saab Päike energiat valguse kiirgamiseks?
- Millised on päikesekiirguse toimed?
- hõõglamp
- küünal
- jaanimardikas
- Päike
- LED-lamp
- luminofoorlamp
