Kuidas lugu ümber jutustada? (2)

Kas ühte mõtet on võimalik välja öelda erinevate sõnadega?
​Miks üht inimest on igavam kuulata kui teist?

Värvikad laused

Harjutus 1

Loe läbi kolm lauset. Neil kõigil on sama sisu. Märgi rohelisega lause, mis sulle kõige rohkem meeldib.
  1. Ta leidis rahakotist needsamad armetud viiskümmend krooni.
  2. Ta avastas, et tal on endiselt vaid viiskümmend krooni.
  3. Miski polnud muutunud, ikka oli rahakotis ainult viiskümmend krooni.

  • Loe lauseid veel kord. Milliste sõnade järgi saad aru, et raha on vähe? Märgi need sõnad kollasega.

Loo võib ümber jutustada oma sõnadega. Mida värvikamad on sinu sõnad ja väljendid, seda põnevam on sind kuulata.

Osa lauseid on loo „Tsatsiki ise“ II osast

1. Ta jooksis lendu tõusvatest tuvidest mööda.

Tuvid pargis tõusid ehmunult lendu, kui ta neist lõõtsutades mööda tormas. 

2. Tsatsikil oli igav. Ta tahtis ära minna. 

Tsatsiki heitis neljateistkümnes kord pilgu oma kellale.

„Ma pean nüüd koju minema.“ 

3. Seejärel tekkis vaikus. Tsatsiki ei osanud enam midagi öelda.

Seejärel tekkis vaikus. Tsatsiki ei teadnud enam, mida kosta.

4. Üks tädidest kiitis, et see oli tõesti ilusti öeldud.  

„See oli tõesti kenasti öeldud,“ kiitis üks tädidest. 

Poiss jookseb pargis

Kuidas olla värvikam?

Harjutus 3

Proovi leida võimalikult palju viise, kuidas ühte mõtet värvikamalt väljendada.

Ma kõndisin tänaval.

Ma lonkisin vihmasel kitsal tänaval.

Ma hiilisin hiirvaikselt kärarikkal tänaval.

Ma tatsusin jalga jala ette pannes mööda auklikku tänavat.

Anne vaatas taevasse.

Lehti langes puudelt.

Kass maandus käppadele.

Harjutus 4 

Mõtle nende piltide kohta välja põnevaid lauseid. Kirjuta need piltide alla.

Mõtle ja tegutse edasi

Harjutus 5

Mängige klassi või perega jutustamismängu.
  • Mängu saab mängida kolme või enama mängijaga.
  • Klassis loositakse viis mängijat. Õpetaja saadab neli õpilast klassist välja. Seejärel kutsub ta ühe klassi jäänud õpilase enda juurde ja jutustab talle lühijutu. Õpilane peab loo meelde jätma. Nüüd kutsub õpetaja ukse tagant ühe õpilase tagasi klassi. Esimene õpilane jutustab loo teisele. Pealtvaatajad ega õpetaja ei tohi esimest õpilast seejuures parandada ega täiendada. Kui lugu on jutustatud, kutsutakse klassi kolmas õpilane, kellele teine räägib loo sellisena, nagu see talle meelde jäi. Nii korratakse kogu lugu, kuni kõik ukse taga olnud lapsed on klassi jõudnud. Viimane klassi naasnud õpilane jutustab loo tervele klassile. Lõpuks loeb õpetaja algse loo uuesti ette.
  • Kui palju kuuldud lugu jutustamise käigus muutus?
  • Kas midagi jäi ka rääkimata, ja kui jäi, siis kas see oli oluline või mitte?
  • Millised olid selles loos olulised tegelased, sündmused ja üksikasjad?