Jutu algus ja lõpp

Näed ise, mis teha võib lõputa jutt –
​hulk asjatut segadust, kära.
​Seepärast – ükskõik, kui suur on su rutt,
​oma jutt räägi lõpuni ära.

Helvi Jürisson

Kuidas lugu alustada?

A.

Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused sala­karid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okstega kibuvitsapõõsad.

Katkend Aino Perviku raamatust „Kunksmoor“

B.

Meie naabertalu kuulub härra ja proua Greggile. Greggidel on kaks last, mõlemad poisid. Nende nimed on Philip ja William. Mõnikord käin ma neil külas, et koos mängida.

Mina olen tüdruk ja ma olen kaheksa-aastane. Philip on samuti kaheksane. William on kolm aastat vanem. Kümnene. Mis asja? Aa, no hea küll. Ta on üksteist.

Katkend Roald Dahli raamatust „Võlusõrm“
  • Kuidas on Aino Pervik alustanud oma raamatut „Kunksmoor“? Mida ta on kirjeldanud?
  • Kuidas on Roald Dahl alustanud oma raamatut „Võlusõrm“? Keda ta on kirjeldanud?
  • Kumma raamatu sa lugemiseks valiksid? Mille järgi otsustasid?
  • A
  • B

Loo alustuseks kirjutan,

  • kes on tegelased ja/või
  • kus tegevus toimub ja/või
  • mis on nende kavatsused või mured.

Kuidas lugu lõpetada?

Lõputa jutt

Helvi Jürisson

Üks pisike põnev muinasjutt
​jäi pooleli enne lõppu.
​Ei tea, kuhu kaduda oli tal rutt,
​ei kuuldud tast kippu ei kõppu.

Suur segadus meile tast maha jäi,
​kõik saatuse teed jäid lahti
​ja teedele teelisi halbu ja häid,
​neid jaotada polnud ju mahti.

Käe peiule jõudis just anda pruut,
​kuid nõusse ei saanud nad papsi,
​jäi teadmata seegi, kas olid nad truud
​ja kas neile sündis lapsi.

Kas kuninga-paps oli halb või hea,
​jäi teadmata, vaikiti maha,
​kuid lohele otsa jäi viimane pea
​ja see juba kindlalt on paha.

Ja metsade taha kongninaga nõid
​jäi hautama mürgiseid rohte
​ja nagu sa isegi arvata võid,
​neist siiani sugeneb ohte.

Näed ise, mis teha võib lõputa jutt –
​hulk asjatut segadust, kära.
​Seepärast – ükskõik, kui suur on su rutt,
​oma jutt räägi lõpuni ära.

  • Mis tegi luuletajale muret?
  • Mis jäi luuletajale muinasjutust teadmata?
  • Kes on selle muinasjutu tegelased?
  • Mida luuletaja sulle soovitab?

Loo lõpetuseks kirjutame, kuidas olukord laheneb.

      • Esmalt
      • Lõpuks
      • Alguses
      • Kõigepealt
      • Kokkuvõttes läks kõik ikkagi hästi
      • Et kõik ausalt ära rääkida
      • Hiljem
      • Elas kord
      • Ja nii see siis juhtuski
      • Viimaks

      Matsutaja Mari

      Kord elas meie maal väike tüdruk, kelle nimi oli Mari. Ta elas ühes oma isa ja emaga vanas talus, mis oli orus kahe kena rohelise künka vahel. Talus elas peale nende veel palju kõiksugu loomi: hobuseid ja lehmi ja sigu ja kanu.

      • Sissejuhatus
      • Loo lõpp

      Matsutaja Mari

      Siis viidi Mari söögituppa ja pandi lauda istuma. Sestsaadik käitus ta söömise ajal alati nii hästi, et teda kunagi enam lauast minema ei saadetud.

      • Sissejuhatus
      • Loo lõpp

      Mõtle ja tegutse edasi

      Jutusta

      • Loe jutu algust ja mõtle sellele kaks lahendust: üks õnnelik ja kurb. Jutusta need klassikaaslastele.

      Mari koristab maailma

      Mari soovis, et nende kool osaleks maailmakoristuspäeval. Ühelt poolt saaks siis nende ümbruskond palju puhtamaks, teisalt tekiks võimalus, et Mari lemmikbänd tuleb nende kooli esinema. Nimelt loositi sel aastal kõigi maailmakoristuspäeval osalenud koolide vahel välja kolm üliägedat kontserti!

      Mari püüdis sellest oma klassikaaslastele rääkida, aga neid tema jutt ei huvitanud. Osa lapsi lihtsalt ei viitsinud pingutada ja teiste arvates oli tänavate koristamine nõme ja must töö. Tundus, et Mari peab üksinda sellel üritusel osalema.

      Kirjuta

      • Kirjuta Helvi Jürissoni luuletuse „Lõputa jutt“ põhjal üks õnneliku lõpuga muinasjutt.