Sisu jaotamine osadeks (1)

Milline ülesanne on lõigul?
​Miks me alustame uut mõtet uuest lõigust?

Mis on lõik?

Harjutus 1

Vaata uuesti katkendit loost „Aus rahandusminister“. Osa lauseid algab uuelt realt. Mis sa arvad, miks?

     Samal päeval laskis Zadig kuninga nimel kuulutada, et kõik, kes pretendeerivad Tema Armulise Majesteedi, Nussanabi poja Nabussani peamaksukoguja ametikohale, peavad tulema kerges siidriietuses krokodillikuu esimesel päeval kuninga ootesaali.

     Neid tuli sinna kuuskümmend neli. Kõrvalsaalis ootasid juba viiuldajad, kõik oli balliks valmis. Kuid suure saali uks oli suletud ja sinna pääses ainult hämara väikese koridori kaudu. Tuli üks ametimees ja juhatas kandidaadid ükshaaval läbi selle koridori, kuhu nad mõneks minutiks üksi jäeti. Kuningas oli asjasse pühendatud ja oli kogu oma varanduse sinna välja pannud.

     Kui kõik pretendendid ballisaali jõudsid, andis Tema Majesteet käsu, et kõik tantsiksid. Iial pole tantsitud nii kohmakalt ja nõtkuseta: viimasel kui ühel oli pea norus, nimmekoht kõver, käed vastu külgi surutud.

Voltaire, „Zadig ehk saatus“
  • Leia selle loo esimene ja viimane lõik. Tee need värviliseks.

Teksti saab jagada lõikudeks. Uut lõiku alustatakse tavaliselt taandega. See tähendab, et rea algusesse jäetakse natuke tühja ruumi.

Uuelt realt algav lõik kujutab uut olukorda või tegevust. Lõik moodustab terviku ja seda saab lühidalt kokku võtta.

Mida lõigu kohta küsida?

   Härra Blom istus ja tippis oma kirjutusmasinal. Kirjutusmasin oli väga vana, väga suur ja tegi kohutavalt palju müra. Härra Blom oli õpetlane ning kirjutas parajasti raamatut pealkirjaga „Poliitilised pinged keskajal“. Niisiis üht väga teaduslikku raamatut.

  • Nella Della püüdis pihku sipleva olevuse.
  • Johannes ja Nella Della lõikusid toas ajalehtedest autosid välja.
  • Härra Blom kirjutas laua taga raamatut.

   Oli kevad, kuid väljas sadas vihma ning nad istusid toas. Johannes ja Nella Della tegelesid sellega, et lõikusid ajalehest autosid välja. Ilusaid uusi automudeleid. Nad tegid seda suurte kääridega. Pliidil kahises teevesi, vihm peksis hooti vastu akna­ruute, kass Parm lakkus ennast ja kõik oli üldse täiesti rahulik.

  • Nella Della püüdis pihku sipleva olevuse.
  • Johannes ja Nella Della lõikusid toas ajalehtedest autosid välja.
  • Härra Blom kirjutas laua taga raamatut.

   Ta tundis kedagi peos siplemas. Johannes lippas ligi vaatama, kelle õde kätte on saanud. Ent siplev olevus häälitses nii veidralt, et Nella Della viis ta laua juurde valguse kätte ja avas alles seal peo.

  • Nella Della püüdis pihku sipleva olevuse.
  • Johannes ja Nella Della lõikusid toas ajalehtedest autosid välja.
  • Härra Blom kirjutas laua taga raamatut.

Oli vihmane kevadpäev.

  • Härra Blom kirjutas laua taga raamatut.
  • Johannes ja Nella Della lõikusid toas ajalehtedest autosid välja.
  • Nella Della nägi, kuidas tilluke olend putkas diivani taha, kass Parm tema kannul.
  • Nella Della peos seisis vihane kummaline olevus, harjasjuuksed peas.
  • Nella Della püüdis pihku sipleva olevuse.

   Nüüd laseb Tonje jälle selle hüüde kuuldavale. Sest otse nende ees seisab päikesevalgusesse mähituna tema. Tonje ema. Tonje on kahe hüppega tema juures. Head käed haaravad ta oma embusse, paks villane kampsun lõhnab nii meeldivalt soolase merevee järele, et tahaks jäädagi niimoodi seisma ja seda nuusutama.

Maria Parr, „Vilgukivioru Tonje“

   Ühel hommikul astus Kunksmoor aga ebatavaliselt vara ja veel hoopis öösärgis ning hommikumantlis suurde tuppa, kus Trumm parajasti innukalt Aafrika õhtutaevast maalis. Kunksmoor oli nii vaevatud olekuga, et Trumm otse ehmus.

Aino Pervik, „Kunksmoor“

Milliste sõnadega lõiku alustada?

Pane tähele!

Lõikude alguses on sageli sellised sõnad ja väljendid, mis

  • iseloomustavad aega, mil sündmus toimub (nt hiljem);
  • juhatavad sisse uue tegevuse, olukorra või sündmuse, mis loos kohe juhtuma hakkab (nt äkki);
  • annavad hinnangu (nt õnneks).

Korraga …
Äkki …
Ühel päeval …
Nüüd …
Elas kord …
Hiljem …

Varsti …
Ühel hommikul …
Sel hetkel kui …
Hoolimata …
Ilmselgelt …
Lõpuks ...

 laseb Tonje jälle selle hüüde kuuldavale. Sest otse nende ees seisab päikesevalgusesse mähituna tema. Tonje ema.

Maria Parr, „Vilgukivioru Tonje“

astus Kunksmoor aga ebatavaliselt vara ja veel hoopis öösärgis ning hommikumantlis suurde tuppa, kus Trumm parajasti innukalt Aafrika õhtutaevast maalis. 

Aino Pervik, „Kunksmoor“
Tekst õpetajale
Ühene õige vastus puudub, sest igasse lünka võivad teatud olukorras sobida kõik pakutud sõnad.

 haaras teda hirm ja tal tekkis tahtmine toit eest ära lükata ja ukse poole plagama pista.

 ei seisnud enam ärimees Havar M. Grimmsoni teel mitte ühtegi takistust.

 oli ta ärganud, kõhus keerlemas tuhat liblikat, raamatu haaranud ja lugema hakanud.

Þórarinn Leifsson, „Vanaema Huldi raamatukogu“

Mõtle ja tegutse edasi

Harjutus 7

Ühenda samatähenduslikud sõnad.
  • varsti
  • korraga
  • nüüd
  • ivakese aja pärast
  • ühtäkki
  • praegu
  • hiljem
  • sel hetkel kui
  • hoolimata
  • pärastpoole
  • sel viivul kui
  • sõltumata

Kirjuta

Mõtle, milline võis olla vestlus Kunksmoori ja kapten Trummi vahel, mis järgnes loetud hetkele. Pane see kirja ja jaga teistega.
Ühel hommikul astus Kunksmoor aga ebatavaliselt vara ja veel hoopis öösärgis ning hommikumantlis suurde tuppa, kus Trumm parajasti innukalt Aafrika õhtutaevast maalis. Kunksmoor oli nii vaevatud olekuga, et Trumm otse ehmus.Aino Pervik, „Kunksmoor“