Loo jutustamine erinevast vaatenurgast

Memm rääkis, et tal oli olnud imetore. Bussisõit olla olnud ütlemata mõnus. Loomaaed oli lausa vaimustav – niivõrd hea planeeringuga ja ilusate valgete viitadega!

Põder Elsie oli tupsununnu, ja mis tollesse Mr Russelli puutub, siis tema on ju lausa armas. Memm ütles, et kõik lapsed olid abivalmid ja võluvad ning et üks väga tore poiss nimega Henry Boot kandis terve pärastlõuna tema vihmavarju.

Ilm oli lausa laitmatu ja suhkruvatt maitses sama taevalikult nagu siis, kui memm alles ise laps oli. Loomaaiatöötajad olid sõbralikud ja meeldivad, ning memm ütles, et ta peab tunnistama, et kõik loomad nägid välja nii, nagu hoolitsetaks nende eest väga püüdlikult.

See oli olnud üks suurepärane päev, tõsijutt.

Tegelikult kuulsin esmaspäeva hommikul kooli minnes muidugi kohe ka selle loo teist külge.

Kõik ütlesid, et ega ma paljust ilma jäänud. Neil ei lubatud piiretel ronida ega krõpse ja jäätist osta ning pooled loomad lamasid sügavas unes puuri tagumises nurgas ja need, kes olid väljas ja jalul, olla tegelikult olnud üsna igavad – sugugi mitte sellised, nagu telekast võib näha.

Põder Elsie nägi välja selline, nagu oleks tal kärntõbi, ja suhkruvati hind olla tõusnud 85 pennini ühe tillukese törtsu eest, ja bussisõit oli nõme, kuna bussijuht ei lubanud neil aknaid täitsa lahti teha ega kõva häälega laulda. Ja ainuke tõeliselt lahe asi, mis kogu päeva jooksul juhtus, oli kõikide arvates see, kui Henry Boot vombati puuri ees oksendas. Sedasi siis.

Nagu memm armastas öelda: võib iga lugu jutustada väga mitmel moel.