Kirjeldus maalib tegelasest ettekujutuse.
Selgelt kujutatud tegelase seiklustele on kergem kaasa elada.
Kõrtsiemand ja Cosette
A.
Emand oli pikakasvuline, blond, punase näoga, rasvunud, lihav, laiaõlaline, suurekondiline ja liikuv naine. [---]
Emanda hääl pani kõik värisema: aknaklaasid, mööbli ja inimesed. Tema lai tedretähniline nägu sarnanes vahukulbiga. Tal kasvas habe ning seetõttu näis ta naiseks riietatud pakikandjana.
B.
Cosette oli kõhn ja äärmiselt kahvatu. Kuigi ligi kaheksa-aastane, võis talle välimuse järgi anda vaevalt kuus. [---]
Saanud alaliselt külmetada, oli tal tekkinud harjumus põlvi tugevasti kokku suruda. Kogu ta riietus koosnes ainult närudest, mis suvel äratas kaastunnet, aga talvel jubedust. Seljas kandis ta katkist linasest riidest kleiti. Paljad kõhnad jalad punetasid külmast.
Victor Hugo, „Cosette“
- Milline mulje jääb kõrtsiemandast kirjelduse järgi?
- Millised sõnad annavad aimu kõrtsiemanda iseloomust?
- Kas Cosette’i lapsepõlv oli õnnelik või õnnetu? Mille põhjal otsustad?
- Vaata teisel slaidil olevaid pilte. Kas kujutasid kirjeldusi lugedes neid tegelasi samasugustena ette? Mis erines?
Autor kirjeldab tegelast või eset, et lugejal tekiks temast ettekujutus.
Harjutus 1
Leia tekstist kõrtsiemanda välimust kirjeldavad omadussõnad.
- Tee roheliseks need sõnad, mis on erapooletud (pole ei head ega halvad).
- Tee kollaseks need sõnad, mis on halvustavad.
- Proovi ette kujutada, milline võis välja näha mees, kes läks Cosette’ile appi ämbrit kandma. Kirjelda teda.
Mõtle ja tegutse edasi
Harjutus 4
Töötage paaris. Üks paarilistest kujutab ette ühte (raamatu)tegelast ja kirjeldab teda võimalikult täpselt teisele. Teine paariline joonistab sellest tegelasest pildi.
- Kas ettekujutus ja joonistus tegelasest tulid sarnased?
