Täishäälikuühendi õigekiri oli õige lihtne, kaashäälikuühendi puhul on rohkem külgi, millele tähelepanu pöörata.
Kui oled tähelepanelik, saab aga ka see keeruline teema üsna kiiresti selgeks.
Kordamiseks
- kartlik
- peatuma
- kristall
- jäljed
- vaikima
- aerud
- meeldiv
- poeg
- eile
- puhkus
tammed
naeris
koolimaja
vastus
kirsiaed
vallatu
peamine
meekook
Kaashäälikuühend
Tüvi
Kõrgele taevasse pürgiv tüvi on iga puu suurim ja tugevaim osa. Tüve tugevus on väga oluline, sest see peab oma õlule võtma nii okste ja lehtede raskuse kui ka hoidma endas kogu kasvuks vajaliku vee ja toitainete varu. Puutüved koosnevad mitmest kihist, millest igaühel on täita oma ülesanne. Keskmine osa on kõige tihedam ja kõvem, seda nimetatakse lülipuiduks. Kõige töökam osa asub kohe koore all, selles osas toimub tüve kasv. Koor ise on nagu vintske vammus, mis kaitseb puud kahjurite ja haiguste eest.
David Burnie, „Puud. Seemnest võimsa metsani“
- Vaata roheliselt trükitud täheühendeid. Mitu kaashäälikut asetseb kõrvuti?
- Leia sõnad, milles on mitu kaashäälikuühendit.
- Leia sõnad, milles on kõrvuti kolm või neli erinevat kaashäälikut.
Tuleta meelde!
Kaks või enam kõrvuti asetsevat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi.
Kaashäälikuühendis kirjutame iga hääliku ühe tähega,
isegi kui mõnda häälikut hääldame pikalt.
kurb, korv, kalda, kuldne, pilv
Sõnamängud
kaun
sa (käepide)
sa (on loomadel)
kriutab
kiad
kies
teeneb
ku (käänukoht)
ku (väärismetall)
mu (pinnase kiht)
mu (haigus)
nä
tüub
kautab
koen
pa (ämber)
pa (sõiduvahend)
tu
K O R S T E N N I S T U B A R V E I D R U S K L I K K A
Pane tähele!
Kaashäälikuühendi põhireeglil on ka mõned erandid, näiteks kirss, valss, seanss, morss, varss. Neid õpid lähemalt 5. klassis.
