Valm
Lugu „Hobune ja eesel“ on valm.
Valm on lühike mõistukõnes lugu, mille tegelased on sageli loomad ja mis sisaldab alati õpetlikku sõnumit.
Enne lugemist
- Vaata esmalt pilti ja arva, millest lugu räägib.
- Mis on selle valmi pealkiri? Kes on autor?
- Kes võiks pealkirja järgi olla selle loo tegelased?
Hobune ja eesel
Keegi talunik pani hobusele ja eeslile võrdsed koormad ning läks nendega turule. Kuid teel osutus, et ta oli üle hinnanud eesli võimeid, kes oli hobusest märksa nõrgem. Kui enamik teed oli juba käidud, tundis eesel, et ta jõud on lõpul. Sellepärast pöördus ta hobuse poole palvega:
„Halasta mulle, vaesele! Oled tugevam, võta osa minu koormast endale!“
Kuid hobusel oli kuri süda ja sellepärast ei halastanud ta vaesele eeslile. Ta vastas pahaselt:
„Mul on endalgi raske koorem, millest mulle jätkub.“
Kõike oma jõudu pingutades kandis eesel veel tükk aega oma koormat, kuni maha langes.
Asjatult püüdis peremees teda löökide ja meelitustega tõusma sundida, kuid eesel ei suutnud enam tõusta ja lõppes varsti. Ei saanud muudmoodi, kui mees pidi ka kogu eesli koorma hobusele selga panema. Ja et mitte eesli nahka kaotada, nülgis peremees selle ja pani ka hobusele, kes mõtles:
„Väikese jõukulutusega oleksin võinud aidata eeslit ning hoida teda suremast. Kuid nüüd pean kandma kogu ta koorma ja isegi ta naha. Nüüd seisab mul eluks ajaks meeles, et tuleb aidata teisi hädas, kui nad seda paluvad.“
Muistse Kreeka valmimeister AisoposMuistses Kreekas armastati valme. Valmi tegelased on küll loomad, kuid nende asemel mõeldi hoopis inimesi. Nii oli kõige hõlpsam väljendada mõtteid, mis võisid valitsejates pahameelt tekitada. Vanaaja suurim valmimeister Aisopos kirjutas oma valmid 2500 aastat tagasi.
Kuidas juttu lugeda?
1. Leian jutu tegelased ja nende soovid.
- Kes on valmi „Hobune ja eesel“ tegelased?
- Mida soovis eesel?
- Millise loomuga oli hobune?
Et juttu hästi mõista, tuleb teada tegelasi. Tuleb mõista, kuidas nad tegutsevad, mida soovivad, millised on nende kavatsused.
2. Pean meeles olulisemad tegevused ja mõtted.
Et juttu hästi mõista, tuleb meelde jätta kõige olulisem. Need on tegevused ja mõtted, milleta lugu ei saa edasi jutustada.
Miks on vaja lugeda?
3. Õpin sellest loost.
- Millisele järeldusele jõudis hobune?
- Mida õppis sellest loost talunik?
- Kas sina oled kedagi aidanud?
- Kas ja kellelt sa palud abi, kui sul on raske?
- Miks on vaja üksteist aidata?
Igas loos on midagi õpetlikku, leia see üles. Lisaks kirjapandule leiad lugudest ka selliseid mõtteid, mida autor ei ütle otse, lugeja peab ise aimama.
4. Teen endale selgeks uute sõnade ja väljendite tähenduse.
5. Kui loo juurde on joonistatud pildid, uurin neid ja mõtisklen nende üle.
|
|
Mõtle ja tegutse edasi
- Sõpra tunned hädas.
- Hooletus ees, õnnetus taga.
- Häda ajab paluma, hea põli hooplema.
- Tänaseid toimetusi ära viska homse varna.
- Iga mees on oma õnne sepp.
- Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
- „Headus“
- „Hilinenud abi“
- „Võidukas hobune“
- „Eesli mure“
