Valgeviimistlus
Puitesemete pinna lõpptöötlust nimetatakse viimistlemiseks. See koosneb kahest erinevast töötlusviisist. Valgeviimistluseks nimetatakse puidupinna silumist ja lihvimist. Silumine on töö, mida tehakse metallist tööriistadega. Varem kasutati selleks erilise teritusega höövlit, nn. siluhöövlit. Tänapäeval asendavad seda mitmesugused kaabitsad, kaaplehed ja viilid (joon. A 56). Kaabitsad ja viilid lõikavad puidu pinnalt õhukesi laaste ning ei rebi kaasa madalamaid puidukiude. Paljudel juhtudel võib aga silumisest üldse loobuda ja minna kohe pärast detaili vormimist üle lihvimisele.
Lihvimiseks nimetatakse puidupinna töötlemist abrasiividega või metallivillaga. Kõige levinumaks abrasiivtöövahendiks on lihvpaber. See on paksem paber või riie, mille pinnale on liimitud teravate servadega abrasiivikillukesed. Mida suuremad need on, seda paksema puidukihi lihvpaber eemaldab, kuid seda karedam jääb lihvitud pind ja vastupidi. Seetõttu markeeritakse lihvpaberid numbritega, mis näitavad abrasiiviterakeste arvu ühel ruutsentimeetril. Kuna suuremaid teri mahub pinnale vähem kui väikesi, siis on lihvpaber 50 tunduvalt karedam kui lihvpaber 100, lihvpaber 150 aga tunduvalt peeneteralisem kui lihvpaber 80 jne.
Lihvimisel hõõrutakse pinda lihvpaberiga. Seda võib teha mitmel moel. Lihtsaim viis on kinnitada lihvpaber aluslauale ja selle abil omakorda töölaua külge. Lihvitav ese surutakse nüüd käega vastu lihvpaberit ja liigutatakse seal edasi-tagasi (joon. A 57). Sel viisil on kõige mugavam lihvida väikesi detaile. Suuremad detailid kinnitatakse lihvimiseks töölauale ja lihvpaber pingutatakse lihvklotsile (joon. A 58). Nüüd liigutatakse lihvimisel lihvklotsi. Pärast pindade lihvimist, moodustuvad nende vahele küllaltki teravad kandid, mis muudavad eseme kasutamise ebamugavaks. Seepärast tuleb pärast pindade lihvimist kergelt lihvida (pehmendada) ka eseme kandid.
Tänapäeval on võimalik lihvimist ka mitmel viisil mehhaniseerida. Treipingil võib pöörlema panna kas lihvketta, lihvrulli või lihvpea (joon. A 59). Suuremate pindade lihvimiseks on sobiv kasutada elektrilist taldlihvijat, lintlihvijat või ekstsentriklihvijat (joon. A 60). Nende töövahendite kasutamisel tuleb aga olla äärmiselt ettevaatlik, sest lihvpaber lõikab siin puitu väga intensiivselt ja võib rikkuda eseme täpse vormi.
Puiteseme lõplikku vormimist ja valgeviimistlust ei saa vaadelda päris omaette tööoperatsioonidena, kuna mehhaniseeritud lihvimist kasutatakse nii ühel kui teisel puhul ja sagedasti läheb vormimine sujuvalt üle silumiseks ja lihvimiseks.
Küsimused
- Miks nimetatakse lihvpaberit rahvakeeles ka liivapaberiks?
- Vanasti kasutati puitesemete valmistamisel ka terava servaga klaasikilde. Millist tööoperatsiooni nendega sooritati?
