Igapäevaelus kasutame kõige sagedamini asukoha määramiseks aadressi. Aadressi järgi kannab postiljon kirju laiali ja taksojuht sõidab õige maja juurde. Aadressist veelgi täpsemalt saab oma asukohta määrata geograafiliste koordinaatidega, mis on seotud Maa kujuteldava teljega.
Kuidas määrata asukohta aadressi järgi?
Eesti territoorium on jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Vallad jagunevad omakorda veel väiksemateks asustusüksusteks ehk aleviteks ja küladeks. Aadressi määramisel jõuame õige asukohani, kui alustada suuremast üksusest ja liikuda järjest väiksemateni.
Ükskõik, millise ala võib jaotada ka malelauataoliseks ruudustikuks, kus igal ruudul on oma aadress, s.o rea ja veeru number. Tavaliselt on linnade turismikaardid sellisel moel ruutudeks jaotatud. Kaardi juures olevas nimekirjas ehk indeksis on näidatud, millise tähistusega ruudus mingi vaatamisväärsus asub. Ka atlasest leiad kiiresti üles ükskõik millise koha, kui kasutad selle lõpus olevat kohanimede indeksit ehk nimekirja, mis on seatud tähestikulisse järjekorda. Sealt on hea vaadata, millisel kaardilehel, millises veerus ja reas otsitav koht asub.
1 – Raekoja plats; 2 – Pikk Hermann; 3 – toomkirik; 4 – Snelli tiik; 5 – Niguliste kirik; 6 – Estonia teater; 7 – draamateater; 8 – Viru hotell; 9 – kaubamaja; 10 – Oleviste kirik; 11 – Balti jaam; 12 – Paks Margareeta; 13 – Soolaladu; 14 – sadam.
Raekoja plats asub ruudus C2. Selleks et see plaanilt leida, tuleb leida veerg C ja rida 2. Nende lõikumisel asuvast ruudus asubki Raekoja plats.
Mõtle
- Miks ei saa laevas avamerel oma asukohta aadressiga määrata?
1. tase | ||
2. tase | ||
3. tase |
Kuidas määrata asukohta koordinaatide abil?
Kõige üldisemalt kasutatakse asukoha määramiseks geograafilisi koordinaate, need pannakse kokku geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest.
Geograafilist laiust arvestatakse ekvaatorist ehk maakera pinda poolitavast kujuteldavast joonest, mis asub mõlemast poolusest võrdsel kaugusel. Poolused on kohad, kus maakera kujuteldav telg ristub maapinnaga. Sama geograafilist laiust läbivad jooned moodustavad gloobuse pinnal ida-läänesuunalised üksteisega paralleelsed ringjooned. Sellepärast nimetatakse neid jooni paralleelideks. Ekvaator tähistatakse väärtusega 0° ja poolused väärtusega 90°. Kuna ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks, siis põhjapoolkeral mõõdetud geograafilist laiust nimetatakse põhjalaiuseks (tähis pl või N), lõunapoolkeral aga lõunalaiuseks (tähis ll või S).
Sama paralleeli ulatuses tõuseb Päike päeval silmapiiri suhtes ühele ja samale kõrgusele, ekvaatoril kõrgemale ja poolustel madalamale. Seda teades on meremehed määranud oma laeva kaugust ekvaatorist.
Gloobusel on näha veel ühed jooned, mis paiknevad paralleelidega risti ja ühendavad mõlemat poolust. Need jooned on meridiaanid ehk keskpäevajooned, sest terve joone ulatuses saabub keskpäev ühel ja samal hetkel. Meridiaanide abil määratakse geograafilist pikkust. Kokkuleppeliselt tähistatakse meridiaan, mis läbib Londonis olevat Greenwichi tähetorni, väärtusega 0°. Seda meridiaani nimetatakse nullmeridiaaniks või ka algmeridiaaniks ja see jagab Maa ida- ja läänepoolkeraks. Liikudes nullmeridiaanist ida suunas, loendatakse idapikkusi 0–180° idapoolkera ulatuses (tähis ip või E). Liikudes nullmeridiaanist lääne suunas, loendatakse läänepikkusi 0–180° läänepoolkera ulatuses (tähis lp või W). Kokku annavad need maakera täisringi ehk 360°.
Kuidas aitab kaardivõrk suunda määrata?
Gloobusele või kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustikku nimetatakse kaardivõrguks. Kaardivõrk aitab määrata koha geograafilisi koordinaate. Teades mingi koha koordinaate, saab selle kaardile märkida või kaardilt üles leida. Kaardivõrguga ei näidata harilikult iga täiskraadilist meridiaani ja paralleeli, vaid jooned on tõmmatud 10° või 5° järel. Kui on vaja leida vahepealset punkti, tuleb joonte vahe silma järgi või joonlauaga väiksemateks vahemikeks jaotada.
Antud kaardijoonisel on paralleelide ja meridiaanide vahe 30°
Tänapäeval on üks olulisemaid abivahendeid koordinaatide määramisel GPS-vastuvõtja. See saab ümber maakera tiirlevatelt satelliitidelt raadiosignaale, mille alusel arvutab välja oma asukoha koordinaadid. Ülemaailmset asukohamääramise süsteemi kasutatakse väga erinevates valdkondades, näiteks maamõõtjad geodeetilistel töödel, kaardistamisel, lennukite, laevade ja autode juhtimisel, aga ka lihtsalt matkal kompassi asemel.
Kokku tiirleb ümber Maa igal hetkel üle 1000 tegutseva satelliidi
Mõtle
- Kuidas aitab kaardivõrk määrata koha geograafilisi koordinaate?
Mõisted
- geograafilised koordinaadid – geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal
- geograafiline laius – geograafiline koordinaat, mis tähistab nurkkaugust ekvaatorist põhja või lõuna suunas; mõõdetakse kraadides 0–90° (põhjalaiuse tähis pl või N, lõunalaiuse tähis ll või S)
- geograafiline pikkus – geograafiline koordinaat, mis tähistab nurkkaugust nullmeridiaanist ida või lääne suunas; mõõdetakse kraadides 0–180° (idapikkuse tähis ip või E, läänepikkuse tähis lp või W)
- paralleel – ekvaatoriga paralleelne ehk ida-lääne suunas kulgev kujuteldav ringjoon ümber maakera
- meridiaan – põhja-lõuna suunas kulgev kujuteldav poolringjoon pooluselt pooluseni
- nullmeridiaan ehk algmeridiaan – rahvusvaheliselt kokku lepitud meridiaan, millest lähtudes määratakse geograafilist pikkust
- ekvaator – maakera poolitav kujuteldav joon, mis asub mõlemast poolusest võrdsel kaugusel
- poolus – koht, kus maakera kujuteldav telg ristub maapinnaga
- kaardivõrk – gloobusel või kaardil kujutatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik
