Õppimine ja jäljendamine
Kui inimene õpib, saab ta juurde teadmisi, oskusi ja kogemusi. Õpime kõikjal ja kõigest: uutest tegevustest, õpikutarkusest, juhuslikest tähelepanekutest, igapäevastest tõdemustest elu kohta jm. Õppimine on võime ennast muuta, et paremini kohaneda keskkonnaga. Inimese õppimisvõime on piiramatu. Uued kogemused ja teadmised muudavad inimese teadvust ja see avaldub ka käitumises.
Inimene õpib sageli uusi asju teisi jäljendades ehk matkides. Meil on väga lihtne teha järele liigutusi, mida keegi ette teeb. Me oskame jäljendada isegi vaid piltide põhjal. Näiteks pole väga keeruline ära õppida viit järgmist käte asendit, mis on joonisel kujutatud. Jäta need endale meelde.
Mitu korda sa harjutasid, et õige järjekord meelde jätta? Väga raske see polnud. Need käte asendid tähendavad eesti viipekeeles tähti T, U, B, L ja I. Viipekeelt kasutavad kurdid suhtlemiseks. Erinevates riikides on viipekeel erinev. Näiteks räägitakse Ameerikas ja Inglismaal inglise keelt, aga ameerika ja inglise viipekeel erinevad teineteisest täiesti. Viipekeeles tähistavad viiped terveid asju, sündmusi või tegevusi. Viibelda saab nii üksikuid tähti kui ka terveid sõnu kujutades.
Nii inimesed kui ka loomad õpivad selleks, et paremini hakkama saada ja kohaneda ümbritseva maailmaga. Kuid inimene erineb loomadest peale piiramatu õppimisvõime veel selle poolest, et varasemate põlvkondade kogemused ja tarkused on säilitatud raamatutena, failidena või rahvapärimusena. Seega kasvab inimkonna kogu teadmiste hulk iga põlvkonnaga. Loomad seevastu kohastuvad keskkonnaga instinktide abil, samuti nagu nende eelkäijadki.
Arutlemiseks
- Milleks on vaja õppida?
Ma sain teada, et .
Ma oskan nüüd .
Olen kogenud .
Juhtkoer on nägemispuudega inimese teejuht
Väljaõpetatud koer on alati valmis oma pimedat peremeest või perenaist kõikjal saatma. Mõned juhtkoera kasutajad väidavad, et koer on isegi parem teejuht kui teine inimene. Koer ning tema peremees peavad muidugi omavahel hästi sobima ning teineteist usaldama. Juhtkoera väljaõpetamine on pikk protsess, see kestab 5–7 kuud.
Arutlemiseks
- Tuleta meelde varemõpitut. Mis vahe on inimese ja looma ajul? Mida saab selle põhjal järeldada inimese õppimisvõime kohta?
Kas õppimist saab õppida?
Kindlasti saab õppida paremini, kui jälgida lihtsaid reegleid. Tulemused on paremad, kui ei tegelda kõrvaliste asjadega. Luuletust on lihtsam pähe õppida vaikuses, mitte samal ajal televiisorit vaadates. Neid asju, mida suudad seostada varasemate teadmistega, on palju lihtsam õppida ja meelde jätta. Õppimise põhireegel on väga lihtne: asjadest, mida õpitakse, tuleb aru saada. Kui õpitavas ei paista esimesel pilgul mingit tähendust või korda olevat, siis tuleb see tähendus ja korrapära üles leida või ise luua. Mõttega õppimine on alati palju tulemuslikum kui mehaaniline tuupimine.
Arutlemiseks
- Kuidas on lihtne õppida? Kuidas õpid sina?
Kuidas koostada ideekaarti?
Ideekaart sobib hästi eelteadmiste, ideede, mõistete või mõtete kirjapanemiseks. Ideekaardi abil on võimalik süstematiseerida erinevates tundides omandatud teadmisi ning omandada uusi mõisteid. Ideekaart sobib eeltööna analüüsi või arutluse kirjutamisele.
Seda võib koostada teksti olulisemast sõnavarast, näiteks võib ideekaarti koostada teksti lugemise ajal. Oluline on, et idee antakse edasi mõistete ja põhiterminite kaudu, vältides lauseid. Niiviisi õpitakse infot kontsentreeritult esitama.
- Keskne idee, mõte või mõiste pannakse kirja joonise keskele.
- Alateemad hargnevad keskelt harudena eemale. Harude peal kujutatakse siduvaid märksõnu või pilte.
- Väiksema tähtsusega teemad seotakse harude abil peamiste teemade külge.
- Harud moodustavad puujuurestiku kombel ühendatud astmelise struktuuri.
Jututäht
Jututähe abil saab analüüsida raamatut, novelli, lühijuttu. See aitab meelde jätta, mis oli loo juhtmõte, kes olid tegelased, kus ja millal tegevus toimus, mis juhtus ning kuidas lugu lõppes. Jututähte on hea kasutada, kui valmistad ennast ette kohustusliku kirjanduse kontrolltööks.
Kuidas lugeda keerulist teksti?
Sageli peame lugema ametlikke tekste, näiteks artikleid, aruandeid, seadusi. Need sisaldavad palju infot ja käsitlevad keerulisi probleeme. Selliseid tekste lugedes võib lõpuks tekkida tunne, et ei saanud küll millestki aru.
Ometigi on väga tähtis tekstist aru saada ja sellest kõige olulisem üles leida. Ei ole vaja teksti pähe õppida.
Tekstile saab läheneda samm-sammult.
1. Saa tekstist ülevaade
Lehitse teksti, loe pealkirju ja sissejuhatust. Nii saad tekstist üldmulje. Edaspidi on lugemine kergem, sest sa tead juba, millest juttu tuleb.
2. Esita küsimusi
Sõnasta enda jaoks küsimused, millele pead tekstist vastused leidma. Küsimused tulenevad sellest, miks sa seda teksti loed, milline ülesanne sulle on antud või millise tunniteema juurde see kuulub. Alusta järgmistest küsimustest: kes, kas, miks, kuidas, millal.
3. Loe tekst keskendunult läbi
Loe teksti rahulikult ja keskendunult.
Vasta enda sõnastatud küsimustele (vt 2. samm).
Kui tekstis on võõraid sõnu, aitab võõrsõnastik (portaal.eki.ee/keelekogud).
Tee teksti serva märkmeid, mis aitavad pärast kiiresti ülevaadet saada: ! (oluline), nt. (näiteks), ? (küsitav või arusaamatu väide). Kui see pole sinu enda raamat (dokument), tee märkmeid eraldi lehele!
Võid tähtsamad mõisted (ehk võtmesõnad) või laused ära märkida. Pea silmas, et märgid ära ainult kõige olulisema, st mitte üle 1/3 tekstist.
4. Võta tekstilõigud kokku
Kui tekst on pikk, jaota see mõtestatud lõikudeks. Võta iga lõik oma sõnadega kokku. Pane lõikudele sobivad pealkirjad (märksõnad).
5. Võta tekst kokku
Püüa kogu tekst oma sõnadega kokku võtta. Selleks kasuta 4. sammus tehtud märkmeid. Võid oma kokkuvõtte ka kellelegi teisele valjusti ette lugeda ja vaadata, kas tal tekkis küsimusi.
Kui sa oled teksti sisust hästi aru saanud, jääb see kergemini meelde.
Nende 5 sammuga võtad tekstis kõige olulisema kokku ja annad selle edasi oma sõnadega. Jälgi, et oluline info kaduma ei lähe.
Harjuta seda lugemismeetodit näiteks mõne ajaleheartikli peal.
Küsimused
- Kas oled nõus väitega „Inimene õpib kogu elu”? Miks?
- Mis nippe oled kasutanud keeruliste mõistete meeldejätmiseks?
- Koosta eraldi lehele või mõne sobiva programmiga ideekaart eelmise peatüki mõistete põhjal. Kasuta kindlasti mõisteid: geen, genoom, pärilikud haigused ja päriliku eelsoodumusega haigused.
- Koosta eraldi lehele jututäht raamatu põhjal, mida parasjagu kirjanduse tunniks loed. Lisa juurde teose pealkiri, autor ja avaldamise aasta.
Ma tean, et...
Õppides saab inimene teadmisi, oskusi ja kogemusi juurde. Inimese õppimisvõime on piiramatu ning me oleme kõige osavamad jäljendajad. Ka loomad on võimelised õppima ja jäljendama. Asjadest, mida õpitakse, tuleb aru saada, siis jääb õpitu lihtsamini meelde.
