Kuidas ajas rännata?
Aeg liigub alati ühes suunas. Minevik mõjutab olevikku ja olevik omakorda tulevikku. Vastupidine pole võimalik.
Sellegipoolest suudab inimene ajas rännata. Mitte küll nii, nagu ulmefilmides, kus ajamasinasse astudes võib sattuda näiteks 600 aastat ajas tagasi või hoopis tulevikku.
Inimene rändab ajas seetõttu, et tal on mälu. Mälu on võime omandada ja säilitada teadmisi ja oskusi.
Meenuta tänast hommikut, eilset õhtut või oma esimest koolipäeva. Selleks on sul vaja end mõttes ajas tagasi viia. Meelde tulevad mitte ainult sündmused, vaid ka tunded, mida sel hetkel kogesid, ja mõtted, mida mõtlesid.
See ongi inimese „ajamasin”, mis võimaldab liikuda ajas vastuvoolu, st tagasi ja ka mõelda end olukorda, mida pole veel olnud.
Inimene on loomariigis ainus, kes suudab aega tajuda ja selles rännata.
Arutlemiseks
- Tuleta ajalootunnist meelde, kuidas nimetatakse joont, mis kujutab aja ühesuunalist liikumist.
- Vaata pildiallkirja. Kuidas mõistad mälu-uurija Endel Tulvingu tsitaati aruka elu kohta?
Millal hakkavad lapsed mäletama?
Sarnaselt loomadega elavad väikesed lapsed vaid olevikus. Teaduslikud katsed on näidanud, et enamik kolmeaastaseid lapsi ei suuda ajas rännata. Nad tunnevad asju ära ja mäletavad sündmusi, mis nendega on juhtunud, kuid nad ei suuda meenutada, mida nad minevikus tundsid või mõtlesid. Samuti ei oska nad end tulevikus ette kujutada.
Arutlemiseks
- Mis on kõige esimene asi, mida sa oma elust mäletad? Kui vana sa võisid siis olla?
Kas loomad mäletavad?
Loomad ei saa ette võtta mõttelist rännakut ajas. Paljud liigid, eriti linnud ja imetajad, suudavad üsna hästi maailmast „teadmisi” omandada, kuid nad ei suuda meenutada ühtegi nendega toimunud sündmust. Võrreldes inimesega on loomade tunnetus minevikust ja tulevikust väga piiratud.
Elevandi aju uurinud teadlased kinnitavad, et elevandid suudavad õppida, omandada uusi oskusi, mõelda mitme probleemi üle ning neil on pikk mälu. Näiteks talletavad elevandid paljudeks aastateks mällu teekondi toitumis- ja joogikohtadele. Elevandi ajus on hästi arenenud see osa, mis tuvastab helisignaale ja osaleb meeldejätmises.
Elevant jätab kõik meelde. Loodusesõber, nr 6/ 2007
Ajakapslid
Sageli teevad inimesed „kingitusi” tulevikku. Juba pikka aega on säilinud traditsioon asetada ühte kindlasse paika ajastu jäädvustamiseks sümboolseid esemeid.
Maailmanäituse raames koostati ajakapsel, mis maeti 23. septembril 1938. aastal ning mis peab maa sees puutumatult lebama 5000 aastat. Ajakapsel avatakse 6939. aastal.
Ajakapslis on näiteks:
- naiste kübar aastast 1938,
- žiletiterad,
- piip,
- mängukaardid,
- klaasvatt,
- Miki Hiirega plastmassist tass,
- hambahari,
- pulber, millest valmistati hambapastat
- mikrofilm, mille peal on raamatud, ajalehed, filmid.
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, miks pandi 1938. aastal ajakapslisse just need esemed?
- Mõelge, mida teie oma klassiga ajakapslisse paneksite. Arvestage, et need esemed peaksid iseloomustama teid ja praegust aega.
Kuidas mälu töötab?
Mälu pole ainuüksi suur teadmiste ja oskuste varasalv, kust aeg-ajalt infot välja võetakse. Mälu salvestab informatsiooni ehk jätab meelde, peab meeles ehk säilitab ja kasutab ehk meenutab.
Saab rääkida mälu erinevatest liikidest, millel igaühel on oma ülesanded. Mälu liigitatakse mitmel alusel, näiteks info säilimise aja alusel eristatakse lühi- ehk töömälu ja pikaajalist mälu. Töömälu maht on piiratud, seal püsib korraga umbes telefoninumbripikkune info (keskmiselt 7 ühikut). Töömälus säilib info lühikest aega, sest pidevalt lisandub uut infot. Näiteks kui sa püüad meelde jätta telefoninumbrit, aga samal ajal keegi midagi ütleb, on raske mõlemat meelde jätta ja üks ununeb.
Töömälust läheb oluline info pikaajalisse mällu, ebaoluline aga ununeb. Pikaajalises mälus püsib informatsioon tunduvalt kauem ja seda iseloomustab väga suur maht. Teadlased väidavad, et pikaajalise mälu maht on piiramatu.
Känkimine
Kas sa suudad ühekorraga meelde jätta numbrirea 257903542? Ilmselt mitte. Aga kui rühmitada need kolmeks kängiks: 257 903 542? Tõenäoliselt õnnestub meeldejätmine nüüd paremini. Niisugust info kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks.
Arutlemiseks
- Too näiteid, millal võib känkimisest kasu olla.
- Kuidas mõistad ütlusi „Harjutamine teeb meistriks” ja „Kordamine on tarkuse ema”?
Kuidas paremini meelde jätta?
- Püüa sellest, mida sa meelde tahad jätta, kindlasti aru saada.
- Mida rohkem sa õpitavale keskendud, seda paremini jääb see sulle meelde. Näiteks ära vaata õppimise ajal telekat.
- Püüa luua võimalikult palju seoseid oma varasemate teadmistega.
- Kui sa õpitut kordad, ära tee seda mehaaniliselt, vaid mõtle kaasa.
- Materjal jääb paremini meelde, kui õpid seda osade kaupa, mitte korraga. Hakka kontrolltööks aegsalt õppima ja tee õppimisse mitu pikemat pausi.
- üsna väike maht
- info säilib lühikest aega
- info säilib pikka aega
- piiramatu maht
Kes minevikku ei mäleta...
Inimestele on läbi aegade meeldinud lugusid kuulata ja neid jutustada. Enne kui tekkis kirjakeel, anti kõik olulised teadmised ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt ja mälu järgi. Nii edastati ka Eestis sajandeid enne kirjakeele kujunemist ja raamatute levikut teadmisi põllupidamise, ravitsemise, käsitöö jpm kohta lugude ja laulude kaudu. Suulise rahvapärimusena levisid legendid ja muistendid, mille järgi Fr. R. Kreutzwald (1803–1882) 19. sajandil rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostas.
19. sajandi lõpul asuti Eesti kirjameeste, eelkõige Jakob Hurda (1839–1907) üleskutsel suulist rahvapärimust koguma, algul üles kirjutama ja hiljem ka helisalvestama. Rahvapärimuse hoidmiseks loodi 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum.
Arutlemiseks
- Kuidas mõistad Juhan Liivi tsitaati „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”?
Mäluasutused
Igaühel on oma mälestused. Paljude inimeste mälestuste talletamisel ja võrdlemisel on võimalik saada ettekujutus rahva minevikust ja kultuurist. Rahvapärimuse ja mälestuste kogumise ning säilitamisega tegelevad mäluasutused ehk arhiivid, raamatukogud ja muuseumid. Eesti mäluasutused on näiteks Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv. Mäluasutuste ülesandeks on ka rahvapärimuse tutvustamine ja kättesaadavaks tegemine.
Supermälu
Daniel Tammet on inglane, perekonnanime Tammet on ta võtnud eesti keelest. Daniel Tammet on autismispektri häirega savant. Savant’i sündroomiga inimestel on fenomenaalsed võimed mingil kitsal alal. Tammetil on näiteks erakordne mälu ja ta suudab ülikiirelt peast arvutada.
2005. aastal püstitas Tammet Euroopa rekordi pii (π) komakohtade üleslugemisel. Pii on arv, mille väärtus algab 3,14… ja komakohti on lõpmatu hulk. Tammet suutis 5 tunni ja 9 minuti jooksul peast loendada pii väärtust 22 514 kohta pärast koma.
Ta valdab ka mitut võõrkeelt, sh eesti keelt. Lisaks loob ta uut keelt „mänti”, milles on mitmeid sõnu eesti ja soome keelest.
Mänti keeles on näiteks sõnad ema, ela, (tähendab elu), päike ja päive.
Unustamine
Unustamine on tegelikult ka kasulik, sest selle käigus salvestame üldistatud ja tähtsa informatsiooni, ebaolulise aga unustame. Kas sa kujutad ette, et sul on täpselt meeles kõik, mida oled koolis õppinud, või mis olukorras viibinud? Unustamine on elu vältimatu osa.
Arutlemiseks
- Miks on unustamine sinu arvates kasulik?
Amneesia
Amneesia on ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus. Amneesiahaiged suudavad sageli meelde jätta uusi fakte, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need omandasid.
Amneesiahaigeid uurides on teadlased jõudnud järelduseni, et mäluga on seotud erinevad ajuosad. Ajukahjustus ühes ajuosas ei vii tingimata täieliku mälukaotuseni, vaid põhjustab häireid ühes mäluliigis. Näiteks suudab ajukahjustusega inimene jätkuvalt jalgrattaga sõita, lugeda ja uusi fakte meelde jätta, kuid ta ei suuda meenutada ühtegi isikliku elu sündmust.
Küsimused
- Tuleta meelde, mis on ajalooallikad. Kuidas need jagunevad?
- Mis sa arvad, kas tänapäeval kasutavad inimesed kalkulaatori, telefoni ja arvuti kasutamise tõttu oma mälu vähem?
Ma tean, et...
Mälu on võime infot salvestada, meeles pidada ja meenutada. Inimene erineb ülejäänud loomariigist selle poolest, et ta suudab meenutada minevikku ja kujutleda tulevikku. Mälu jaguneb eri liikideks. Säilimise aja järgi eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu.
