Väärtushinnangud
Väärtushinnangud on põhimõtted, mille põhjal teeme otsuseid ja tegutseme. Väärtushinnangud näitavad, mida inimesed oluliseks peavad, mida ihaldavad ja mille poole püüdlevad või mida kardavad kaotada.
Me suhtume end ümbritsevasse maailma hinnanguliselt ja see peegeldub meie arusaamades heast ja halvast. Väärtused on ideed või nähtused, mida inimesed oluliseks peavad ja väärtustavad. Väärtusi iseloomustab ka see, et nad pole alati vahetud. Näiteks raha ei saa pidada väärtuseks omaette, kuid väärtust väljendab see, mida raha eest võib saada.
Kuidas väärtushinnangud kujunevad?
Väärtushinnangud kujunevad aja jooksul. Need sõltuvad paljudest teguritest, näiteks vanusest, perekonnast, sõpradest, religioonist ja keskkonnast. Esimesed teadmised selle kohta, mis on õige või vale, hea või halb, saame oma vanematelt. Hiljem hakkavad meie väärtushinnanguid mõjutama kool ja sõbrad. Ka eeskujud on väga olulised väärtushinnangute kujunemisel. Nii nagu meie perekond, sõbrad ja tuttavad mõjutavad meie väärtushinnanguid, nii mõjutame meie nende omi.
Kokkuvõttes võib öelda, et väärtushinnanguid mõjutab elukogemus. Elu jooksul võivad väärtushinnangud üsna palju muutuda.
Arutlemiseks
- Vaata pilte. Millised võivad olla nende inimeste väärtushinnangud? Mida nad võivad oluliseks pidada, mille poole püüelda? Mis sa arvad, kas nende väärtushinnangud on alati samasugused olnud?
- Kuidas võib maal või linnas elamine mõjutada inimese väärtushinnanguid?
Eesti õpilaste väärtushinnangute kujunemist mõjutanud tegurid
Väärtushinnangute kujunemist mõjutanud tegurid õpilaste endi arvamuse alusel ja tähtsuse järjekorras.
- Vanemad
- Sõbrad
- Õpetajad
- Meedia
- Klassikaaslased
- Kirjandus
- Ühiskondlikud organisatsioonid
- Kirik jm usulised organisatsioonid
Arutlemiseks
- Kuidas on vanemad oma käitumise ja tegudega lastele eeskujuks?
- Kuidas kujundab õpetaja õpilaste väärtushinnanguid?
- Kuidas järjestaksid sina enda väärtushinnanguid mõjutanud tegureid?
Religioon ja väärtushinnangud
Ühiskondades, kus religioon on väga tähtis, mõjutab see tugevalt inimeste väärtushinnanguid.
Hindude jaoks on lehmad pühad loomad, sest nad usuvad, et veise sees elavad jumalad. Isegi tänapäeval on India põhiseaduses kirjas, et veise tapmine on keelatud. Meie jaoks on aga lehm piima ja liha allikas ning tundub kummaline lasta tal vabalt tänaval jalutada.
Arutlemiseks
- Milliste huvitavate kommetega oled reisidel kokku puutunud?
Käitumine ja väärtushinnangud
Väärtushinnangud mõjutavad väga palju inimese valikuid. Inimene käitub enamasti vastavalt oma väärtushinnangutele. Seega inimese käitumise põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, mida ta väärtustab.
Me ei mõtle iga päev väärtustele, kui langetame otsuseid. Väärtused ei mõjuta inimese käitumist otseselt, vaid kaudselt, hoiakute ja eesmärkide kaudu.
Arutlemiseks
- Kuidas mõistad ütlust: „Inimest tuntakse tema tegude põhjal”?
Mille poole inimesed pürgivad?
Heasoovlikkus
Inimene väärtustab enim heasoovlikkust, keskendub teiste inimeste heaolule. Ta püüab olla abivalmis ja meeldiv teiste vastu.
Eneseupitamine
Inimene keskendub põhiliselt iseenda saavutustele. Ta vajab, et teised inimesed teda märkaksid ja näeksid teda vaid parimas valguses.
Eneseteostus
Inimene püüab oma võimeid igakülgselt arendada ja end teostada. Ta väärtustab iseseisvust ja püüdleb täiuslikkuse poole.
Naudingud
Inimene väärtustab naudingurikast elu ning peab oluliseks tundeküllust, lõbutsemist ja põnevust.
Alalhoidlikkus
Inimene hindab kõrgelt traditsioone ja kindlust ning väldib uuendusi ja muutusi.
Vaimsus
Inimene keskendub elu mõtte ja sisemise kooskõla otsingutele. Ta peab oluliseks sallivust ja loovust.
Õpilaste väärtushinnangud
2021. aasta esinduslikust Baltimaade ja Kesk-Euroopa noorte väärtusuuringust selgub, et tänaste noorte jaoks on olulisemad mured looduskeskkonnale tehtav kahju, ühiskondlik ebaõiglus, ülemaailmse pandeemia levik ja tööta jäämise väljavaated. Keskkonnakriisile pööratav suur tähelepanu pole sugugi üllatav, sest tänased noored on sirgumas täiskasvanuks hoogustuvate keskkonnateemaliste arutelude keskel. Ka nende õiglustunne on teravam kui vanematel põlvkondadel, nad võtavad sageli sõna diskrimineerimise ja ebaõigluse vastu ning on sallimatud ühiskondliku ebaõigluse suhtes, sest nad tunnevad, et see puudutab sageli ka neid endid (näiteks töö saamisel).
Andu Rämmer. Tänaste noorte väärtuste juured on ühiskonnas toimuvas. Mihus, 22.03.2024Arutlemiseks
- Mida peavad tänapäeva noored oluliseks? Võrdle uuringu tulemusi enda väärtushinnangutega.
- Kas ja kui palju erinevad eri põlvkondade noorte väärtushinnangud? Miks see nii võib olla? Põhjenda.
Väärtushinnangute konflikt
Elus peame tihti tegema valikuid lähtuvalt oma väärtushinnangutest. Inimesed järjestavad väärtusi vastavalt nende olulisusele. Kui inimese isiklikud ja ühiskondlikud väärtushinnangud ei kattu, on tegemist väärtushinnangute konfliktiga. Näiteks meeldib sulle käia metsas jalutamas ja sa pead oluliseks puhast ning rikkumata loodust. Ühel päeval märkad, et metsatukka, kus sa ikka jalutamas käid, on viidud hunnikutes prügi. Ilmselgelt on sinu ja selle inimese, kes loodusest lugu ei pea, väärtushinnangute vahel konflikt.
Me võime olla konfliktis ka iseenda sisemiste väärtushinnangutega. Et väärtushinnangute konflikti lahendada, tuleb otsustada, kumb väärtus on olulisem. Levinud on olukorrad, kus kasutame „hädavalesid”, et teisele mitte haiget teha. Ühelt poolt on meile oluline ausus, teisalt hoolivus.
Arutlemiseks
- Kujuta ette, et oled tabanud oma sõbra vahetunnil suitsetamas. Sinu jaoks on ühtmoodi olulised nii sõprus, ausus, seaduskuulekus kui ka tervis. Kuidas peaksid selles olukorras käituma?
Vabatahtlikud
Paljud inimesed suhtuvad teistesse lugupidavalt ja hoolivalt ning nad teevad rõõmuga midagi teiste heaks, ilma et selle eest tasu küsiksid. Nad teevad seda vabatahtlikult. Selliseid inimesi tegutseb paljudel elualadel.
Kuuste kooli 7. klassi õpilane Eneli on rikastanud koolielu mitme hea ideega. Üks toredaim neist on käsitööringi korraldamine pikapäevarühma õpilastele: „Mul tuli idee, et vanemad õpilased võiksid noorematele teha midagi lahedat. Kuna mulle endale meeldib käsitöö, siis pakkusingi ennast käsitööringi vedama. Kuna selle ringi vastu oli suur huvi, läks asi edukalt käima. Isegi poisid käivad ehteid tegemas. Ja väikestele on lahe rõõmu teha. On hästi tore näha, kuidas lapsed tulevad järgmine päev kooli käsitööringis tehtud ehetega. Väikesed lapsed ei oska veel paljusid asju teha. Kannatlik olla on raske. Nüüd ma tean, mis tunne on õpetajatel. Tean, kui tüütu see võib olla, kui kõik vinguvad.”
www.vabatahtlikud.ee
Vaata ka
- Võimalustest vabatahtlikuna midagi ära teha saad lugeda veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, miks hakkas Eneli vabatahtlikult käsitööringi korraldama?
- Miks on vabatahtlike töö oluline?
Kas firmamärk on väärtus?
Ka ühiskonnas laiemalt on väärtustel kaudne mõju. Väärtused mõjutavad norme ja eesmärke, mis inimeste käitumist juhivad.
Noored panevad suurt rõhku moodsale riietusele, eriti nn firmaasjadele. Peaaegu igas koolis võib ette tulla kiusamist lihtsalt sellepärast, et mõnel noorel on seljas teistsugused riided kui teistel.
Arutlemiseks
- Miks pööravad paljud noored moodsale riietusele, eriti firmamärkidele, liiga palju tähelepanu?
*
„Nagu oleks su otsa ette kirjutatud: „Löö mind,”” ütles Reinu ema. Klassikaaslased kiusasid tihti Reinu, isegi tüdrukud. Nad hüüdsid: „Su riided näevad rõvedad välja!”
Poiss kandis „valesid” asju. Ilma firmamärgita tavalisest poest ostetud riideid New Yorkeri või Nike asemel. Kui ema küsis, kust ta need sinikad ja kriimustused sai, pobises poiss: „Kukkusin.” Rein muutus üha vaiksemaks.
„Ma ei saa 200 eurot tossude eest välja käia,” ütles Reinu ema. „Ja isegi kui mul see raha oleks, ei teeks ma seda ikkagi.”
Kiusamine läks koolis hullemaks, kuni Rein kooli vahetas. Uues klassis ei kiusatud riietuse pärast. Kõik kandsid enam-vähem ühesuguseid riideid, millel oli koolilogo.
„Uus kool teeb talle head,” ütles ema.
Arutlemiseks
- Kas see, kui õpilased kannavad koolivormi, aitab vähendada kiusamist riietuse pärast? Põhjenda.
*
Võib-olla on tõesti nii, et mida vähem inimesed üksteisega räägivad, seda kõnekamaks muutuvad märgid nende seljas, otsa ees, saapakannal ja püksisäärel. [---] Firmamärgimäng on inimkonna iidse karnevali tänapäevane variant. Kahtlemata teeme seda kaasa kuidagiviisi kõik ja mitte keegi ei saa väita, et ta mängu läbi näeb. [---] Kirevad firmamärgid on tänapäeva linnametslase hõimu- või sõjamaaling. [---]
Riided on alati olnud ülimalt tähendusrikkad. Neisse on sõnatult kirjutatud inimese päritolupaik, rikkus või vaesus, amet ja aujärk. Või isegi mõtteviis. [---]
Ühesõnaga, riided, olgu firmamärkidega või ilma, on üks osa inimkeelest, mida me kõik räägime, kuid mille üle ei valitse meist keegi.
Tõnu Õnnepalu, Firmamärk ja selle kandja www.epl.ee, 5.02.2000Arutlemiseks
- Millega peale riietuse saab veel oma isikupära rõhutada?
Küsimused
Kelleks tahan saada? Miks?
Mida tahan korda saata?
- Kas heast ja halvast võib erinevalt aru saada?
- Mida inimesed veel väärtustavad?
- Mis sa arvad, kas tüdrukute ja poiste väärtushinnangud on ühesugused või erinevad? Mille poolest? Miks see nii on?
- Milline on sinu jaoks õppimise eesmärk?
- Kas haridus on eelkõige vahend tasuva töökoha ja materiaalse kindlustatuse tagamiseks või võimalus uusi teadmisi ja oskusi omandada?
- Kui palju mõjutavad vanemate ja õpetajate ootused sinu õppeedukust?
- Inimesed hindavad kõrgelt ausust. Kuid kas sa oskad nimetada mõnda olukorda elus, kus nt varastamist ei saa hukka mõista?
Ma tean, et...
Väärtushinnangud väljendavad seda, mida inimesed hindavad, mida nad ihaldavad ja mille poole püüdlevad või mida nad kardavad kaotada. Väärtushinnangud kujunevad ja muutuvad aja jooksul. Kui inimese isiklikud ja ühiskondlikud väärtushinnangud ei kattu, on tegemist väärtushinnangute konfliktiga.
