Kohanemisvõime

Nüüdisaegne inimene (Homo sapiens) on väga kohanemisvõimeline liik: ta saab hakkama keerulistes olukordades ja suudab elada muutuvas keskkonnas. Tänu oma intelligentsusele ja teadlikule käitumisele suudab inimene kohaneda muutuva keskkonnaga.

Keskkonnamuutused (nt kõrbestumine, jääaeg) on põhjustanud paljude liikide väljasuremise. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% välja surnud. Ka inimeste perekonnast on ainsana säilinud nüüdisaegne inimene.

Mõned teadlased on seisukohal, et aastaks 2100 on keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu välja surnud pool olemasolevatest liikidest.

Teadlased leiavad, et paremini kohanevad optimistlikud ehk postiivselt meelestatud inimesed. Nad usuvad rohkem iseendasse ja teavad, et eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige neist endist. Seega sõltub kohanemisvõime pigem inimese ettevõtlikkusest kui olukorra keerukusest.

Hästi kohanev inimene on otsusekindel. Ta õpib läbielatud raskustest ja saab tulevikus samasugustes olukordades paremini hakkama.

Lähedaste inimeste toetus aitab ületada raskusi, mis võivad elus ette tulla. Head suhted pereliikmete ja sõpradega parandavad enesetunnet ja tõstavad otsustuskindlust. Lähedastelt inimestelt saab alati abi ja nõu paluda.

Kohanemine tähendab toimetulekut muutustega mitte üksnes keskkonnas, vaid ka organismis. Näiteks kui tegelda järjepidevalt spordiga, harjub keha koormusega, lihased arenevad ja vastupidavus suureneb. Nii kohaneb inimene sportliku eluviisiga. Sama kehtib igasuguse füüsilise tegevuse kohta.

Inimese organism võib aja jooksul kohaneda ka haigustega. Näiteks leetrite ja tuulerõugete ühekordsel läbipõdemisel tekib nende haiguste vastu immuunsus. Järgmisel korral sama nakkushaigusega kokku puutudes tunneb organism selle ära ja suudab haigusest jagu saada. Nakkushaigust ei teki või see möödub palju kergemalt ja kiiremini. Seega on inimene muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Mõned inimesed kohanevad muutustega paremini kui teised, st tulevad paremini toime raskustega, paranevad haigustest kiiremini, sulanduvad kergemini uude elukeskkonda. Kohanemine sõltub inimese kehatalitlusest, mõtteviisist ja tunnetest. Kohanemisvõimet saab teatud piirides treenida, kuid see on osaliselt ka pärilik.

Psühholoogiline kohanemine on sama oluline kui keha kohanemine väliskeskkonnaga. Inimese psühholoogiline kohanemisvõime tähendab toimetulekut stressiga. Stress on organismi pingeseisund, mida võivad põhjustada muutused elukeskkonnas või organismis. Inimesed reageerivad muutustele väga erinevalt. Näiteks elukoha vahetus ja uude kooli sisseelamine võib ühele olla lihtne, kuid teisele põhjustada suurt pinget.

Inimesed tulevad stressiga toime erinevalt.

• Ühed otsivad probleemide lahendamiseks abi.
• Teised otsivad teistelt inimestelt toetust ja nõu või hindavad olukorra enda jaoks ümber.
• Kolmandad eitavad probleemi ega tegele selle lahendamisega. Nii võib stress areneda depressiooniks või võivad tekkida muud tervisehäired.

Koolistressil on palju põhjuseid. Koolipäevad on pikad ja väsitavad. Mõni õppeaine on raske või ei paku eriti huvi. Suhted koolikaaslaste ja õpetajatega võivad olla pingelised.

• Kerge stress on loomulik ja isegi kasulik. See aitab inimesel end kokku võtta, kohaneda ja erinevatest olukordadest õppida.
• Igaüks on oma valdkonnas tugev. Kõigis ainetes ei pea ühtemoodi tugev olema. Võrdle oma õppimistulemusi oma eelmiste hinnetega, mitte teiste omadega. Märka iseenda edusamme. Kui mõni õppeaine ei tundu sulle huvitav, püüa leida selle aine seos oma kaugemate eesmärkidega. Näiteks teadmised matemaatikas aitavad sul rahaasju korras hoida või võõrkeelte oskus annab võimaluse teistes keeltes suhelda, raamatuid lugeda ja filme vaadata.
• Jagatud mure on pool muret! Ära korja muret enda sisse! Räägi sõprade, teiste lähedaste, koolipsühholoogi või õpetajaga, keda usaldad. Kui sa ei soovi muret kellegagi jagada, pane oma mõtted ja tunded kirja, millega võid pöörduda väljamõeldud sõbra poole.
• Õppimise vahel peab puhkama. Vaimse tööga peab kaasnema füüsiline tegevus: jalutuskäik värskes õhus, sport, tantsimine vms. Kooliväsimusest aitavad üle saada ka muud hobid, nt muusika või kunstiga tegelemine, käsitöö. Vabal ajal püüa õppimisele mitte mõelda, vähem istuda ja lase silmadel puhata. Kodus õppimise ajal tee 5–10 min vaheaegu. Väsimusest aitab jagu saada see, kui sa magad piisavalt (keskmiselt 9 tundi).

Stress võib tabada üksikisikut, kuid võib haarata ka suuremat rühma ühiskonnas, näiteks kui äärmusliku olukorra põhjustavad loodusjõud (torm, maavärin, tsunami) või inimtegevus (sõda, kuritegevus). Inimesel tekib äärmiselt tugev stress, sest on oht kaotada elu, vabadus, pere, kodu või muu, mis on talle väga tähtis. Sellistes olukordades pannakse kohanemisvõime kõige enam proovile.

Inimesed reageerivad äärmuslikes olukordades erinevalt, sest nende kohanemisvõime on erinev. Teadlased on kindlaks teinud, et mõne raske õnnetuse üle elanud inimesed kannatavad veel mitme aasta pärastki vaimsete (ärevuse ja depressiooni) ja füüsiliste haiguste all. Osa inimesi ei saa õnnetuse mõjust üle ilma psühhiaatri abita.