38. Vestle sõbraga.
Harjutage kahekõnesid paarides.
1.
– Vabandage, kas tohin teid tülitada? Ma olen Leena Danilova kaheksandast klassist.
– Ma kuulan sind. Mis mureks?
– Panin end Tallinna ekskursiooni nimekirja, aga ma ei saa sõita.
– Kahju, et sa ei saa õppereisist osa võtta.
– See kurvastab mind ennast ka, aga me hakkame just neil päevil uude korterisse kolima ja minu abi on siis väga vaja.
– Saan aru. Aitäh, et varakult teatasid. Nüüd saame sinu asemel kellegi teise kaasa võtta.
2.
– Vabandage, kas ma tohin teid tülitada?
– Palun. Ma kuulan.
– Minu nimi on Aleksander. Õpin 6. klassis. Lugesin kuulutust ja sain aru, et Tallinna ekskursioonile on veel vabu kohti.
– On küll. Kas soovid sõita?
– Kui palju ekskursioon maksab?
– Meie sponsorid maksavad bussisõidu ja öömaja eest. Kaasa tuleb võtta natukene taskuraha muuseumide külastamiseks ja toiduraha.
– Aga me tahame tulla kolmekesi – mina, minu vanem vend ja isa.
– Kui on vabu kohti, siis pole mul selle vastu midagi. Mul ongi täiskasvanud abilisi vaja. Mine pane nimed Riho juures kirja. Kas tunned Rihot?
– Tunnen küll. Suur tänu, et mind aitasite. Nägemiseni!
– Nägemiseni!
E-ülesanne. Sorteeri!
- kurvastama
- öömaja
- õppereis
- kuulutus
- varakult
- kirja panema
- mure
- külastama
- kaheksas klass
- vabad kohad
- taskuraha
- nimekiri
- kolima
- kuues klass
39. Vestle sõbraga.
Koostage kahekõne, milles
- äratate klassikaaslase huvi õppereisi vastu;
- arutate, miks sellest tasuks osa võtta;
- kasutate ka väljendeid tundub huvitav, ei midagi erilist, vabanda, anna andeks, sinu asemel, osa võtma, kirja panema jt.
40. E-ülesanne. Jäta meelde!
Jäta meelde!
kuulma, kuulda, kuulen
ma kuulen, kuulsin
ta kuuleb, kuulis
nad kuulevad, kuulsid
ei kuule, ei kuulnud
kuulama, kuulata, kuulan
ma kuulan, kuulasin
ta kuulab, kuulas
nad kuulavad, kuulasid
ei kuula, ei kuulanud
1. Räägi kõvemini, ma sind halvasti! 2. Kelle käest sa seda uudist ? 3. Vanaema vasaku kõrvaga halvemini kui paremaga. 4. Igal hommikul enne kooliminekut ta raadiost päevauudiseid. 5. Mets oli vaikne, linnulaulu polnud . 6. Armastan linnulaulu . 7. Kõik giidi jutustust ülima tähelepanuga. 8. Lärm oli nii kõva, et ma ei iseenda häältki. 9. Ma pole Jaani kohta juba ammu midagi . 10. Ma , et te kavatsete ekskursioonile sõita. 11. Ettekanne oli väga igav, kõik teda ainult viisakusest. 12. Lapsed peaksid vanemate sõna . 13. Möödunudsuvise ekskursiooni kohta olen ainult head . 14. Ära muusikat nii valjult! 15. Me sellest matkast täna esimest korda.
41. Kirjuta sõnum!
Kirjuta sõbrale sõnum, kus kutsud teda õppereisile kaasa. Kirjuta nii, et sõber tahaks sellest kindlasti osa võtta.
Täida ülesanded 12 ja 13 e-töövihikus.
42. Loe sõnu!
Loe sõnu. Rasvases kirjas sõna tähendust sa tead. Arva ära, mida tähendavad ülejäänud sõnad. Koosta lauseid iga tulba kolme sõnaga erinevates muutevormides.
reis
reisija
reisimine
reisima
reisibüroo
reisikaaslane
reisilennuk
reisirong
reisikava
reisipalavik
bussireis
lennureis
laevareis
merereis
noortereis
soodusreis
ühepäevareis
kahepäevareis
jõulureis
suusareis
matk
matkaja
matkamine
matkama
matkamarsruut
matkakaaslane
matkaapteek
matkamuljed
matkarada
matkajuht
jalgsimatk
jalgrattamatk
paadimatk
süstamatk
automatk
suusamatk
mägimatk
motomatk
ühepäevamatk
mitmepäevane matk
E-ülesanne. Vali õige!
1. Minu reisi oli väga tore inimene.
2. Ostsime reisi ühest tuntud reisi.
3. Matka peaks kindlasti olema plaaster ja valutabletid.
4. Christoph Kolumbus võttis ette pika reisi üle Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
5. Pärast rasket matka jõudis esimese eestlasena Džomolungma tippu Alar Sikk.
6. Juba mitu nädalat enne Austraaliasse sõitu haaras Villut reisi.
43. Moodusta sõnu!
Moodusta võimalikult palju sõnu eelmise ülesande eeskujul. Lõpuks vaata ka sõnaraamatusse, seejärel täienda oma loetelu.
… ekskursioon …
… puhkus …
… võistlus …
… sport …
… laul …
… mäng …
44. Jäta meelde!
Jäta meelde! Esita klassikaaslasele näidise järgi küsimusi.
üks, ühe, üksinda
kaks, kahe, kahekesi
kolm, kolme, kolmekesi
neli, nelja, neljakesi
viis, viie, viiekesi
kuus, kuue, kuuekesi
mitu, mitme, mitmekesi
palju, palju, paljukesi
hulk, hulga, hulgakesi
seitse, seitsme, seitsmekesi
kümme, kümne, kümnekesi
üksteist, üheteistkümne, üheteistkümnekesi
NÄIDIS:
Mitmekesi te matkal käisite? (6)
Me käisime kuuekesi.
- Mitmekesi te matka ette valmistasite? (10)
- Mitmekesi te reisisite? (7)
- Mitmekesi te telgis magasite? (3)
- Mitmekesi te telgi üles panite? (2)
- Mitmekesi te palli mängisite? (11)
- Mitmekesi tohib paadis olla? (4)
- Kuidas on igav matkata? (1)
Õpi ära uued sõnad!
vabaõhu/muuseum, -muuseumi, -muuseumi(t) – музей под открытым небом
öö/maja, -maja, -maja – ночлег
kurvastama, kurvastada, kurvastan – огорчать, грустить, печалиться
tülitama, tülitada, tülitan – беспокоить
murdma, murda, murran – отламывать, ломать
varakult – заблаговременно
järelikult – следовательно
kõigepealt – прежде всего
isiklik, isikliku, isiklikku – личный
ette/kanne, -kande, -kannet – доклад
täis/kasvanu, -kasvanu, -kasvanut – взрослый
E-ülesanne. Uued sõnad
vabaõhu/muuseum, -muuseumi, -muuseumi(t) –
öö/maja, -maja, -maja –
kurvastama, kurvastada, kurvastan –
tülitama, tülitada, tülitan –
murdma, murda, murran –
varakult –
järelikult –
kõigepealt –
isiklik, isikliku, isiklikku –
ette/kanne, -kande, -kannet –
täis/kasvanu, -kasvanu, -kasvanut –
