45. Loe väiteid!
Loe väiteid Kadrioru kohta. Laienda iga mõtet 2-3 lausega. Vajaduse korral otsi infot internetist.
- Kadrioru park ja loss rajati Vene tsaari Peeter I korraldusel.
- Armastatuim puhkekoht Kadrioru pargis on Luigetiigi ümbrus.
- Kadrioru park on võluv koht vaba aja veetmiseks ning looduses jalutamiseks.
- Kadriorus asub mitu muuseumi.
- Kadrioru park on oma nime saanud vene keisrinna Katariina I järgi.
- Luigetiigi ääres asub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument.
- Lai allee viib lossi juurest mereranda, kus asub „Russalka” mälestussammas. Kadriorus asub ka presidendiloss.
Täida kuulamisülesanne 5 e-töövihikus.
46. Loe ja kirjuta ümberjutustus!
Loe tekst kaks korda läbi. Sule õpik ja kirjuta teksti põhjal ümberjutustus.
Russalka
Skulptor Amandus Adamsoni „Russalka” on üks Tallinna kuulsamaid skulptuure ning kuulub lahutamatu osana Kadrioru pargi ansamblisse.
Russalka oli vene soomuslaev, mida peeti uppumatuks. 7. septembril 1893. a anti Russalkale ja suurtükipaat Tutšale korraldus sõita Helsingisse ja sealt edasi Primorskisse. Laevad pidid sõitma poolekilomeetrise vahemaaga, et nad kuuleks teineteise signaali. Russalka sõitis välja kavandatust hiljem, sest laeva komandör Jenišek hilines. Hiljem kohtus selgus, et komandör kannatas sagedaste peavalude all, nii ka tol hommikul. Ka ilm oli tormine ning sadas vihma, mistõttu merel Russalka kiirus langes ning laevade vahemaa suurenes veelgi. Tutša jõudis kell kolm päeval Helsingisse, kuid Russalka kadus. Otsingud kestsid 16. oktoobrini 1893, kuid tulutult. Russalkat ei näinud ükski elav hing rohkem kui sada aastat, kuni Eesti ja Soome sukeldujad 2003. a juulis selle leidsid. Russalka huku põhjus oli torm ning laeva ebatavaliselt madal parras. Hukkus 178 meremeest, ellujäänuid ei olnud.
1902. a püstitatigi hukkunud meremeeste mälestuseks monument, nende nimed on graveeritud postidele samba ümber. Laevanina meenutaval graniidist alusel seisab aga inglifiguur, käes õigeusu rist, millega osutab merele.
E-ülesanne. Vali õige!
1. Mis on „Russalka”?
- ansambel
- skulptuur
- skulptor
2. Kuhu pidi sõitma vene soomuslaev?
- Primorskisse
- Russalkale
- Eestisse
3. Miks sõitis Russalka välja kavandatust hiljem?
- Sest laev ei kuulnud signaali.
- Sest komandöri pea valutas.
- Sest komandöril oli kell seisma jäänud.
4. Miks langes merel Russalka kiirus?
- Et oodata järele teist laeva.
- Et suurendada vahemaad kahe laeva vahel.
- Tormi tõttu.
5. Mis oli Russalka huku põhjus?
- Mootoririke.
- Torm ning madal parras.
- Plahvatus.
6. Kelle mälestuseks püstitati „Russalka”?
- Hukkunud meremeeste mälestuseks.
- Uppunud laeva mälestuseks.
- Amandus Aadamsoni mälestuseks
Jäta meelde!
Определение, выражающее принадлежность, употребляется в эстонском языке в падеже omastav и стоит перед определяемым словом.
NÄIDIS:
linna tänavad – улицы города
loomaaia töötaja – работник зоопарка
Igori sõber – друг Игоря
47. Tõlgi!
Tõlgi. Võrdle sõnade järjekorda eesti keeles ja emakeeles.
- Памятник писателю, памятник художнику, памятник композитору, памятник спортсмену, памятная доска актёру, памятная доска учёному, памятная доска архитектору, памятный камень погибшим в бою (sõjas langenutele), памятный камень скульптору.
- Автор памятника, архитектор памятника, скульптор памятника, подножье памятника, основание памятника, день рождения писателя, годовщина смерти художника, деревья парка, вода пруда, вода озера, аллея парка, аллеи Кадриорга, ремонт дворца, фамилия скульптора, название улицы, адрес музея, номер телефона музея, работник музея, директор музея, программа экскурсии, цена билета.
- Памятник Антону-Хансену Таммсааре в Таллинне, памятник Лидии Койдула в Пярну, памятник Барклаю-де-Толли в Тарту, памятник Карлу Роберту Якобсону в Кургья, памятник Йохану Кёлеру в Вильянди, памятник Крейцвальду в Выру, памятник Юхану Лийву в Алатскиви.
Täida ülesanded 14, 15 ja 16 e-töövihikus.
48. Loe ja räägi!
Loe ja ütle, missugune ekskursioonidest sulle rohkem meeldiks, kas paaritunnine jalutuskäik koos giidiga või paaritunnine bussireis audiogiidiga. Põhjenda oma valikut.
Mööda Tallinna tänavaid sõidab ringi kahekorruseline ekskursioonibuss. Bussis ei ole tavaline giid, vaid audiogiid. Paned kõrvaklapid pähe, vaatad bussiaknast välja ning võid kuulata giiditeksti eesti, inglise, saksa, vene, prantsuse, soome, rootsi või hispaania keeles. Kesklinnas jagab audiogiid infot Tammsaare monumendi, Estonia teatri, Islandi väljaku, Viru väljaku ning teiste vaatamisväärsuste kohta. Kesklinnast sõidab buss mööda Narva maanteed Lasnamäe poole. Kadrioru südames „Russalka” mälestussamba juures jagab audiogiid teavet Eestimaa ajaloo ning sõdade kohta.
Lasnamäele jõudes kuulevad turistid Ivo Linna esituses laulu „Peatage Lasnamäe!”. Läbi Pirita-Kose jõuab buss Pirita ringrajale. Giidijutu taustaks hakkab kõlarist kõlama mootorrataste põrinat. Mööda Pirita-Kloostrimetsa ringrada sõites kuulevad turistid juttu Metsakalmistust, Botaanikaaiast, teletornist ja Pirita kloostrist. Bussiekskursioon kestab ligi kaks tundi.
Õpime kirjutama kohanimesid
Kohanimedes kirjutame kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõnad.
Kohanime täpsustava täiendosa kirjutame suure algustähega ning ühendame põhisõnaga sidekriipsu abil.
Täpsustav täiendosa ei käändu.
Orissaare, Põltsamaa, Rakvere, Vastseliina, Virtsu, Järvakandi, Kärdla, Mõisaküla, Elva, Tõrva, Räpina, Keila-Joa, Võru-Kubija, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja, Kolga-Jaani, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa, Lääne-Euroopa, Tsaari-Venemaa, Vana-Kreeka, Ladina-Ameerika
Käänamine:
Kohtla-Järve, elab Kohtla-Järvel, sõidab Kohtla-Järvele,
Suure-Jaani, peatume Suure-Jaanis, on pärit Suure-Jaanist
Liigisõna (linn, maakond, vald, küla, tänav, maantee, puiestee, saar, poolsaar, mägi, meri, jõgi, väljak, plats, kalmistu jm) kirjutame kohanime järel ja väikese algustähega.
Valga linn, Põlva maakond, Kaisma vald, Männiku küla, Siimu talu, Väike-Karja tänav, Paldiski maantee, Kadrioru park, Peipsi järv, Keila jõgi, Raadi kalmistu, Kesk-Vene kõrgustik, Vaikne ookean, Norra meri, Soome laht, Viimsi poolsaar, Haapsalu loss, Valjala kirik, Virtsu sadam, Kõpu tuletorn, Kuressaare loss, Mustjala pank, Rägavere mõis, Võrumaa bensiinijaam
Käänamine:
Pärna puiestee, otsime Pärna puiesteed, ristub Pärna puiesteega
Jäta meelde, et Suur Munamägi kirjutatakse sidekriipsuta ja selle täiendosa käändub: sõidame Suurele Munamäele, olime Suurel Munamäel, luuletus Suurest Munamäest.
Erandlikult kirjutame kohanime väikese algustähega, kui kohanimi esineb täiendina
- taimenimetustes: siberi nulg, jaapani seeder, kreeka pähklipuu, alpi ristik, berliini pappel, saaremaa robirohi, balti sõrmkäpp;
- loomade ja loomatõugude nimetustes: inglise setter, tori hobune, siberi orav, saksa lambakoer, euroopa naarits, peipsi siig, pärsia kass;
- keelte, keelkondade ja rahvaste nimetustes: prantsuse keel, ungari keel, soome-ugri keeled, itaallased, lätlased, kreeklased.
49. E-ülesanne. Kirjuta!
Tervet (EESTI) läbiv matkarada on 375 kilomeetrit pikk. Teekond saab alguse (PÕHJA-EESTI) , (LAHEMAA RAHVUSPARK) (OANDU LOODUSKESKUS) juurest. Matkarada viib läbi (KÕRVEMAA METSAD) , läbi (SOOMAA RAHVUSPARK) ja lõpeb (IKLA KÜLA) , mis jääb (EESTI-LÄTI PIIR) . Karastatud matkajad läbivad selle tee jalgsi nädalaga, jalgratastel aga tunduvalt lühema ajaga. Puhkepause saavad matkajad teha ettevalmistatud kohtades – (AEGVIIDU) , (PAUNKÜLA VEEHOIDLA) lähedal, (KILINGI-NÕMME) , (KABLI RAND) . Kogu teekonna ulatuses on välja ehitatud ametlikud laagripaigad – telkimisalad ja lõkkeplats. Mõnusaid kohti ööbimiseks, telkimiseks ja lõkke tegemiseks pakutakse (PIKKJÄRVE LÕKKEKOHT) , (HIIEVESKI PARKLA LÕKKEKOHT) , (PAUKJÄRVE TELKIMISALA) , (SAEVESKI METSAONN) , (KABELIMÄE TELKIMISKOHT) . Matkajate teele jäävad looduse õpperajad, mis kulgevad läbi liigirikaste metsade ja soode, üle niitude, mööda jõgede, järvede ja ojade kaldaid. Matkateele jäävad mitmed (EESTI KULTUURI) tähtsad vaatamisväärsused. Külastada tasub kindlasti (CARL ROBERT JAKOBSONI TALUMUUSEUM) , mis asub (KURGJA) ja helilooja (MART SAARE MAJAMUUSEUM) , mis asub (HÜPASSAAR) .
50. Asenda kohanimed!
Täida ülesanne kirjalikult. Asenda kohanimed lausetes teistega. Kohanimesid vali Eesti kaardilt.
- Sel suvel külastasime Sillamäed ja Kohtla-Järvet.
- Rännuteed viisid meid Kuremäele ja Toilasse.
- Turismibüroo korraldab ekskursioone Matsalu looduskaitsealale.
- Juuli keskpaiku matkasin koos kahe sõbraga mööda Peipsi kallast.
- Kui külastad Viljandit, käi ära ka Lossimägedes, kust avaneb suurepärane vaade Viljandi järvele.
- See kuulus kirjanik sündis Muhumaal Koguva külas Tooma talus.
- Üheks linna vaatamisväärsuseks on Tallinna värav.
- Kas sa tead, mis on Riia lahe suurim saar? Kas Kihnu saar?
- Üks Lääne-Eesti tuntumaid looduskaitsealasid on Vilsandi linnuriik.
- Üks soome-ugri keeltest on karjala keel. Karjalased elavad Loode-Venemaal.
51. Koosta tekst!
Koosta ülesande 49 eeskujul audiogiidi tekst oma linna või maakonna tutvustamiseks.
Täida ülesanded 17 ja 18 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
hukkuma, hukkuda, hukkun/hukun – погибать
meenutama, meenutada, meenutan – припоминать, напоминать
ümbritsema, ümbritseda, ümbritseb – окружать
allee, allee, alleed – аллея
ingel, ingli, inglit – ангел
monument, monumendi, monumenti – памятник, монумент
muster, mustri, mustrit – узор
rist, risti, risti – крест
teave, teabe, teavet = info – информация
tiik, tiigi, tiiki – пруд
ilmaasjata – напрасно
jäljetult – бесследно
E-ülesanne. Uued sõnad
hukkuma, hukkuda, hukkun/hukun –
meenutama, meenutada, meenutan –
ümbritsema, ümbritseda, ümbritseb –
allee, allee, alleed –
ingel, ingli, inglit –
monument, monumendi, monumenti –
muster, mustri, mustrit –
rist, risti, risti –
teave, teabe, teavet = info –
tiik, tiigi, tiiki –
ilmaasjata –
jäljetult –
