157. Rühmatöö
Lugege rühmas võtmesõnu raamatukogu teemal. Koostage mõistekaart oma kooli raamatukogu kohta. Jutustage mõistekaardi järgi.
väljapanekud, näitused, lahtioleku aeg, lugejakaart, lugeja meelespea, lugemissaal, printimine, teatmeteosed, ajakirjad, uudiskirjandus, ilukirjandus, ajalehed, koopiate tegemine, õpikud, elektrooniline kataloog, avariiulid, sisustus
158. Vestle sõbraga.
Vestle klassikaaslasega, küsi temalt,
- missugusest raamatukogust ta raamatuid laenab;
- missuguseid teenuseid see raamatukogu pakub;
- missugust infot saab ta raamatukogu erinevatest kataloogidest, missugust raamatukoguhoidjalt;
- kui tihti ta sealt raamatuid laenab;
- missuguseid raamatuid ta laenab;
- kuidas talle meeldib lugemissaalis töötada;
- kas ta täidab kõiki raamatukogu kasutamise reegleid;
- missugused võimalused võiksid raamatukogus veel olla;
- kui suur on tema koduraamatukogu ja missuguseid raamatuid ta sinna kogub.
159. Lõpeta laused!
Lõpeta laused sisult sobivate sõnadega.
1. Matkajad tegid esimese peatuse järve kaldal, teise … ning kolmanda … . 2. Matkajad ööbisid esimesel matkapäeval kämpingus, teisel matkapäeval … ning kolmanda öö veetsid nad … . 3. Matkajad jäid esimesel õhtul laagrisse metsalagendikule, teisel päeval …, kolmandal aga … . 4. Esimesel päeval sõitsid jalgratturid Tartust Elvasse, teisel päeval …, kolmandal päeval … . 5. Matkajad nautisid päikesetõusu, … ja … . 6. Alguses sõitsid jalgratturid mööda maanteed, seejärel mööda … ja lõpuks mööda … . 7. Ekskursandid käisid ajaloomuuseumis, … ja … . 8. Vett toidu keetmiseks võtsid turistid kas ojast, … või … . 9. Ega sa ei unustanud kaasa võtta esmaabivahendeid, … ja … ? 10. Ta ostis matkatarvete poest magamisaluse, … ja … .
160. Kirjuta!
Kirjuta matkast või ekskursioonist, millest oled osa võtnud. Kirjelda,
- kus sa käisid ja miks just seal;
- kellega koos sa käisid;
- millal matk või ekskursioon toimus;
- missugune oli ilm;
- mida huvitavat nägid või tegid;
- missuguseid inimesi kohtasid.
161. E-ülesanne. Jutusta!
1. Kärbseid, liblikaid, sääski ja teisi putukaid jääb järjest vähemaks, enam neid peaaegu ei näegi lendamas.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
2. Metsas on valminud vaarikad ja mustikad.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
3. Aasal ja metsalagendikul lõhnavad punased maasikad.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
4. Pargiteed on täis kirjuid vahtralehti ja kuldkollaseid kaselehti.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
5. Loodus puhkab. Valge lumevaiba all on kogu maa, puud ning põõsad.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
6. Me peame jaanipäeva: teeme lõket, kiigume, tantsime ja laulame ning otsime sõnajalaõit.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
7. Aedades on valminud õunad, ploomid ja pirnid.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
8. Aedades ja parkides õitsevad sirelid ja toomingad.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
9. Me ehime kuuse värviliste kuulikestega, süütame küünlad.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
10. Mõnus on soojas vees ujuda ja pärast liiva peal päevitada.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
11. Ilmad muutuvad jahedamaks, rändlinnud lahkuvad Eestist.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
12. Väikesed lapsed korjavad puude alt kastanimune ja tammetõrusid.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
13. Lehtpuud on ammu raagus, ainult okaspuud – kuused, männid ja kadakad – on rohelised.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
14. Lumi sulab, katuseräästad tilguvad, päevad muutuvad järjest pikemaks ja soojemaks.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
15. Me tähistame lihavõttepühi, emadepäeva ja suvistepühi.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
16. Me tähistame mardi- ja kadripäeva ning isadepäeva.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
17. Algab suur seenekorjamise aeg. Korvid saavad kukeseeni, pilvikuid, puravikke, riisikaid ja teisi seeni kiiresti täis.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
18. Tore on teha vastlasõitu ja süüa vastlakukleid.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
19. Lapsed suusatavad, uisutavad, kelgutavad, mängivad lumesõda ja teevad lumememme.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
20. Õhtud on pikad ja pimedad, tihti sajab vihma, teed on porised.
- kevad
- suvi
- sügis
- talv
