1. Võrumaa huviväärsused

Kuula!

Kuula ja korda! Lühikesed, pikad ja ülipikad täishäälikud.

36. Koosta arvutiesitlus!

Loe märksõnu Võrumaa vaatamisväärsuste kohta. Millised neist sulle midagi ütlevad? Vali üks märksõna ja koosta selle kohta arvutiesitlus.

37. E-ülesanne. Viktoriin

1. Võru linn asub 

2. Võrumaal Haanjas asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi, mille kõrgus on 

3. Suure Munamäe otsas seisab vaatetorn, kuhu turist pääseb 

4. Võrumaal asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv, mis on 

5. Kohalikus Võru murdes sõna "naasõ" tähendab kirjakeeles 

6. Võru linn on asutatud 

7. Fr. R. Kreutzwald töötas Võru linnas 44 aastat 

8. Tuntuim muuseum Võru linnas on 

9. Fr. R. Kreutzwaldi koostatud eepose pealkiri on 

10. Kreutzwaldi mälestussammas asub Võru 

Rõuge Suurjärv, taamal Rõuge kirik
Suure Munamäe vaatetorn
Katariina allee Võrus
Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus
Tamula rannapromenaad
Kirjuta võru murdekeelne lause eesti kirjakeeles.

„Säändse ummava na täämpädse noorõ, üts juukminõ ütest tüküst,” ütel vanaimä Manni.

38. Loe ja kirjuta!

Loe ja kirjuta tekstist välja kõik võrukeelsed sõnad koos kirjakeelse tõlkega. Jäta mõned murdekeelsed sõnad meelde.

VÕROMAA, VÕROMAA, KÕGE ILOSAMB SA,
​SINU KITA MA EGALPUUL OLLEN…

Seda murdekeeles laulu on kuulnud suurem osa eestimaalasi, aga laulda oskavad ikka kõige paremini võrulased. Võrumaad ja Võrumaa loodust on võimatu vaadelda lahus võru murdekeelest. Võrulased on uhked oma keele üle. Ilmub ajaleht „Uma Lekt”, tuntud on muusikagrupp Ummamuudu. Võrumaa koolide algklasside jaoks on koostatud võrukeelne aabits, aga selle järgi võivad murdekeelt õppida ka täiskasvanud, kes kohaliku keele, kultuuri ja kommete vastu huvi tunnevad. Huviline saab teada, et paljud kirjakeelsed sõnad kõlavad võru keeles nagu võõrkeelsed sõnad. Selgub, et „võru keel” on kohalikus keeles „võro kiil”, sõna „koer” on võru keeles „peni” või „pini” ja mõned numbrid on vaevu äratuntavad: üts, kats, säidse, katõssä, ütstõist. Huvitav on teada, et kevadel lumesulamise aegu juuakse kõomahla, mitte kasemahla ja sügisel ubinamahla, mitte õunamahla.

39. Loe ja esita küsimusi!

Matkaklubi sekretär saatis kõigile mälumängus osalenutele e-kirja. Loe seda ja kontrolli, kuidas klassikaaslased kirjast aru said. Esita neile küsimusi. Püüa kas-küsimusi mitte esitada.

Jäta meelde!

Kuidas avaldada tänu?

Olen sulle/teile tänulik.
Ma tänan sind/teid südamest!​
Suur tänu abi eest!​
Südamlik tänu teile!​
Aitäh, et meid toetasite!​

Kuidas tänusõnadele vastata?

Pole tänu väärt.
Võta/võtke heaks!​
Ole/Olge lahke!​
Mis te nüüd!​
Palun.​

40. Vestle sõbraga.

Loe telefonivestlusi. Kelle vahel ja mis põhjusel need vestlused toimuvad? Harjuta koos klassikaaslastega.

1.

– Reisibüroo Ratastel kuuleb.
​– Teid tülitab matkaklubi Reisisellid sekretär Riho Sööt. Tahan teatada, et mälumäng „Kas tunned Võrumaad?” on lõppenud ning kõige tublimad välja selgitatud.
​– See on ju tore! Millal võitjaid autasustatakse?
​– Reedel kell 15.00 kooli aulas.
​– Tuleme kindlasti kohale ja nagu lubasime, saavad parimad Võrumaa tundjad reisi­büroolt tasuta reisi Kubija turismikeskusse.
​– Oleme teile toetuse eest väga tänulikud!
​– Pole tänu väärt!

2. 

– Kaupluse Reisitarbed juhataja kuuleb.
​– Vabandage, et tülitan. Olen matkaklubi Reisisellid esimees Raul Rüütel.
​– Millega saan teile kasulik olla?
​– Ega te pole unustanud, et lubasite mälumängu „Kas tunned Võrumaad?” võitjatele auhinnad välja panna? Nüüd on paremad välja selgitatud. Ootame teie poolt välja pandud au­hindu reedel kell 15.00.
​– Ma pole päris kindel, kas ma ise saan sel päeval tulla, aga keegi meie aktsiaseltsist tuleb kindlasti ja annab kingitused üle. Need on meil juba välja valitud: suusavarustus, rull­uisud, hokikepp ja litter, jalg- ja korvpall, male- ja kabekomplekt.
​– Suur aitäh väärtuslike autasude eest!
​– Võtke heaks!

Täida kuulamisülesanne 23 e-töövihikus.
Suur Munamägi
Täida ülesanded 75 ja 76 e-töövihikus.

41. Loe ja kääna peast!

Loe tabelit. Kata parempoolne osa kinni ja kääna peast. Koosta tabeli sõna­ühenditega lauseid viies käändes.

Nimetav

kes?

see

üks

kuulus

kirjanik

Omastav

kelle?

selle

ühe

kuulsa

kirjaniku

Osastav

keda?

seda

üht(e)

kuulsat

kirjanikku

Sisseütlev

kellesse?

sellesse

ühesse e ühte

kuulsasse

kirjanikusse
​e kirjanikku

Seesütlev

kelles?

selles

ühes

kuulsas

kirjanikus

Seestütlev

kellest?

sellest

ühest

kuulsast

kirjanikust

Alaleütlev

kellele?

sellele

ühele

kuulsale

kirjanikule

Alalütlev

kellel?

sellel

ühel

kuulsal

kirjanikul

Alaltütlev

kellelt?

sellelt

ühelt

kuulsalt

kirjanikult

Saav

kelleks?

selleks

üheks

kuulsaks

kirjanikuks

Rajav

kelleni?

selle

ühe

kuulsa

kirjanikuni

Olev

kellena?

selle

ühe

kuulsa

kirjanikuna

Ilmaütlev

kelleta?

selle

ühe

kuulsa

kirjanikuta

Kaasaütlev

kellega?

selle

ühe

kuulsa

kirjanikuga

42. E-ülesanne. Jäta meelde!

1. Mulle ei meeldinud kumbki küsimus (nimet) .

2. Ma ei tea kummagi küsimuse (omast)  vastust.

3. Ma ei oodanud kumbagi küsimust (osast) .

4. Ma ei saanud aru kummastki küsimusest (seestütl) .

5. Ma ei osanud vastata kummalegi küsimusele (alaleütl) .

6. Ma ei olnud valmis kummakski küsimuseks (saav) .

7. Te ei ole meie poole pöördunud kummagi küsimusega (kaasaütl) .

43. E-ülesanne. Harjuta käänamist.

1. see kuulus kirjanik

Kas sa oled lugenud  teoseid? Loe  uut romaani! Tahame kutsuda kooli . Millal oli  juubelisünnipäev? Saatsime  juubeli puhul õnnitluskaardi. Kas sa tõesti tunned isiklikult ? Jah, ma olen tuttav . Kirjandustunnis rääkisime . Kas sa nägid, kuidas  esines eile televisioonis? Me kogunesime aulasse, et kuulata . Kes annab  lilled üle? Kuidas sulle meeldis  uus romaan?

2. too huvitav monument

Kes on  autor? Vaatame ka ! Mis aastal avati ? Kas sa pildistasid ? Loe, mis on kirjutatud  bareljeefile! Tegin  mitu pilti. Tahad, ma pildistan sind  foonil? Mis materjalist on tehtud ? Mitu kilomeetrit on vaja sõita ? Lähme tutvume ka . Asetame lilled  jalamile. Pööra tähelepanu ! Lähme vaatame ka .

3. keegi teine

Pöörduge selle küsimusega  poole. Seekord ei naeratanud õnn minule, vaid . Küsi nõu . Ma ei näinud selles ruumis peale koera . Ootasime esinema  . Sul tuleb edasi töötada , mul ei ole rohkem aega. Pidasin teid . Sa oleksid võinud hääletada  poolt. Te oleksite võinud kokku leppida . Ei usu, et sa oleksid  suutnud andeks anda.

Täida ülesanded 77 ja 78 e-töövihikus.

Õpi ära uued sõnad!

autasustama, autasustada, autasustan – награждать

välja selgitama/selgitada, selgitan välja – выяснять, разъяснять

toetama, toetada, toetan – поддерживать

tülitama, tülitada, tülitan – беспокоить

au/tasu, -tasu, -tasu – награда

au/hind, -hinna, -hinda – приз

kumb, kumma, kumba – который из двух

käänd/sõna, -sõna, -sõna – склоняемое слово

murre, murde, murret – диалект

kumbki, kummagi, kumbagi – и тот, и другой; ни тот, ни другой

E-ülesanne. Uued sõnad

  • поддерживать
  • выяснять, разъяснять
  • награждать
  • награда
  • беспокоить
  • склоняемое слово
  • и тот, и другой; ни тот, ни другой
  • приз
  • диалект
  • который из двух

autasustama, autasustada, autasustan – 

välja selgitama/selgitada, selgitan välja – 

toetama, toetada, toetan – 

tülitama, tülitada, tülitan – 

au/tasu, -tasu, -tasu – 

au/hind, -hinna, -hinda – 

kumb, kumma, kumba – 

käänd/sõna, -sõna, -sõna – 

murre, murde, murret – 

kumbki, kummagi, kumbagi –