2. Võru linn

MÄLUMÄNG KAGU-EESTI KOHTA

Meie kooli matkaklubi korraldas mälumängu „Kas tunned Võrumaad?”. Mälumäng viidi läbi 7.–9. klassi õpilaste hulgas eesti keele tunni ajal. Kontrolliti faktiteadmisi ja oskust tõlkida võru murdekeelset lauset kirjakeelde. Oma töö julgesid konkursile anda kõikide klasside peale kokku 59 õpilast. See oli tubli tulemus. Küsimustele vastamisega said üsna hästi hakkama kõik, valesid vastuseid oli vähe. Kõik vastused olid õiged seitsmel õpilasel. Nemad said auhinnaks tasuta reisi Võrumaale ja klubi sponsoritelt suusavarustust. Keerulisemaks osutus teine ülesanne – tõlkimine murdekeelest kirjakeelde. Selle osa hindamise usaldasime geograafiaõpetaja Rein Kübarsepale, kes on ise Võrumaalt pärit. Tema hinnangul oli kõige täpsem tõlge niisugune: „Sellised need tänapäeva noored on, muud ei teegi, kui tormavad kogu aeg,” ütles vanaema Manni. Eripreemia tõlke eest said kaks õpilast.

Matkaklubi tänab kõiki mälumängust aktiivselt osa võtnud õpilasi ja õnnitleb võitjaid.

1.

– Õnnitlen sind peavõidu puhul, Regina!
​– Aitäh! Olen ka ise pööraselt rõõmus.
​– Kas nägid palju vaeva, et viktoriin võita?
​– Nägin ikka. Lehitsesin peaaegu iga päev entsüklopeediat, uurisin kirjandust Võru linna ja maakonna kohta, lugesin „Kalevipoega”.
​– Tasus ära! Nüüd sõidad Võrru ja suusareisile Võru-Kubijale!
​– Muidugi tasus ära! Mis mul viga sõita? Vaata mu autasusid! Tasuta reis suusalaagrisse ja esmaklassiline suusavarustus: plastiksuusad, suusakepid ja -saapad.
​– Küll sul ikka vedas! Head libisemist!
​– Aitäh!

2.

– Tubli, Aleksander! Palju õnne! Sa oled päris geenius kohe!
​– Ah, mis sa ajad … Aitäh! Sul läks ju sama hästi, võitsid samuti sõidu Kubijale.
​– Seda küll. Nii et sõidame koos.
​– Jah, see on küll lahe! Räägitakse, et seal saab ka lumelauaga sõita ja trampliinilt hüpata.
​– Kavatsed suusahüppeid proovida? Ja lumelauaga trikke teha?
​– Miks mitte? Ekstreemsport meeldib mulle.
​– Mina küll kahtlen, kas oskan isegi tavaliste suuskadega mõnest suuremast mäest alla sõita. Pean enne mõne väiksema künka peal harjutama.
​– Pole vaja karta. Harjutamine teeb meistriks.
​– Loodan väga, et me luud-kondid terveks jäävad.

– Suurepärane saavutus!
​– Sa said suurepäraselt hakkama!
​– Sa olid väga tubli!
​– Tore, et …
​– Mul on väga hea meel, et …
​– Nii armas, et …
​– Kui meeldiv, et …

VÕRU

Võru on paljude teiste Eesti linnadega võrreldes üks nooremaid. Võru linn on asutatud 1784. aastal Venemaa imperaatori Katariina II otsusega. Linna esimene hoone oli Werrohovi mõisahoone. Praegu asub siin Võru I põhikool.

2013. aasta rahvaloenduse andmetel oli Võrus 12 667 elanikku. Kui kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwald 1883. aastal seal arstina tööle asus, ei ulatunud elanike arv isegi tuhande inimeseni.

Linn paikneb Tamula järve ja Võhandu jõe ääres. Tamula järve kaldal on ajalooline linnapark. Siin asub Kreutzwaldi monument, mille autor on skulptor Amandus Adamson. Monumendi esiküljel on bareljeef „Kalevipoeg Sarvikuga võitlemas”.

Linnas asuvad Kreutzwaldi memoriaal­muuseum ja Võru koduloomuuseum. Memoriaal­­muuseum tutvustab Eesti rahvus­eepose „Kalevipoeg” looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi elu ja tegevust, koduloo­muuseum aga Võrumaa ajalugu kiviajast alates.

Võrus ja selle ümbruses on säilinud omapärane murdekeel ning palju vanu rahvakombeid.

HELDE PUURAIUJA

I

Mees läks metsa puid raiuma. Ta tuli kase juurde ja tahtis seda maha raiuda.

Kask aga hakkas paluma:
​„Jäta mind elama! Ma olen noor ja mul on palju lapsi, kes minu surma pärast nutaksid.”

Mees läks tamme juurde, et tamme maha raiuda.

Tamm hakkas paluma:
​„Jäta mind veel elama! Ma olen alles noor ning tugev, tõrud küljes kõik toored, mis ei kõlba külvamiseks. Kust tammemetsa saab, kui minu tõrud nurja lähevad.”

Nüüd läks mees vahtra juurde.

Vaher aga hakkas paluma:
​„Jäta mind veel elama, mul lapsed väikesed, mis nendest saab, kui sa mu maha raiud?!”

Mees läks lepa juurde, et seda maha raiuda.

Lepp hakkas paluma:
​„Jäta mind elama! Ma pean oma mahlaga väikesi loomakesi toitma. Kes neid toidab, kui sa mu maha raiud?”

Mees läks edasi haavapuu juurde.

Haavapuu hakkas aga haledasti paluma:
​„Jäta mind elama! Pean oma lehtedega kahisema ja öösel üleannetuid kurjalt teelt hurjutama.”

Mees läks nüüd toominga juurde.

Toomingas hakkas aga paluma:
​„Jäta mind elama! Kevadel ma õitsen ja minu okstel laulab ööbik. Kuhu peab ööbik minema, kui sa mu maha raiud?”

Mees läks pihlaka juurde.

Pihlakas hakkas paluma:
​„Ära raiu mind maha! Minu marjad on sügisel ja talvel lindudele toiduks.”

Mees jäi mõttesse. Kui lehtpuudest midagi loota ei ole, tahan okaspuudega õnne proovida.

Ta läks kuuse juurde.

Kuusk aga hakkas haledasti paluma:
​„Jäta mind elama! Ma pean nii suvel kui talvel rahvale iluks haljendama, kahju oleks, kui mind maha raiutakse.”

Mees läks männi juurde. Mänd aga hakkas paluma:
​„Ma olen alles noor ja tugev, pean kuusega koos rahvale iluks haljendama, kahju oleks, kui mind maha raiutakse.”

Lõpuks läks mees kadaka juurde. Kadakaski hakkas paluma:
​„Jäta mind elama! Ma olen kõige suurem metsa varandus ja õnnetooja. Ma aitan 99 haiguse vastu. Mis siis inimestest saab, kui mind maha raiutakse?” Mees istus maha ja hakkas mõtlema:
​„Lugu näib imelikum kui ime. Igal puul on oma keel suus ja palumissõnad keele peal. Mis ma pean tegema, kui kuskilt enam puud ei leia, mis ennast vaikselt laseks maha raiuda?”

Puuraiuja jättis kase maha raiumata, sest …
​Tamme ei raiunud mees maha sellepärast, et …
​Lepp jäi raiumata sellepärast, et …
​Haab jäi ellu sellepärast, et …
​Toominga vastu oli puuraiuja helde sellepärast, et …
​Pihlaka jättis mees raiumata sellepärast, et …
​Kuuske ei raiunud mees maha sellepärast, et …
​Mänd jäi metsa alles sellepärast, et …
​Kadakas leidis, et tema peab ellu jääma sellepärast, et …

HELDE PUURAIUJA

II

Seal astub metsast juba halli habemega vanamees ja küsib:

„Miks sa siin istud?”

Mees vastab:
​„Hommikul tulin metsa, tahtsin puid raiuda ja koju viia, aga vaata imet, kõikidel puudel oli keel suus ja nad hakkasid mind paluma neid mitte raiuda! Ma ei saanud nende palvele vastu seista. Mida pean nüüd tegema?”

Vanake vaatab rõõmsalt mehe otsa ja ütleb:
​„Ma tänan sind, et sa võtsid mu laste palvet kuulda, tahan sulle selle eest midagi kinkida. Võta see kuldvitsake!”

Vanataat andis mehele kuldvitsa ja ütles:
​„Tahad sa maja ehitada või midagi muud tarvilikku tööd teha, siis mine sipelgapesa juurde, vibuta vitsakest kolm korda pesa poole, aga ära pesasse löö, muidu võiksid neile viga teha. Käsi sipelgaid, mis nad peavad tegema, siis leiad sa teisel hommikul töö tehtud, nagu olid soovinud. Tahad sa toitu, siis käsi pada. Tahad sa magusat toidu kõrvale, siis näita kuldvitsakest mesilastele ja nad toovad sulle rohkem mett, kui sina oma perega süüa jõuad. Tahad sa mahla, siis näita vitsakest kasele ja vahtrapuule. Lepp peab sulle piima andma ja kadakas tervist tooma, kui sa nendele käsu annad.

Tahad sa siidi või villast riiet, siis käsuta ämblikke, küll nad sulle kangast koovad. Sul ei pea edaspidi ühestki asjast puudus olema, sest et sa minu laste palumisi kuulda võtsid ja nad elama jätsid. Mina olen metsaisa, kõikide puude ja loomade valitseja.”

Siis soovis vanataat mehele head päeva ja kadus sedamaid tema silmist.