64. E-ülesanne. Ava sulud!
FR. R. KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUM
Memoriaalkompleks koosneb (kuus hoonet) ja (avar õu) . Väljapanekud on (viis hoonet) . Peale elumaja võib sisse astuda ka kõrvalhoonetesse, (avar ait) ja (endine tall) . Elumaja on sisustatud kirjaniku ja tema perekonna (isiklikud asjad) . Me imetleme (avar ja mugav elutuba) ning (tolleaegne interjöör) , näeme (eelmised sajandid) valmistatud mööblit, uudistame seintel rippuvaid perekonnaliikmete portreid. (Lahtine riiul) on välja pandud raamatud, mida kirjaniku peres loeti.
Kõrvalhoones ja aidas näeme Kreutzwaldi (kirjanduslik looming) , seda täiendavad vanaaegsed fotod ja kunstiteosed seintel. Erilist tähelepanu on pööratud (eesti rahvuseepos) „Kalevipoeg”. Tutvuda saab ka eepose (väljaanded ja tõlked) .
Õuel (avar tall) võib näha tolle aja sõiduvahendeid ja (etnograafilised esemed) . Kirjanikule kuulunud krundil on ka aed ja lehtla, kus muuseumi külastaja saab puhata ja omaette olla.
65. Jutusta!
Jutusta, kuidas sai Kalevipoeg maa valitsejaks.

VALITSEJAKS SAAMINE
Eno Raua järgi
Kalevi kolm poega otsustasid täita isa viimase käsu, mis ta enne surma oli andnud. Neil tuli liisku heita, et teada saada, kes neist kolmest riigi valitsejaks saab.
Kalevi kolm poega otsisid kohta, kus oleks hea liisku heita. Lõpuks jõudsid nad kena järve kaldale. Igaüks otsis endale paraja kivi ja varsti olid vennad võiduviskamiseks valmis. See, kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama riigi uueks valitsejaks ja rahva kaitsjaks.
„Mina olen teist kõige vanem, ma katsun esimesena õnne,” ütles vanem vend. Ta viskas kivi kõrgele õhku ja see kukkus teise kalda lähedale järve.
„Nüüd on minu kord,” ütles keskmine vend ja viskas oma kivi õhku. Kivi kukkus teisele kaldale, päris vee ja kuiva maa piirile.
Siis oli järg noorema venna käes, kes võttis kivi ja viskas selle üle laia järve. Kivi langes kuivale maale.
Kalevi pojad läksid läbi järve vaatama, kuhu kivid kukkusid.
Esimese venna kivi oli vees, teise venna kivi kalda ääres, kolmanda, noorema venna kivi aga kaldast eemal kuival maal. Nii oli noorem vend saanud maa valitsejaks.
66. Loe ja seleta!
Loe ja seleta, kes aitasid kaasa eepose „Kalevipoeg” tuntuks saamisele.

KAKS RAUDA
Eepost „Kalevipoeg” on lugejatele lähemale toonud kaks Raua-nimelist meest – kunstnik Kristjan Raud ja lastekirjanik Eno Raud. Kristjan Raua (1865–1943) joonistustega on illustreeritud mitu „Kalevipoja” väljaannet. Kristjan Raud suutis tabada eepose meeleolu: joonistused on kandiliste vormidega, arhailised, jõulised ja monumentaalsed, aga ühtlasi ka filosoofilised. Tema joonistusi mõistavad teisedki rahvad. Sellest räägib fakt, et 1937. aasta maailmanäitusel Pariisis said „Kalevipoja” illustratsioonid Grand Prix’.
Eno Raud (1929–1996) on tuntud eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju mudilastele. Tuntud on lood Sipsikust ja naksitrallidest, luulekogu „Kilul on vilu”. Suuremate laste seas on populaarsed Kalevipoja ja Suure Tõllu lastepärased ümberjutustused.
Täida kuulamisülesanne 27 e-töövihikus.
67. Vestle sõbraga.
Loe koos klassikaaslasega kahekõnesid. Valige nendest üks ja esitage õpikut kasutamata.
1.
– Milline suurepärane suusailm! Päike paistab ja külma on vaid 4-5 kraadi. Tule, sõidame edasi!
– Olen väsinud, hea meelega seisaksin veel ja päevitaksin nägu.
– Seistes hakkab külm. Liigume edasi …
– Ma ei suuda sinu tempos liikuda … Näe, kukkusingi … Peatu ometi! Õhtuks on kukkumisest kindlasti ka sinikas silma all.
– Oh sind õnnetut!
– See ei ole naljakas! Põrutasin ka kukla ära ja venitasin jalalihase välja.
– No nii hull see asi küll olla ei saa! Aga kui sa oled väsinud, siis võime hotelli minna, mõne tunni puhata ja su traumasid ravitseda.
2.
– Kuidas sa julgesid nii kõrgest mäest alla sõita?
– Julgesin ikka. Äge oli! Eriti tore oli lumelauaga trikke teha. Näed, seal on kohe selline väike mäeküngas, kust hüpata saab. Proovi ka!
– Olen varem proovinud. Ma ei oska tasakaalu hoida ega õigesti pidurdada. See küngas seal tundub eriti ohtlik.
– Pole ta midagi ohtlik. Harjutama peab. Tule! Proovime ikka!
– Ei! Lähen sõidan tavalisel rajal.
– Hale oled! Mina igatahes lähen ja proovin lumelauaga veel ägedamaid trikke teha.
– Mine, mine! Kas sul on juba meelest läinud möödunud aasta, kui põlv oli paistes ja seda tuli mitu nädalat ravida? Vaata, et sa jalga jälle välja ei vääna ja et luud-kondid terveks jäävad!
3.
– Kas sul esmaabipakk on kaasas?
– Mis juhtus? Milleks sul ravimeid vaja läheb?
– Mul on uued suusasaapad ja hõõrusin vist jalad villi. Igatahes on mu varbad ja kannad hellad.
– Plaastrit mul kindlasti ei ole, mingisugust salvi ka mitte. Eks hotellis vaatame järele, kui hull asi on. Kui vaja, võime apteegist midagi juurde osta.
– Hakkame siis tasakesi hotelli poole liikuma.
68. Vestle sõbraga.
Koostage dialooge apteekri ja abivajaja vahel. Ärge unustage viisakusväljendeid!
Palun mulle midagi peavalu vastu.
Ma palun midagi kõhuvalu vastu.
Palun soovitage midagi köha vastu.
Ma soovin midagi palaviku vastu.
KAEBUSED
- Suusamäel kukkudes kriimustasid kätt.
- Sul algas köha
- Sa ei tunne end hästi. Sul on palavik.
- Sul on nohu.
- Sul on jalad villis.
- Sul on sõrm natuke paistes.
- Vill varba peal on katki läinud ja
nüüd on seal väike haav.
RAVIMID JA MEDITSIINITARBED
kleepplaaster, vatipadjad, külmakott,
antiseptiline side, rullside,
nohutilgad, nohusalv,
peavalutabletid, köhatabletid,
kompressivedelik,
steriilne sidumisrätik,
haavapadjad, haavatampoonid,
palavikualandaja
Täida ülesanded 84, 85 ja 86 e-töövihikus.
E-ülesanne. Ühenda paarid!
1. Küll mu pea täna valutab! –
2. Ma kraadisin end, kraad näitas 38,6. –
3. Mul nina tilgub, ongi vist nohu. –
4. Ma kukkusin rattaga, jalal on sügav haav. –
5. Pane käsi suu ette, kui köhid! –
6. Oi kui valus! Ma lõin pea ära! –
7. Uued kingad hõõrusid mul kanna villi. –
69. Ütle näidise järgi!
Ütle näidise järgi käskivas kõneviisis. Kirjuta suusamatkast osavõtjale seitsmepunktiline meelespea, mida trauma puhul ette võtta.
NÄIDIS:
Haav tuleb kinni siduda. Seo haav kinni! Siduge haav kinni!
Haava tuleb desinfitseeriva vahendiga puhastada. Kriimustusele tuleb plaaster peale panna. Ninna tuleb ninatilku tilgutada. Kõrvalesti tuleb palja käega soojendada. Tuleb soojalt riidesse panna. Paistes liigese peale tuleb kompress panna. Peab peavalutablette võtma. Jalgu ja käsi tuleb kreemiga määrida. Villid tuleb plaastriga katta.
Jäta meelde!
Nimisõna käändub kõigis käänetes.
Riikide nimed ja rahvuste nimetused esinevad täiendina ega käändu.
Nimetav | Eesti | Eesti riik | eesti rahvas |
E-ülesanne. Täida tabel!
Eesti riik | Soome lipp |
Eesti riigi | |
Eesti riiki | |
Eesti riiki | |
Eesti riigis | |
Eesti riigist | |
Eesti riigile | |
Eesti riigil | |
Eesti riigilt | |
Eesti riigiks | |
Eesti riigini | |
Eesti riigina | |
Eesti riigita | |
Eesti riigiga |
70. Ütle õiges käändes eepos või eesti eepos.
Tutvusime … „Kalevipoeg”. Lugesime kirjandustundides … „Kalevipoeg”. Kas sa lugesid … „Kalevipoeg” läbi? Ostsin … „Kalevipoeg”. Sain kingituseks … „Kalevipoeg”. Kirjandustundides saime ülevaate … „Kalevipoeg”. Ma tean, et … aluseks on rahvaluule. Kreutzwald koostas … „Kalevipoeg” rahvaluule alusel. Eno Raud kirjutas … „Kalevipoeg” alusel samanimelise lasteraamatu. 1862. aastal ilmus … esimene eestikeelne väljaanne. Tõlgete kaudu on … „Kalevipoeg” ka teiste rahvaste juurde tee leidnud.
Õpi ära uued sõnad!
hõõruma, hõõruda, hõõrun – тереть
välja väänama/väänata, väänan välja – вывихнуть, выжимать
vältima, vältida, väldin – избегать
haav, haava, haava – рана
vill, villi, villi – мозоль
liiges, liigese, liigest – сустав
muhk, muhu, muhku – шишка
otsaesine, otsaesise, otsaesist – лоб
sinikas, sinika, sinikat – синяк
suusa/määre, -määrde, -määret – лыжная мазь
tasa/kaal, -kaalu, -kaalu – равновесие
kandiline, kandilise, kandilist – квадратный, угловатый
tasane, tasase, tasast – ровный, гладкий
puruväsinud = väga-väga väsinud – очень усталый
E-ülesanne. Uued sõnad
hõõruma, hõõruda, hõõrun –
välja väänama/väänata, väänan välja –
vältima, vältida, väldin –
haav, haava, haava –
vill, villi, villi –
liiges, liigese, liigest –
muhk, muhu, muhku –
otsaesine, otsaesise, otsaesist –
sinikas, sinika, sinikat –
suusa/määre, -määrde, -määret –
tasa/kaal, -kaalu, -kaalu –
kandiline, kandilise, kandilist –
tasane, tasase, tasast –
puruväsinud = väga-väga väsinud –