55. Loe kuulutust!
Loe kuulutus läbi. Nimeta kolm põhjust, miks Võru-Kubija on talvepuhkuse veetmiseks sobiv koht.
56. Vestle sõbraga.
Lugege kahekõnet. Esitage see õpikut kasutamata.
– Raul, millal sa viimati suusatasid?
– Ei mäletagi täpselt, igal juhul eelmine talv jäi vahele, lund peaaegu polnudki.
– Ja sa kavatsed nüüd Võru-Kubijal mägedest alla kihutada?
– Ega ma hull pole! Kasutan ikka murdmaasuusatajatele mõeldud rada. See on põhiliselt tasane maa ja kui mõned künkad tulevadki ette, siis neid ma ei karda.
– Ja kuidas füüsilise ettevalmistusega on?
– Olen üsna aktiivne inimene – kui ilm vähegi lubab, sõidan jalgrattaga ja rulluiskudega.
– Tubli! Nii et oled sõiduks valmis? Ja suusad on juba pakitud?
– Mis suusavarustusse puutub, siis soojad tuult pidavad dressid ja jope on mul olemas. Suusamütsi, villase salli ja kinnastega pole ka probleemi. Suusad ja suusakepid võtan aga kohapealsest laenutusest.
– See on hea mõte – suusavarustus laenata. Teen seda vist ise ka, sest sealt saab kindlasti laenata paremad suusad kui mul endal on.
Jäta meelde!
Kuidas kahetsust väljendada
Ma kahetsen, et …
Mul on piinlik, et ma … Vabandage!
Mul on häbi, et ma … Palun vabandust!
Päris häbi tunnistada, et/aga …
Mul on kahju, et … Andestage, palun!
Andke mulle andeks, juhtus ebameeldiv asi, …
Kuidas sellele vastata
Rahunege maha! Asi ei ole nii hull.
Pole viga. Seda juhtub ikka.
Sellest pole midagi.
Kah mul asi, mida häbeneda.
Tühiasi.
Unustame ära. Kõik on hästi/korras!
E-ülesanne. Leia õige!
1. Ma kahetsen, et olin ebaviisakas ja ütlesin halvasti.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
2. Mul on piinlik, et ma teda nii kaua vaatasin.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
3. Palun vabandust, et lõhkusin su tassi.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
4. Päris häbi tunnistada, aga unustasin su raamatu koju.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
5. Mul on kahju, et teda ei kuulanud.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
6. Andestage, palun, see on minu süü!
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
7. Andke mulle andeks, mul kadus riidehoiunumber ära.
- – Pole viga, too mulle raamat homme.
- – Asi ei ole nii hull, see ei ole kellegi süü.
- – Kah mul asi, mida häbeneda. Võib-olla ta ei saanud arugi.
- – Sellest pole midagi, püüa teinekord kuulata.
- – Seda juhtub ikka. Mis värvi mantel teil on?
- – Unustame selle! Me kõik võime vihasena halvasti öelda.
- – Tühiasi, kõik on korras, see tass oli juba enne katki.
57. Vestle sõbraga.
Koosta koos klassikaaslasega järgmiste situatsioonikirjelduste põhjal lühidialooge (kokku 4–6 repliiki).
- Sa ööbid suusareisi ajal hotellis ja seletad sõbrale, kui kahju sul on, et te ei sattunud temaga ühte numbrituppa.
- Sa väljendad hotelli administraatorile kahetsust, et numbritoas ei ole lahtivõetavat diivanit, kus saaks magamiskoha kolmas inimene.
- Sul on kahju, et hotelli numbritoas ei ole tasuta WiFi ühendust.
- Hotelli külastaja soovib tuba vaatega metsale ja järvele. Sina kui administraator ei saa palvet täita.
- Matkakaaslane kiidab hotelli hommikusööki. Sul on kahju, et magasid nii kaua, et ei jõudnudki sööma.
- Sul on piinlik, et rääkisid unes ega lasknud matkakaaslastel rahulikult magada.
58. Esita soov või palve.
Esita soov või palve.
täitma | |
täit/a | Palun täit/ke külaliskaart! Ärge täitke külaliskaarti! |
täida/n | Palun täida ankeet! Ära täida ankeeti! |
maksma, maksta, maksan; (raha) üle kandma, üle kanda, kannan üle; edasi ütlema, edasi ütelda/öelda, ütlen edasi; pakkuma, pakkuda, pakun; silmas pidama, silmas pidada, pean silmas; kokku leppima, kokku leppida, lepin kokku; ära viskama, ära visata, viskan ära; ette ütlema, ette ütelda/öelda, ütlen ette; võitlema, võidelda, võitlen
Täida kuulamisülesanne 26 e-töövihikus.
59. Loe ja tõlgi!
Loe ja tõlgi sõnaraamatu abil. Jaga tekst osadeks. Pealkirjasta iga osa.
FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD
Võru linnas Kreutzwaldi tänavas on madal puumaja, kus kõigi poolt lugupeetud arst Friedrich Reinhold Kreutzwald elas ja töötas 44 aastat.
Kreutzwald oli pärit Rakvere lähedalt Kadrina kihelkonnast Jõepere mõisast. Ta sündis 26. detsembril 1803. aastal mõisateenijate peres. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule, nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast.
Rakvere elementaarkoolis sai Vidri Reinust Friedrich Reinhold, sest tol ajal ei õppinud koolis eesti nimega poisse. Ootamatult avanes tal võimalus õppida Tallinna kreiskoolis tasuta. Pärast kooli lõpetamist töötas Kreutzwald õpetajana Tallinnas ja koduõpetajana Peterburis. Ta kogus raha, et täide viia oma unistus – õppida ülikoolis.
1826. aastal võeti Fr. R. Kreutzwald vastu Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast ülikooli lõpetamist sai ta linnaarsti töökoha Võru linnas. Tol ajal oli see kehv väikelinn. Noor arst töötas väsimatult: arstiriistakast põlvedel, sõitis ta aastakümneid igal aastaajal ja igasuguse ilmaga mööda käänulisi külateid mäest üles ja alla. Sageli kestsid niisugused väljasõidud mitu päeva ja ööd. Kreutzwaldi kui hea arsti kuulsus levis kiiresti: ta aitas kõiki haigeid, andes vaestele ravimeid ka tasuta.
Kogu arstitööst vaba aja pühendas Kreutzwald kirjandusele. Oma maja teise korruse ärklitoas kirjutas ta kõik oma raamatud ja artiklid. Öövaikuses küünlavalgel valmisid muinasjutukogu „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, raamatud „Maailm ja mõnda, mis seal sees on”, „Lühike õpetus tervise hoidmiseks” jt.
Kreutzwaldi elutööks sai eepose „Kalevipoeg” koostamine. Ta seadis vanasse rahvalauluvormi kõik Kalevipoja-lood, mida ta teadis.
Viimased eluaastad veetis Friedrich Reinhold Kreutzwald Tartus. Ta suri 1882. aastal ning on maetud Tartusse Raadi kalmistule.
Täida ülesanded 82 ja 83 e-töövihikus.
60. Loe katkendit eeposest „Kalevipoeg”.
Loe katkendit eeposest „Kalevipoeg” rahvaluule- ja proosavormis.
KALEV JA LINDA I
Friedrich Reinhold KreutzwaldPõhja piiril seisis pere,
tugev talu kaljudella
Taara tammemetsa ääres,
pool veel seisis metsa peidus,
teine pool lausa lagedal.
Peres kasvas kolmi poega,
taaralaste taimekesi.
Üks neist veeres Venemaale,
teine tuiskas Turjamaale,
kolmas istus kotka selga,
Põhjakotka tiiva peale.
See, kes veeres Venemaale,
kasvas kauniks kaubameheks,
peopoortide punujaks.
See, kes tuiskas Turjamaale,
sirgus vapraks sõjameheks,
tõusis tapri taotajaks.
See, kes sõitis kotka seljas,
Põhjakotka tiiva pealla,
lendas palju, liuges palju,
lendas tüki lõuna poole,
teise tüki tõusu poole,
sõitis üle Soome mere,
liuges üle Läänemere,
veeres üle Viru mere,
kuni õnne kohendusel,
jumalikul juhatusel
kotkas kõrge kalju peale
viskas mehe Viru randa.
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Siin kasvasid kolm poega. Kui nad meesteks sirgusid, lahkusid kõik kolmekesi kodunt ja läksid laia maailma. Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks.
E-ülesanne. Vali õige!
1. Millel seisis Kalevite talu?
- liival
- väiksel künkal
- kaljul
2. Mis puud kasvasid Kalevite talu lähedal?
- kuused
- tammed
- kased
3. Mitu last kasvas Kalevite peres?
- kaks poega ja üks tütar
- kolm tütart
- kolm poega
4. Kuhu läksid kaks esimest poega?
- Turjamaale ja Venemaale
- Taaramaale ja Venemaale
- Turjamaale ja Taaramaale
5. Kuhu läks kolmas poeg?
- Soome
- Virusse
- Rootsi
6. Kuidas kolmas poeg sinna läks?
- lennukiga
- ujus kala seljas
- lendas kotka seljas
7. Kelleks hakkas esimene poeg?
- kaupmeheks
- põllumeheks
- kalameheks
8. Kelleks hakkas teine poeg?
- sõjameheks
- talupidajaks
- meremeheks
9. Kellest sai maa valitseja?
- esimesest pojast
- teisest pojast
- kolmandast pojast
61. Loe ja jutusta!
Loe ja jutusta, mida said teada Kalevipoja ema ja isa kohta. Kuidas tekkisid legendi järgi Toompea mägi Tallinnas ja Ülemiste järv.
KALEV JA LINDA II
Eno RaudPärast riigi rajamist kosis Kalev kaasaks tedremunast sirgunud Linda.
Kaua aega elas Kalev õnnelikult koos Lindaga ja valitses riiki ning rahvast. Viimaks tundis ta aga surmatunni lähenemist. Ta kutsus Linda enda juurde ja ütles:
„Pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Isa silmad teda enam ei näe. Ometi saab temast igapidi minuvääriline mees. Kui noorem poeg on suureks sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist rahva kaitsjaks ja riigi valitsejaks saab. Sest riik peab jääma jagamata – siis on ta kindel ja tugev.”
Seitse päeva ja seitse ööd leinas Linda kalli kaasa surma – ei lõppenud tal pisarad palgelt ega kadunud murekoorem hingelt. Siis kaevas ta ise haua valmis ja sängitas mehe muru alla. Sinna peale aga kandis ta kokku suure hulga raskeid kive, et Kalevi kalm ka tulevastele põlvedele silma paistaks. Praegu kutsutakse seda kohta Tallinna Toompea mäeks.
Üht rasket kivirahnu kalmu poole kandes väsis aga lesk lõpuks ära ja kivi libises tal jalge ette maha. Linda istus kurvalt kivi otsa ja valas kaua kibedaid leinapisaraid. Nii tekkis ta silmaveest Ülemiste järv. Ning ka kivi, mille peal Linda istus ja nuttis, on tänapäevalgi veel Ülemiste järve kaldal näha.
Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale varsti poeg. Ning kohe hakkas see suure jõu ja vägevuse märke näitama. Juba kolmekuuselt kõndis poiss toas ringi. Suuremaks sirgudes mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas vägevate paelahmakatega mere ääres lutsu. Mõnikord õues mängides kiskus ta aga noori kuuski kõige juurtega maast üles. Paistis, et Kalevipojast isa vääriline mees kasvab.
E-ülesanne. Järjesta!
- Ta ütles, et Linda saab poja.
- Õnneks sündis Lindale varsti tore poeg.
- Linda leinas seitse päeva ja seitse ööd.
- Enne surma kutsus Kalev Linda enda juurde.
- Linda istus ühele kivile ja hakkas nutma.
- Kalev kosis Linda naiseks.
- Tema pisaraveest tekkis Ülemiste järv.
- Ta kuhjas haua peale palju suuri kive.
- Ta kaevas haua ja mattis mehe.
62. Jäta meelde!
Loe ja jäta meelde reegel ning tutvu näidetega. Koosta ise lauseid eri käänetes.
Личные местоимения в роли определения не склоняются по падежам, а имеют форму падежа omastav.
minu talu | sinu autasu | tema poeg | nende kaitsja |
63. Tõlgi!
Tõlgi.
Ваша возможность, не знаю вашей возможности, при вашей возможности, без вашей возможности, с вашей возможностью, о вашей возможности;
последняя возможность, до последней возможности, жду последнюю возможность, при последней возможности, без последней возможности, о последней возможности;
наше государство, в нашем государстве, о нашем государстве, без нашего государства, посетил наше государство, уехал из нашего государства, столица нашего государства, принёс известность нашему государству;
сильное государство, у сильного государства, без сильного государства, в сильном государстве, стать сильным государством, правитель сильного государства, основал сильное государство, несколько сильных государств.
Õpi ära uued sõnad!
kahetsema, kahetseda, kahetsen – сожалеть, раскаиваться
pühendama, pühendada, pühendan – посвящать
silmas pidama/pidada, pean silmas – иметь в виду
tunnistama, tunnistada, tunnistan – признавать
häbi tunnistada – стыдно признаться
valitsema, valitseda, valitsen – властвовать, управлять
küngas, künka, küngast – холм, пригорок
lesk, lese, leske – вдова, вдовец
suusa/varustus, -varustuse, -varustust – лыжное снаряжение
vägilane, vägilase, vägilast – богатырь
tulevane, tulevase, tulevast – будущий
on piinlik – неловко
E-ülesanne. Uued sõnad
kahetsema, kahetseda, kahetsen –
pühendama, pühendada, pühendan –
silmas pidama/pidada, pean silmas –
tunnistama, tunnistada, tunnistan –
häbi tunnistada –
valitsema, valitseda, valitsen –
küngas, künka, küngast –
lesk, lese, leske –
suusa/varustus, -varustuse, -varustust –
vägilane, vägilase, vägilast –
tulevane, tulevase, tulevast –
on piinlik –
