78. Loe teadaannet!
Loe teadaannet. Arutage tunnis, miks tasuks sellest üritusest osa võtta. Tee arutelust kokkuvõte ning teata klassi nimel osavõtusoovist festivali korraldajatele.
79. Loe!
Loe. Koosta loetu kohta võtmesõnadest plaan ja jutusta selle põhjal Pärnust.
PÄRNU
Elanike arvu poolest Eesti neljas linn Pärnu asub Pärnu jõe suudmes. Jõesuuet kaitseb ummistuste eest ligi kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul. Puhkajaile, kes armastavad romantikat, on muul meelisjalutuskoht.
Pärnu on üks vanemaid Eesti linnu. Juba keskajal oli jõe suudmes sadam, linn ise oli aga müüriga kindlustatud kaubalinn. XIV sajandi keskel astus Pärnu Hansa Liitu ja muutus üheks tähtsamaks kaubalinnaks Eestis. Keskaegsest kindlusest on säilinud vähe: mõni vallikraaviosa, linnamüüri Punane torn ja Tallinna värav.
Pärnu kui kuurortlinn on tuntud isegi kaugel väljaspool Eestit. Soojaveeline Pärnu laht, sanatooriumid, veepark, mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand, kaunid pargid, golfiväljakud ja mahe meretuul meelitavad siia tuhandeid terviseparandajaid ning lihtsalt puhkajaid. Suviti Pärnu elanike arv mitmekordistub.
Pärnu kesklinn ja kuurordirajoon asuvad kitsal maa-alal, mida ühelt poolt uhuvad Pärnu lahe ja teiselt poolt jõe veed. Kaunis sild ühendab kesklinna Ülejõe linnaosaga.
Pärnus on kasvanud luuletaja Lydia Koidula. Majas, kus Lydia isa Johann Voldemar Jannsen õpetajana töötas ja ajalehte Pärnu Postimees välja andis, asub Lydia Koidula memoriaalmuuseum. Koidula väljakul pargis paikneb skulptor Amandus Adamsoni loodud Koidula mälestussammas.
Tähtis koht Pärnu kultuurielus on Endla teatril, Pärnu kontserdimajal ja Moodsa Kunsti Muuseumil. Pärnu linnamuuseumis võime näha väljapanekuid Pärnu ja selle ümbruskonna loodusest, ajaloost ning tänapäevast. Väga populaarsed on ka Pärnu filmi- ja muusikafestivalid.
E-ülesanne. Õige või vale?
1. Vaid kolmes Eesti linnas on rohkem elanikke kui Pärnus.
- õige
- vale
2. Merre ulatuv kivimuul on umbes 2 kilomeetrit pikk.
- õige
- vale
3. Kiviajal oli Pärnu Eesti tähtsamaid kaubalinnu.
- õige
- vale
4. Pärnus on kaunis kivine rand, kuid puuduvad pargid ja sanatooriumid.
- õige
- vale
5. Pärnu kesklinn jääb mere ja jõe vahele.
- õige
- vale
6. Johann Voldemar Jannsen oli Lydia Koidula vend.
- õige
- vale
7. Pärnus on teater, kontserdimaja ja mitu muuseumit.
- õige
- vale
80. E-ülesanne. Kasuta sõnaühendeid sobivas vormis.
1. keskaegne linn: tutvusime , tänavad, mitu , lugesin juttu , vaatamisväärsus paikneb ;
2. puhas peene liivaga mererand: on populaarne tänu , veetsime aega , eelistasime ;
3. soe madalaveeline merelaht: tänu , armastame , ujusime , lained;
4. kitsas kivimuul: kohtusime , remonditakse , jalutasime mööda ; kõndisime kuni ;
5. see kaunis sild: fotol on vaade , pildista , arhitekt, peatusime , ühendab kahte linnaosa;
6. mereäärne park: koguneme , osaleme koristamisel, istutati uusi puid, on vaja kaitsta;
7. see suurepärane kuurort: ravis tervist , soovitan sulle , läks tööle , lugesin artiklit ;
8. see romantiline mälestussammas: vaata , teeme foto taustal, autor, avaldas mulle muljet;
9. Pärnu veekeskus: külastasime , nautisime veelõbusid, saavad aega veeta ka mudilased;
10. Endla teater: kolm näitlejat, nägin etendust, võtsin pileti , laenasime kostüümid .
81. Vestle sõbraga.
Harjuta kaaslasega kahekõnet. Esitage see õpikut kasutamata.
– Riho, ma kuulsin, et otsustasite oma matkaklubi liikmetega luulekavade konkursist osa võtta.
– Miks ka mitte? Tore on igasuguseid pealinnu külastada!
– Missuguseid pealinnu? Pariisi? Roomat? Moskvat?
– Esialgu ikka Eesti pealinnu. Möödunud aastal käisime kevadpealinnas Türil ja talvepealinnas Otepääl.
– Jah, saan naljast aru küll. Sel aastal külastasime riigi pealinna Tallinna ja nüüd on kavas sõita suvepealinna Pärnusse.
– Kus see nali siin oli? Kui lillelaadad kevadel Türil lõpevad ja rannahooaeg Pärnus algab, saabki Pärnust suvepealinn ning ta kannab seda tiitlit kuni septembri alguseni.
– Nii et kevadeks olete kõik Eesti pealinnad läbi käinud?
– Olen kusagilt lugenud, et sügispealinn on Narva, seal on meil veel käimata. Aga järgmise õppeaasta alguses on meil plaanis koolis välja panna fotonäitus „Külastage Eesti pealinnu!”.
82. Põhjenda!
Põhjenda, miks saab Pärnu linn igaks suveks Eesti suvepealinna tiitli. Otsi täiendavat infot ka internetist. Soovita mõnele väliskülalisele puhkamiseks Pärnut ja selle ümbrust.
83. Koosta lauseid!
Loe näidiseid. Koosta sisult sobivaid lauseid.
NÄIDISED:
Palun soovita, mida selles linnas vaadata.
Kas te ei soovitaks, keda reisijuhiks valida?
Palun anna nõu, kellega ekskursiooni asjus kokku leppida.
Kas te ei annaks nõu, missugust etendust Endla teatris vaadata?
Tulin sinult nõu küsima, kus oleks kõige lõbusam aega veeta.
Palun soovitage, milliseid autoreid luulekavasse … . | |
kuidas seda luuletust loomulikumalt … . | |
Ole hea ja anna nõu, keda külalisena luuleõhtule … . | |
millist muusikat luulekavasse … . | |
Kas kellelgi on veel mõni hea mõte, kuidas luulekava ilmekamaks … ? | |
kellele … ? | |
Täida ülesanded 89, 90 ja 91 e-töövihikus.
Jäta meelde!
MITMUS
Loe ja sõnasta reegel mitmuse käänete moodustamise kohta:
- missugune ainsuse kääne on aluseks mitmuse nimetava käände moodustamisel;
- missugune ainsuse kääne on aluseks mitmuse omastava käände moodustamisel;
- missugune mitmuse kääne on aluseks kõigile mitmuse käänetele alates sisseütlevast;
- mis on mitmuse tunnused.
Eesti suuremad sadamad asuvad Tallinnas. Sadamate läheduses asuvad ka laevaremonditehased. Uusi sadamaid ehitatakse üha juurde. Laevad saabuvad sadamatesse nii päeval kui ka öösel. Sadamates asuvad ka tollipunktid. Sadamatest lahkub nii reisi- kui ka kaubalaevu. Mereäärseid linnu ei oska sadamateta ette kujutadagi. Külalised tutvusid meie sadamatega.
Sõbrad pühendasid selle luuletuse mulle. Sõprade vahel ei ole saladusi. Sõpru on vaja alati toetada. Mul oli sõpradest palju abi. Saatsin kõigile sõpradele pühadekaardi. Lahkusime peolt sõpradena. Kas te kujutaksite ette elu ilma sõpradeta?
84. Ütle sõnaühendid!
Ütle sõnaühendid 1) ainsuse põhikäänetes; 2) mitmuse nimetavas ja omastavas.
NÄIDIS:
õiglane otsus, õiglase otsuse, õiglast otsust; õiglased otsused, õiglaste otsuste.
pikk sild, vaikne laht, kitsas muul, keskaegne kindlus, uus rannahooaeg, libe tänav, kuulus luuletaja, uus väljapanek, imekaunis park, üksmeelne pere, kohusetundlik õpilane, tasakaalukas klassivanem, puhas rand, soe tekk, sügav kaev, kõrge torn, lai värav, Lõuna-Eesti murre, soome kirjanik, Lydia Koidula muuseum
85. E-ülesanne. Kirjuta!
1. tulevane töö, on valmis tulevaseks tööks tulevasteks töödeks, tutvusin tulevase tööga , ei tea midagi tulevasest tööst ;
2. uudishimulik turist, uudishimuliku turisti küsimused, selgitasin uudishimulikule turistile ;
3. tark nõunik, targa nõuniku soovitused, küsige targalt nõunikult , pea nõu targa nõunikuga ;
4. huvitav ettekanne, huvitava ettekande ajal, sain huvitavast ettekandest teada, huvitaval ettekandel oli mitu autorit, ei taha huvitavale ettekandele hiljaks jääda;
5. see upsakas neiu, hääletasin selle upsaka neiu vastu, rääkisin selle upsaka neiuga , ei taha sellest upsakast neiust midagi teada, sellele upsakale neiule pole vaja midagi kinkida;
6. imekaunis bussireis, imekauni bussireisi ajal, unistan imekaunist bussireisist , on pildistatud imekaunil bussireisil , tõin kaasa imekaunilt bussireisilt ;
7. tore klassikaaslane, lähen teatrisse koos toreda klassikaaslasega , soovi edu toredale klassikaaslasele , toreda klassikaaslaseta oleks igav hakanud, suhtu toredasse klassikaaslasesse paremini.
Täida ülesanded 92 ja 93 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
kindlustama, kindlustada, kindlustan – укреплять, обеспечивать, страховать
paiknema, paikneda, paikneb – размещаться
pärit olema, pärit olla, olen pärit – быть родом
ühendama, ühendada, ühendan – объединять
edu, edu, edu – успех
laht, lahe, lahte – залив
muul, muuli, muuli – мол, пирс
sadam, sadama, sadamat – порт, гавань
jõe/suue, -suudme, -suuet – устье реки
peen, peene, peent (liiva) – мелкий, тонкий, изысканный
E-ülesanne. Uued sõnad
kindlustama, kindlustada, kindlustan –
paiknema, paikneda, paikneb –
pärit olema, pärit olla, olen pärit –
ühendama, ühendada, ühendan –
edu, edu, edu –
laht, lahe, lahte –
muul, muuli, muuli –
sadam, sadama, sadamat –
jõe/suue, -suudme, -suuet –
peen, peene, peent (liiva) –
