151. Loe ja kirjuta!
Loe Ene Mihkelsoni vabavärsis luuletust ja kirjuta see vihikusse. Pane puuduvad kirjavahemärgid.
Tartu on üks vaga linn kus
õitseb teadus kasvab tudengeid
kui seeni sügisel Talve sini-
valgetriibulises vines Raekoja
kella kõla on siiski värvi-
tu vaikus kukub maha
Ajakihte kasvab Toome vare-
meil
152. Täida lüngad ja loe!
EMAJÕGI
Tartu linn asub kahel pool Emajõge. Linnaosasid ühendavad kesklinna Kaarsild ja Sõpruse sild.
Suur-Emajõgi ehk lihtsalt Emajõgi ühendab (kaks) suurt veekogu – Võrtsjärve ja Peipsi järve. Jõgi on ainulaadne selle poolest, et ta on laevatatav kogu (ulatus) . (Võrtsjärv) Tartuni on see 57 kilomeetrit, (Tartu) Võrtsjärveni 43 kilomeetrit. Eesti (jõed) hulgas on 100-kilomeetrine Emajõgi alles 10. (koht) . Emajõgi ei ole eriti sügav ja suuremad laevad siin sõita ei saa. Peamised (sõiduvahendid) on väikelaevad, mootorpaadid ja lodjad. Emajõgi voolab aeglaselt. Mõnel aastaajal võib (jõgi) vool lausa peatuda, suurvee ajal aga lausa (vastassuund) liikuma hakata. Emajõgi on populaarne (kalastajad) hulgas. Kalamehed püüavad nii (kallas) kui (paat) haugi, latikat, ahvenat ja särga.
E-ülesanne. Mis on pildil?
1. Kus on foto tehtud?
- Tallinnas
- Pärnus
- Tartus
2. Mis aastaaeg on pildil?
- suvi
- sügis
- kevad
- talv
3. Mis kell see pilt võidi teha?
- öösel kell pool kolm
- õhtul kell kolmveerand üksteist
- päeval kell veerand viis
4. Millised on fotol puud?
- Puud õitsevad.
- Puud on lehte minemas.
- Enamik puid on raagus.
5. Kus on pildil jõgi?
- pildi vasakus osas
- pildi ülemises paremas osas
- pildi paremas osas
6. Kuidas jõuad Kaarsillale (pildi vaataja punktist)?
- Algul lähen otse mööda kõnniteed, siis pööran paremale.
- Algul lähen otse mööda kõnniteed, siis pööran vasakule.
7. Kus asub prügikast (pildi vaataja punktist)?
- Kõnnitee paremas ääres posti küljes.
- Kõnnitee vasakus servas maas.
153. Loe kuulutust!
Loe kuulutust ja soovita klassikaaslastele mõnd matka. Põhjenda, miks nad peaksid valima just veematka.
154. Rühmatöö
Koostage rühmatööna kuulutus selle kohta, et Tartu Sõude- ja Aerutamisklubi korraldab linna meistrivõistlused.
Kuulutuses teata,
- kus ja millal võistlused toimuvad;
- millised vanuseklassid osalevad;
- millistele veesõidukitele on võistlus
- mõeldud; kui pikk on distants;
- kui suur on osavõtumaks;
- millised on nõuded tervislikule seisundile;
- millised on nõuded ujumisoskusele ja päästevahenditele.
155. Loe!
Loe e-kirja. Jutusta, mida sa teada said. Missuguses töötoas tahaksid ise osaleda? Miks?
Täida kuulamisülesanne 35 e-töövihikus.
156. Kirjelda!
Kujuta ette, et sinu ees on Reisisellide klubi matkapäevik. Seal on ka hulgaliselt fotosid. Fantaseeri ja kirjelda iga matka või reisi ajal tehtud kolme fotot.
- Bussireis Tallinnasse ja Eesti vabaõhumuuseumi.
- Jalgrattamatk Peipsi äärde ja Alatskivile.
- Bussireis Palamusele.
- Suusareis Võrumaale.
- Regina reis Pärnusse.
- Bussireis Tartusse.
157. Rühmatöö
Arutage rühmas,
- milleks inimesed üldse reisivad ja matkavad;
- missuguseid ettevalmistusi tehakse enne matka või pikemat reisi;
- miks pikem jalgsimatk ei sobi igaühele;
- kas jalgratta- või paadimatk sobib kõigile;
- milline oli reisisellide selle õppeaasta kõige huvitavam reis, miks;
- missugust huvitavat tegevust pakuvad muuseumid külastajatele;
- missugusesse reisisellide külastatud muuseumi tahaksid ka ise minna, miks;
- missuguse marsruudi pakuksid reisisellidele järgmiseks õppeaastaks, miks;
- kuidas mõistad vanasõna „Oma silm on kuningas”;
- kuidas ja kuhu tahaksid ise kõige rohkem matkata, miks.
Täida ülesanded 120, 121 ja 122 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
aerutama, aerutada, aerutan – грести
sõudma, sõuda, sõuan – грести
voolama, voolata, voolab – течь
ühendama, ühendada, ühendan – соединять
kiht, kihi, kihti – слой
jõe/vool, -voolu, -voolu – течение реки
tudeng, tudengi, tudengit (üliõpilane) – студент
varemed, varemete, varemeid – развалины
veekogu, veekogu, veekogu – водоём
ainulaadne, ainulaadse, ainulaadset – единственный в своём роде
vaga = vaikne, tasane, usklik – тихий, спокойный, набожный
E-ülesanne. Uued sõnad
aerutama, aerutada, aerutan / sõudma, sõuda, sõuan –
voolama, voolata, voolab –
ühendama, ühendada, ühendan –
kiht, kihi, kihti –
jõe/vool, -voolu, -voolu –
tudeng, tudengi, tudengit (üliõpilane) –
varemed, varemete, varemeid –
veekogu, veekogu, veekogu –
ainulaadne, ainulaadse, ainulaadset –
vaga = vaikne, tasane, usklik –
