52. Loe artiklit.
Leia tekstist need kohad, kus õpetajad ütlevad, et nad armastavad oma tööd. Mis sõnadega nad seda ütlevad?
Olete te kunagi mõelnud, kuidas meie õpetajatest õpetajad said? Meie hakkasime selle peale mõtlema. Aga mis siin pikalt mõelda! Hoopis küsime: õpetajad, miks te olete õpetajad?
Mai-Liis, kehalise kasvatuse õpetaja: Kui tore küsimus! Tead, mina olen siin päris juhuslikult! Ma õppisin ülikoolis koreograafiat ja mul oli kogu aeg üks eesmärk – saada tantsijaks. Siis läks aga nii, et üks sõber (meie kehalise kasvatuse õpetaja Sander) palus minult abi, kuna ta jäi haigeks ja tema tunde oli vaja asendada. Ma tulin, mulle meeldis ja ma jäin! Mulle tundub, et töö laste ja noortega on üks tähtsamaid töid.
Marko, klassiõpetaja: Mina õppisin Inglismaal majandust ning töötasin pärast pangas. Sain kõrget palka, aga oma tööst ma rõõmu ei tundnud. Siis läksin hoopis rändama – Jaapanisse, Austraaliasse, Indiasse. Nii sain rahulikult mõelda, mida ma tegelikult teha tahan. Tagasi Eestis sattusin Noored Kooli programmi raames kolmandat klassi õpetama. Vot siis sain aru, et see ongi see! Nii leidsingi oma tõelise elukutse.
Siiri, matemaatikaõpetaja: Mina tulin kooli õpetajaks alles sel sügisel, nii et minu kogemus on väga lühike. Pärast keskkooli valisin kahe eriala vahel: matemaatika või programmeerimine. Lõpuks otsustasin, et matemaatika on minu esimene valik ning programmeerimist õpin ise juurde. Kooli tulin seetõttu, et ennast proovile panna ja rohkem inimestega suhelda. Praegu võin öelda, et õpetaja olla on raskem, kui ma arvasin. Aga väga põnev!
Karin, käsitööõpetaja: Milles küsimus? Muidugi töötan koolis sellepärast, et ma armastan lastega tegeleda! See on maailma kõige põnevam töö! Mitte ükski päev ei ole eelmisega sarnane. Ma ei pea istuma üheksast viieni kontorilaua taga ja tegema tuima tööd. Koolis elu keeb!
Sergei, geograafiaõpetaja: Ma olen pärit õpetajate perest. Minu ema oli vene keele õpetaja, isa käsitööõpetaja ja vanaema füüsikaõpetaja. Kuidas sain siis mina mõne muu ameti valida? Mitte kuidagi! Ma teadsin juba väiksest peale, et minust saab õpetaja. Ma ei ole oma valikut kahetsenud.
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
asendama |
Meie õpetaja on haige, teda asendab täna direktor. |
|
elukutse |
ehk amet. Mu isa on elukutselt giid. |
eriala | Minu ema on eriala poolest ajakirjanik. |
juhuslikult | ehk juhuse läbi, ootamatult. Nägin juhuslikult kesklinnas oma sõpra ja me läksime koos kohvikusse. |
koreograafia | ehk tantsukunst. Sulle meeldib tantsida, kas sa tahaksid koreograafiat õppida? |
majandus | Minu õde õppis ülikoolis majandust ja pärast seda läks panka tööle. |
palk | ehk tasu töö eest. Palk ei ole töö juures kõige olulisem. |
proovile panema | Ma panin end proovile ja valisin matemaatikatöös raskemad ülesanded. |
rändama | ehk matkama, reisima. Suviti rändas mu isa jalgsi pikki vahemaid. |
tuim | ehk tundetu, igav. Mõnikord võib pähe õppimine olla tuim töö. |
53. E-ülesanne. Kelle kohta need sõnad/väljendid käivad?
Vali õige nimi ja räägi täpsemalt oma sõnadega!
juhuslikult
kõrget palka
väiksest peale
majandus
koreograafia
tantsimine
elukutse
asendama
elu keeb
õpetajate pere
kaks eriala
rändama
tuima tööd
54. Rühmatöö. Viige läbi küsitlus!
Moodustage neljaliikmelised grupid. Mõelge intervjuu jaoks küsimused, et uurida, miks töötavad teie kooli õpetajad õpetajatena, mis neile nende töö juures meeldib ja mis nii väga ei meeldi. Uurige seda vähemalt kolmelt õpetajalt. Tehke klassikaaslastele ülevaade, mida te kuulsite!
Enne, kui hakkate küsitlust läbi viima, kontrollige klassis, et te kõik ei läheks samade õpetajate juurde. Proovige leida võimalikult palju erinevaid õpetajaid!
55. Uuri tabelit ning vasta küsimustele!
- Mille kohta see tabel meile infot annab?
- Kust on see tabel võetud?
- Mis aine õpetajaid oli aastatel 2017/2018 kõige rohkem?
- Mis aine õpetajaid oli selle tabeli järgi kõige vähem?
- Mitu õpetajat õpetas eesti keelt võõrkeelena?
- Mis keele õpetajaid oli kõige rohkem?
- Mis aine õpetajaid oli loodusainetes kõige rohkem?
- Mis ainete õpetajaid oli vähem kui viissada?
56. Rühmatöö „Meie kooli info”
Tehke tund arvutiklassis või oma klassis, kui teil on klassis võimalik internetti kasutada. Moodustage kolme- kuni neljaliikmelised rühmad. Tehke suurele paberile oma kooli infoleht (näiteks kooli kodulehe abiga), kuhu kirjutate:
– mitu õpetajat teie koolis sel aastal töötab,
– kes peale õpetajate veel kooli töötajate nimekirjas on,
– mitu õpilast on teie koolis sel õppeaastal,
– huvitavaid fakte teie kooli kohta (vähemalt kolm fakti).
Esitlege oma tööd klassikaaslastele. Võrrelge, kas teie tööd said samasugused, st kas andmed on samad!
57. Kuula luuletust!
Seejärel loe luuletust ilmekalt ja jutusta punktide järgi!
Sügisene lugu
Viivi LuikJuba maas on kastanimune,
käes ongi oktoobri algus.
Öö on priske ja ümmargune
ja päeval on vilets valgus.
Nüüd kummikud pannakse jalga,
on tarvis ka vihmavarju.
Paned saapad valesse jalga
ja ise sööd viinamarju.
- Luuletus räägib …
- Ilm on selles luuletuses …
- Kui ma aknast välja vaatan, siis näen, et praegu on ilm …
- Mulle meeldib / ei meeldi selline ilm, sest …
- See luuletus on … (missugune), sest …
58. Kodune töö „Jutustamine”
Vaata uuesti tabelit ül 55 juures! Mõtle, mis on sinu jaoks selle tabeli puhul:
• kõige üllatavam,
• kõige huvitavam.
Võid need punktid ka vihikusse kirja panna! Õpi selle järgi jutustama.
Lisaks jutusta ka sellest, mis infot te oma kooli kohta leidsite (tunnis tehtud rühmatöö põhjal).
