Kelleks sa tahad saada?

Kolmas nädal

32. Loe Teele ja Juhani dialoogi!

Teele: Ma kuulsin täna seda kooliraadio saadet, kus sa rääkisid.

Juhan: Jah? Ja kuidas meeldis?

Teele: Mul oli väga uhke tunne seda kuulata! Aga kui aus olla, siis see tundus natuke liiga täiskasvanulik jutt. Mina küll nii ei mõtle nagu sina.

Juhan: Kas siis kõik peavad mõtlema nii nagu sina?

Teele: Ei, mitte seda. Lihtsalt ma ei ole kindel, kas me peame iga tegevuse juures arutlema, miks me seda teeme. Näiteks praegu me jalutame sinuga koos koolist koju, sest lihtsalt on nii. Ma ei pea selle juures mõtlema, miks ma täpselt seda teen.

Juhan: Selles olen ma sama meelt. Kõik ongi korras, kui sulle meeldib minuga jalutada ja jutustada. Kui sa samal ajal prooviksid telefonis olla või muusikat kuulata, siis ma küsiks, miks sa seda teed. Minu meelest ei ole mõtet asju poolikult teha.

Teele: Aga kui sa koduseid töid teed, siis sa ju kuulad mingeid rattasaateid või niisama muusikat. Ja ma mäletan, et paar aastat tagasi vaidlesid sa pidevalt emale ja isale vastu, kui nad sul õhtusöögi ajal telefoni ei lubanud kasutada.

Juhan: Nii oli tõesti! Aga praegu ma arvan, et neil oli tuline õigus.

Teele: Olgu, sellest saan ma aru. Aga miks see „miks” sinu jaoks ikkagi nii oluline on?

Juhan: Tead, ma sain sellest ükskord aru, kui rattaga trennis olin. Ma olin juba 45 minutit sõitnud, kui ühel hetkel avastasin, et ma olen päris närvis. See oli vist mingi kontrolltöö, millele mõtlesin ja milles ma olin teinud ühe rumala vea. Ja siis ma muudkui keerutasin seda peas, et kuidas ma küll sain sellise tobeda vea teha. See mõte rikkus ära kogu mu trenni. Siis hakkasin mõtlema hoopis nii: mis see mulle annab, kui ma seda ühte viga nii kaua peas hoian? Miks ma seda teen? Pärast seda trenni hakkasin rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida ma parasjagu teen.

Teele: Oi kui põnev! Kas sul on nüüd kõik asjad nii läbi mõeldud?

Juhan: Ei, kindlasti mitte. Näiteks muusikat ju kuulan ikka õppimise ajal, nagu sa ise ütlesid. Aga ma proovin palju mõelda sellele, mida ma ühes päevas teen ning miks. Lisaks sellele usun, et sedasi mõeldes teen kunagi oma unistuste tööd, mis on nii põnev, et ma ei märkagi, et see on töö!

Teele: Mina olen ka mitu korda suve ja sügise jooksul mõelnud, kelleks ma tahan saada!

Juhan: Jaa, mõtle kui tore, kui sa leiad sellise töö, mis sulle tõesti meeldib. Praegu on vahel ikka nii, et mõnes tunnis on kole igav. Tegelikult tahaksin ma juba ülikoolis olla ja tegeleda ainult nende asjadega, mis on põnevad!

Teele: Mis sa arvad, kas see on üldse võimalik – teha sellist tööd, mis meeldib?

Juhan: Kindlasti on! Kohe oleme kodus, kas sa tuled ka Sikiga jalutama?

Teele: Muidugi! Lähme parki!

Seleta ja jäta meelde!

Sõna või väljend

Seletus või näide

närvis

ehk ärritunud. Ma näen, et sa oled närvis. Mis juhtus?

parasjagu

ehk just praegu. Tore, et sa tulid. Ma tegin parasjagu kakaod, saame seda koos juua!

33. Moodusta Teele ja Juhani vestluse põhjal küsimusi!

Kasuta erinevaid küsisõnu. Näiteks: kus / miks / mida / kes / millal / kuhu / kellega / …

34. Rühmatöö „Teele ja Juhani mõtted”

Moodustage kolmeliikmelised rühmad. Esitage kordamööda küsimusi ning vastake neile!

Tehke kokkuvõte, mida Juhan ja Teele rääkisid! Arutage, kas olete nende mõtetega nõus või mitte!

35. Loe Juhani tegevuste nimekirja. 

Mida sina sealt teha tahakasid? Miks?

* E-ülesanne

Märgi Juhani tegevuste nimekirjast vale variant või valed variandid.

36. Arutle pinginaabriga!

Lugege uuesti Juhani jaoks olulisi tegevusi (h 35)! Mis te arvate, kelleks tahab Juhan saada? Miks te nii arvate? Võite välja pakkuda mitu varianti!

Rääkige klassikaaslastele, mida te arvasite! Pange kõik variandid tahvlile kirja! Arutlege, mis teie jaoks kõige tõenäolisem valik tundub ja miks!

Pööra tähelepanu: ametid

Pööra tähelepanu!

AMETID

KES?

ÕPIN / SAAN – KELLEKS?

TÖÖTAN – KELLENA?

ajakirjanik

ajakirjanikuks

ajakirjanikuna

arhitekt

arhitektiks

arhitektina

arst

arstiks

arstina

bussijuht

bussijuhiks

bussijuhina

ehitaja

ehitajaks

ehitajana

giid

giidiks

giidina

jurist

juristiks

juristina

juuksur

juuksuriks

juuksurina

kirjanik

kirjanikuks

kirjanikuna

klienditeenindaja

klienditeenindajaks

klienditeenindajana

kokk

kokaks

kokana

kunstnik

kunstnikuks

kunstnikuna

laulja

lauljaks

lauljana

muusik

muusikuks

muusikuna

müüja

müüjaks

müüjana

näitleja

näitlejaks

näitlejana

piloot

piloodiks

piloodina

programmeerija

programmeerijaks

programmeerijana

psühholoog

psühholoogiks

psühholoogina

sportlane

sportlaseks

sportlasena

talunik

talunikuks

talunikuna

tantsija

tantsijaks

tantsijana

teadlane

teadlaseks

teadlasena

tõlk

tõlgiks

tõlgina

õpetaja

õpetajaks

õpetajana

ärimees

ärimeheks

ärimehena

37. Räägi pinginaabriga!

Tutvusta pinginaabrile oma peret! Räägi, kellena töötavad sinu ema, isa, vanaema, vanaisa, tädi, onu, …! Arutlege, kas teie peredes on sarnastel ametitel töötavaid inimesi!

38. Tee vihikusse tabel!

Tehke tahvlile ja vihikusse samasugune tabel, nagu on eelmisel lehel! Kirjutage tabelisse neid ameteid, mida siin välja ei ole toodud, aga mis on teie jaoks olulised! Moodustage sõnadest õpetaja abiga korrektsed vormid! Võite teha tabeli ka iseseisvalt. Siis otsige abi siit: kn.eki.ee.

39. Kuula dialoogi! Räägi sõbraga!

Aleksandr: Kas sina oled mõelnud, mida sa tahad pärast 9. klassi teha?

Laura: Muidugi! Ma õpin kindlasti edasi gümnaasiumis ja seejärel lähen ülikooli. Kas sinul on muud plaanid?

Aleksandr: Ma ei ole veel kindel. Võib-olla tahan ma pärast põhikooli hoopis ametikooli minna. Õpin näiteks kokaks või ehitajaks. Sulle ju meeldib ka süüa teha, kas sa ei taha kokaks õppida?

Laura: Meeldib jah, aga see on minu hobi. Ma tahan hoopis juristiks õppida ja töötada advokaadibüroos juristina.

Aleksandr: Väga põnev! Võib-olla mõtlen ka mina veel ümber ja lähen ülikooli, et õppida psühholoogiks.

40. Mis koolid need on? 

Arutlege koos klassiga!

algkool, põhikool, keskkool ehk gümnaasium, kutsekool ehk ametikool, ülikool, huvikool, keeltekool, eelkool

Räägi, mis tüüpi on teie kool!

Tuleta meelde ja kasuta: õppima

Tuleta meelde ja kasuta!

ÕPPIMA

Ma õpin kõige meelsamini loodusõpetust, sest ma olen suur loodusesõber.

Kas sa õppisid luuletuse pähe?

ma õpin
​sa õpid
​ta õpib

me õpime
​te õpite
​nad õpivad

ma õppisin
​sa õppisid
​ta õppis

me õppisime
​te õppisite
​nad õppisid

ei õpi

ei õppinud

41. Loe kirjeldusi! 

Mõtle, kelleks nad võiksid õppida!

Maarja, 19aastane: Üle kõige meeldib mulle reisida. Minu unistuste puhkus on see, kui sõidan kuhugi üksinda umbes kaheks nädalaks. Võtan kaasa suure seljakoti, ostan bussi-, laeva-, lennuki- või rongipileti kuhugi, kus ma veel käinud ei ole, ja lähen. Enne reisi loen alati selle maa kohta läbi mitu raamatut. Ma tahan teada, kus ma olen ning mis lugu see koht mulle jutustab.

Raul, 12aastane: Minu hobi on olnud juba pikka aega male. Mängin seda õhtuti emaga ja mõnikord isaga. Vaheaegadel alati vanaisaga. Ja päeval mängin telefonis. Tegelikult meeldivad mulle kõik mõttemängud.

Saara, 15aastane: Mulle meeldib inimestega suhelda. Mulle meeldib, kui ma lähen kuhugi uude kohta ning ma ei tunne seal mitte kedagi. Minu meelest on see ülipõnev! Leian alati kellegi, kellega on tore aega veeta. Üksinda olen ma harva, ainult siis, kui olen väga väsinud.

Timo, 18aastane: Mulle meeldib oma kätega asju teha. Näiteks meeldib mulle ise mööblit teha. Samuti valmistan juba mitu aastat oma perele laupäeviti õhtusöögi. Mõnikord meeldib mulle maalida või luuletusi kirjutada. Olen proovinud ka muusikat kirjutada, aga see mul välja ei tule.

Joosep, 11aastane: Kui ma parasjagu ei ole koolis või ujumistrennis, siis meeldib mulle jalutada. Võtan koera kaasa ning lähen parki, metsa või lihtsalt tänavatele kõndima. Jälgin ümbrust ning mõtlen omapäi, miks mingid asjad on just nii, nagu need on. Kui ma vanaema juurde maale sõidan, siis saan nendest mõtetest alati temaga rääkida. Alles eelmisel nädalavahetusel rääkisime sellest, kui põnev on sipelgate elu.

Seleta ja jäta meelde!

Sõna või väljend

Seletus või näide

maalima

Ma maalisin emale sünnipäevaks suure looduspildi.

omapäi

ehk üksinda. Mulle meeldib omapäi jalutada, siis saan rahulikult omi mõtteid mõelda.

sipelgas

Sipelgad tegid suvila taha aeda suure pesa.

* E-ülesanne

Kes nii rääkis? Vali õige nimi.

Üle kõige armastan ma malet mängida. 

Mulle meeldib looduses olla ja seda jälgida. 

Minule meeldib süüa teha, maalida ja luuletada. 

Minu suur unistus on reisida mõnda põnevasse kohta. 

Mulle ei meeldi üksinda olla, teistega koos on palju lõbusam. 

Olen tihti üksinda ja lihtsalt mõtlen. 

Eriti põnev on kohtuda võõraste inimestega. 

Enne reisi uurin alati võimalikult palju selle maa kohta, kuhu ma lähen. 

Ma mängin malet ka telefonis. 

42. Räägi pinginaabriga!

Tee eelmise harjutuse põhjal koos pinginaabriga kokkuvõte. Näiteks nii:
​A: Ma arvan, et Maarja võiks õppida … , sest …
​B: Aga mina arvan, et ta võiks õppida hoopis … , sest …

43. Lõpeta laused!

  1. Kui ma töötaks arstina, siis …
  2. Ma tahan saada … , sest …
  3. Ma ei kujuta ette, et ma töötaks … , sest …
  4. Minu meelest on ülipõnev töötada … , sest …
  5. Ma ei taha õppida … , sest …

44. Räägi, mis on sinu jaoks töö puhul oluline!

45. Kirjuta kokkuvõte!

Kirjuta vihikusse kokkuvõte, mis on sinu arvates töö puhul kõige olulisem!

46. Kodune töö „Vanemate ametid”

Räägi kodus vanematega nende tööst ja tee vihikusse kokkuvõte! Rääkige:
​– mis tööd teeb sinu ema,
​– mis on selle töö suurimad plussid,
​– mis võiks selle töö puhul teisiti olla,
​– mida su ema oma töös kõige rohkem armastab.

Tee samasugune kokkuvõte oma isa kohta!

47. Rühmatöö „Vanemate ametid”

Moodustage kolme- või neljaliikmelised rühmad. Rääkige koduse töö põhjal, kellena teie vanemad töötavad, mida nad oma töös armastavad ja mida nad väga ei armasta.

Arutage, kas keegi teist tahaks teha sama tööd, mida teeb teie ema või isa. Miks?

Pööra tähelepanu: Mis kellast mis kellani?

Pööra tähelepanu!

MIS KELLAST MIS KELLANI?

8–17

kaheksast viieni

9.30–15.30

poole kümnest poole neljani

10.15–11.45

veerand üheteistkümnest kolmveerand kaheteistkümneni

19.30–00.00

poole kaheksast (õhtul) südaööni

* E-ülesanne

Lohista lause juurde õige kellaaeg.
  • 9–13
  • 22.30–23.30
  • 14.00–15.00
  • 8.15–15.45
  • 23.00–6.55
  • 17.00–20.00
  • 12.45–14.00
  • Koosolek kestab üheksast üheni.
  • Saade algab kell pool üksteist ja kestab kella poole kaheteistkümneni.
  • Hääletada saab kahest kolmeni.
  • Kolmapäeval on meil koolipäev veerand üheksast kolmveerand neljani.
  • Ma saan magada üheteistkümnest peaaegu seitsmeni.
  • Kella viiest kaheksani – nii pikalt küll ei tohiks arvutis olla!
  • Mu isal on lõuna kolmveerand ühest kaheni.

48. Kuula ja loe!

Valige pinginaabriga 3 dialoogi ja esitage need õpiku abita!

I
​A:
Kui kaua sa täna trennis oled?
​B: Poole kuuest seitsmeni. Mis siis?
A: Ma teen siis õhtusöögi kella veerand kaheksaks.
​B: Väga hea, aitäh!

II
​A: Vabandust, mis kellaaegadel on teie pood avatud?
​B: Tööpäevadel kümnest neljani.
​A: Aga nädalavahetusel?
​B: Nädalavahetusel oleme suletud.

III
​A:
Õpetaja, kui pikk see õppekäik homme on?
​B: Poole ühest veerand kaheni.
​A: Kas pärast seda tuleme kooli tagasi?
​B: Ei, siis on koolipäev läbi.

IV
​A: Sel laupäeval olen ma tööl.
​B: Tõesti? Miks nii? Kui kaua?
​A: Meil läheb esmaspäeval õpik trükki ja seetõttu olen tööl. Ilmselt üheksast poole üheni.
​B: Olgu, ma arvestan sellega.

V
​A: Kas sa tead, kui pikk see film on?
​B: Ei tea, aga see algab kell 15.05.
​A: Jah, seda ma tean. Oota, ma vaatan – film lõpeb viis minutit pool viis läbi.
​B: Järelikult on filmi pikkus umbes poolteist tundi.

VI
​A:
Kui sa saaksid valida, siis kui pikk oleks sinu unistuste koolipäev?
​B: Ma arvan, et poole kümnest veerand kolmeni. Aga sinul?
​A: Kella neljast pärastlõunal kaheksani õhtul!

49. Vasta küsimustele!

  1. Mis kellast mis kellani on teie klassi söögivahetund?
  2. Kui pikk on sinu koolipäev kolmapäeval?
  3. Mis päeval on sinu koolipäev kõige lühem? Mis kellast mis kellani sa siis koolis oled?
  4. Mis kellast mis kellani sa tavaliselt trennis või muus huviringis oled?
  5. Kui pikad on sinu vanemate tööpäevad? Mis kell nad tööle lähevad ning mis kell töölt tulevad?
  6. Mis kellast mis kellani on sinu kodupood avatud?
  7. Mis kellast mis kellani on kooli raamatukogu avatud?

50. Vaata restorani töökuulutust ning lõpeta selle põhjal laused!

  1. Selle restorani nimi on …
  2. Restoran avatakse esimest korda …
  3. Restoran on avatud …
  4. Restoran asub …
  5. Seal pakutakse …
  6. Ettevalmistustega alustatakse juba …
  7. Kui sa otsid tööd … või … , siis võid neile saata oma CV!
  8. Restoran lubab, et nende juures saad õppida heaks …

51. Kodune töö „Ma tahan töötada …”

Kirjuta vihikusse lühike kirjand teemal „Ma tahan töötada …”. Lõpeta pealkiri ning kirjuta vähemalt 10-lauseline arutlus.