Kas Narva-Jõesuus ei saagi rand otsa?
Ükskord olime terve perega Narva-Jõesuus, sest isa pidi Narvas tööl olema. Me sõitsime sinna neljapäeva hommikul. Ilm oli sügiseselt värviline, päike paistis ja oli üsna soe. Seetõttu otsustasime mere äärde jalutama minna. Seal oli nii ilus! Männimets, liiv ja rand.
„Ema, Juhan! Teate, jalutame päris liivaranna lõpuni välja, eks!” tulin ma toredale mõttele.
„Noo, eks me näe,” ütles ema, aga endal oli tal selline kaval nägu peas.
Rannas oli tõesti mõnus. Kui ma ei oleks teadnud, mis kuu on, siis oleks võinud vabalt arvata, et tegu on suvevaheajaga. Varsti võtsin natuke hoogu maha ja kõndisin aeglasemalt, ootasin ema ja Juhanit järele.
„Kas lõpp juba paistab?” naeris Juhan, kui minu juurde jõudis.
Ah seda ema siis omaette naeriski, kui ma liivaranna lõpust rääkisin, mõtlesin. Kas on üldse võimalik Narva-Jõesuus liivaranna lõpuni jalutada!? Ma ei tea, aga see tundub igal juhul väga pikk maa.
Kui isa pärast tööd meie juurde veekeskuse hotelli jõudis, oli väljas juba päris pime. Otsustasime kohe ujuma minna, sest õhtusöögini oli veel aega. Rääkisin isale oma suurepärasest plaanist liivaranna lõpuni jalutada. Ka isa sai mõnusalt naerda ja eks ma naersin ise ka.
Vahepeal oli õues hakanud vihma sadama. Ujusin natuke basseinis ja käisin mullivannis, kuid siis hüüdis ema: „Teele, tule ma näitan sulle üht lahedat kohta!” ja viis mind sauna.
„Mhh, see on ju tavaline saun! Aga oi! Kui äge!” õhkasin. Sauna üks sein oli klaasist ja klaasi taga rabistas vihma ning suured puud kõikusid tuule käes. Me istusime kuumas saunas, aga samal ajal oleksime nagu ka külma sügise käes olnud.
„Ja nüüd õue ujuma!” kutsus ema.
„Ema, kas sa tahad, et ma haigeks jään! Õues on ju vihm ja suur tuul!” pahandasin.
„Tule-tule, keegi pole siin veel haigeks jäänud!”
Ja me läksimegi õue välibasseini! Oh kui lahe! Me olime pimedas tuulises sügisõhtus ja samas soojas basseinivees! Ma usun, et see eriline tunne ei lähe mul kunagi meelest.
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
hoog |
ehk liikumise kiirus ja energia. Poisil oli nii suur hoog sees, et ta ei saanud pidama. |
kõikuma | ehk edasi-tagasi liikuma. Puud kõikusid tugeva tuule käes. |
rabistama | ehk teatud heli tekitama. Vihm rabistas katusel. |
taipama | ehk aru saama, mõistma. Ma taipasin kohe, et sõbral on mingi mure. |
|
õhkama |
ehk sügavalt ohkama. „Oh, kuidas tahaks reisida,” õhkasin unistavalt. |
* E-ülesanne
Otsusta teksti põhjal, kelle kohta see lause käib. Vali õige variant.
Tema tegi Narvas tööd.
Ta tahtis jalutada liivaranna lõppu.
Tal oli kaval nägu peas.
Ta küsis Teelelt, kas lõpp juba paistab.
Ta jõudis hotelli, kui väljas oli pime.
Ta sai mõnusalt koos Teelega naerda.
Ta ujus basseinis ja käis mullivannis.
Ta kutsus Teele sauna.
Ta kutsus Teele õue ujuma.
Talle meeldis väga ujuda õues soojas basseinivees.
38. Mõtle loo „Kas Narva-Jõesuus ei saagi rand otsa?” põhjal küsimusi!
Kasuta viit erinevat küsisõna. Pane küsimused vihikusse kirja.
Loe küsimused ühekaupa ette, palu klassis erinevatel õpilastel neile vastata.
39. Nimeta kõik ilmakaared!
Vaadake koos Eesti kaarti ja vastake küsimustele! Rääkige, mis Eesti linnad ja kohad on erinevates ilmakaartes!
- Kas sa näed, milliste sõnade esimestest tähtedest tuleb kokku sõna KELK?
- Mis ilmakaares asub Tallinn?
- Mis ilmakaares asub Võru?
- Nimeta üks Ida-Eesti linn!
- Nimeta kolm kohta, mis asuvad Lääne-Eestis!
- Kas mäletad, millised ilusad kohad on Loode-Eestis (peatükk „Eestis on tore reisida”)?
- Mis ilmakaares asub Suur Munamägi?
- Mis ilmakaares asub Pärnu?
40. Tehke pinginaabriga dialoog!
Rääkige pinginaabriga, kus te elate ja mis ilmakaares see Eesti kaardil asub. Rääkige ka, kus elavad teie vanavanemad, kus te sageli käite, kuhu tahate kindlasti minna jne. Kasutage võimalikult palju Eesti kaarti ning nimetage vestluses ilmakaari!
