Hiir abimeheks
Elasid ammu aega tagasi mees naisega ja neil oli väike tütar. Elasid nii kaua kui elasid, suri naine ära ja mees võttis teise naise. Sellel sündis ka tütar. Nüüd ei sallinud naine mehe esimest tütart enam sugugi, ei andnud talle süüa ega midagi. Mehele aga hakkas ütlema: „Sa vii ära oma endise naise tütar, vii kuhu tahad!” Oma tütart aga võõrasema hoidis.
Isal oli tütre pärast kurb meel, ta mõtles: „Mis ma küll teen?” Ta ütles tütrele: „Pean sinu metsa viima.” Nuttis ise ja pani tütrele söögiks kotti tangu kaasa.
Läksid siis isa tütrega metsa. Käisid kaua mööda suurt metsa, kuni jõudsid väikese tühja majakese juurde. Isa viis tütre majja, andis talle vardad kätte, ise ütles: „Koo siin!” Kui isa hakkas ära minema, ütles tütar: „Sa, isa, tule mind üle kolme päevagi vaatama!”
„Küll ma tulen sind vaatama.”
Tüdrukuke kudus terve päeva. Kui õhtu jõudis, pani ta ahju küdema, et teeb endale süüa, ja külm oli ka. Hakkas siis tanguputru keetma. Tuli valge kaelaga hiirekene ta juurde ja palus:
„Anna mulle ka mõni tanguterakene söögiks, anna või pudrukeetmise vahtugi!”
Tüdruk andiski tangu. Hiirekene sõi kõhu täis ja läks oma urgu.
Tüdrukukene kudus veel tüki aega, kui kuulis suurt mõminat väljas. Koputati aknale ja hääl ütles: „Hea laps, lase mind sisse, hakkame pimesikku mängima!”
Tuli karu majja ja rääkis tütarlapsele: „Ma panen sulle kellakese kaela ja ajan sind taga – kui kätte saan, söön su ära, aga kui ei saa – toon seitse potti kulda.”
Tüdruk kartis väga ja mõtles: „Mis nüüd küll saab, kuidas ma küll jõuan siin väikeses majas suure karu eest põgeneda!” Tuli siis hiireke tema õlale ja ütles: „Ära karda midagi, puhu tuli ära ja seo kellakene minule kaela, ise aga mine ahju taha ja ole hästi vait.”
Tüdruk siduski kella hiirekesele kaela ja hiir jooksis laealust ja seina pidi, kellakene kaelas helises ja helises. Karu püüdis haarata küll siit, küll sealt, aga kellakene oli kohe jälle teises paigas. Ta lõi ära kord käpa, kord nina, aga kätte ei saanud ega saanud.
Nii käis karu kolm õhtut järjest pimesikku mängimas, neljandal õhtul tõi aga seitse potti kulda. Kui isa tuli tütart vaatama, nägi ta tütre kullapotte. Läksidki siis kullaga koju.
Kodus haukus koerakene:
Auh-auh, auh-auh, tütar koju tuleb, seitse potti kulda, seitse potti kulda!
Võõrasema sai koera peale kurjaks ja viskas teda puuhaluga: „Mine sa, koer! Kes teab, kas on luidki alles?”
Kui siis võõrasema ise nägi, et tütrel oli vankritäis kulda, mõtles ta, kuidas küll temagi nii rikkaks saaks.
Kui varandus oli paigale pandud, ütles võõrasema mehele: „Vii minu tütar ka metsa!”
Isa viis siis võõrasema tütre ka metsa väiksesse majja, andis talle vardad ja tangu pudru jaoks.
Võõrasema tütar pani ahju küdema ja tangupudru keema. Varsti tuli valge kaelaga hiirekene tema juurde ja ütles: „Anna mulle ka tanguputru! Anna või pudrukeetmise vahtugi!”
Tüdruk vastas: „Sa tuled ka siia sööma! Mulle ei saa sellest endalegi nii palju kui vaja.”
Peale õhtust sööki kudus tüdruk veel veidi aega, kui kuulis akna taga mõminat. Keegi koputas ja karu hääl ütles: „Lase sisse, hakkame pimesikku mängima!”
Tüdruk laskis karu majja ja karu andis talle kellukese. Tüdruk puhus tule ära. Temale aga hiireke appi ei tulnud. Karu sai tüdruku varsti kätte, küünistas ja tegi talle palju haiget.
Kodus aga ütles ema isale: „Mine too minu tütar ka koju! Kuidas ta hulga kullaga muidu saab tulla.”
Isa läks ka võõrasema tütrele järele. Koerakene aga haukus:
Auh-auh, auh-auh, tütar koju tuleb, poolsurnud, poolsurnud!
Ema sai koera peale väga kurjaks: „Sina, koer, ka midagi tead! Tütar tuleb koju kullakoormaga!”
Tuli siis tütar koju – no vaevalt oli elukene sees, ei kulda ega midagi.
Mehe esimese naise tütar aga läks mehele ja neile peeti suured pulmad.
(õpiku jaoks kohandatud katkend raamatust „Marjakobar ja teisi seto muinasjutte”)Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
kuduma |
Kas sa kood sokke endale või kingiks? |
|
küünistama |
ehk küünte või küünistega katki tõmbama. Küünistasin kogemata oma jalga. |
pimesikk | ehk pimesiku mäng. Lapsed mängisid toas pimesikku. |
sallima | ehk kellegi või millegi suhtes heatahtlik olema. Naaber oli koera suhtes salliv. |
tang | ehk teravilja kooritud ja purustatud tera. Tangupudru sisse pandi liha ja sibulat. |
urg | ehk maa sees või millegi all olev väike koobas, looma elupaik. Hiir puges urgu. |
vanker | ehk hobuse abil veetav veok. Hobune oli vankri ees, tema oli valmis minema. |
varras | Võta vardad ja hakka salli kuduma! |
