Natuke kergem
Imelik, ma tahan olla Laurale hea sõber, aga praegu on see raske. Mul on tema pärast mure ja ma mõtlen pidevalt tema peale, aga helistada on nii raske … Aga täna pärast kooli ütlesin ma endale, et ma lihtsalt pean Laurale helistama.
Algul ei osanud ma midagi rääkida, nii et rääkisin sellest, et täna sadas Tallinnas vihma! Kõige tähtsam teema! Aga siis korraga Laura lihtsalt ütles: „Tead, ema koliski eile ära.” Mul jäid kõik sõnad kurku kinni, nüüd oli kindel, et enam ei osanud ma midagi öelda. Õnneks oli Laura see, kes rääkima hakkas: „See on nii imelik. Kodus on palju vähem asju ja minu meelest on kodus ka teine õhk. Viimased paar päeva olid üldse teistsugused. Mulle isegi tundus, et vanemad on ära leppinud. Ja mõnes mõttes see vist nii ongi. Nad rääkisid minuga pikalt ja rahulikult ning ütlesid, et me jääme ikka ka kõik koos suhtlema. Ei ole nii, et ma saan suhelda kas ainult eraldi isa või ainult emaga. Me võime koos isaga mõnikord emale külla sõita ja näiteks kuhugi koos minna. Ja ema võib meile ka külla tulla. Ma ei tea, see tundub ikkagi naljakas ja valus – ema tuleb meile külla …” ohkas Laura.
„Aga miks nad siis ikkagi lahku läksid?” küsisin Lauralt ja sain kohe samal hetkel aru, kui rumal ma olen. Miks ma seda küll küsisin, see teeb Laurale kindlasti eriti palju haiget. Tahtsin juba vabandama hakata, aga Laura ütles: „Pole hullu, ma olen ise ka sellele palju mõelnud. Vanemad rääkisid mulle sellest. Isa ütles, et tema jaoks on alati olnud peas pilt sellest, et ühes peres on kõigil inimestel alati samad eesmärgid ja tahetakse teha samu asju. Tal on lihtsalt väga raske mõista, miks on ema jaoks nii oluline töötada ülikoolis ja kirjutada mingeid keerulisi artikleid. See nõuab palju aega ja seetõttu peab ka palju reisima. See ei ole isa arvates üldse tähtis. Ema lisas, et muidugi on tema jaoks väga-väga tähtis see, et mul ja isal on kõik hästi, aga talle on oluline ka tema töö. See on tema jaoks põnev. Ta ütles, et proovis seda mitmel korral isaga rääkida, aga isa jäi oma arvamuse juurde. Ja sellest algasidki probleemid. Teele, tead, see oli nii kummaline: selle vestluse ajal vaatasid ema ja isa kogu aeg üksteisele otsa ja olid täitsa rahulikud. Nad rääkisid nagu kellestki teisest, mitte endast. See oli kurb, samas ka ilus. Nad nagu leppisid ära. Ja sellepärast on mul natuke lihtsam olla.”
„Laura, mul on seda nii kurb, aga samas ka hea kuulda. Ma olen su peale nii palju mõelnud. Ma tahaksin sind aidata, aga ma ei oska,” ütlesin vaikselt.
„Ma tean, aitäh! Reede õhtul sõidamegi koos isaga Tallinnasse ja aitame emal uues kodus mööblit kokku panna. Ma ei osanud oodata, et me teeme seda kõik koos. Aga mul on selle üle hea meel. Nii on kõik natuke lihtsam.”
30. Arutle, miks oli Teelel raske Laurale helistada!
Nimeta mõned asjad, mis panid Laurat imestama! Räägi, miks need temas imestust tekitasid!
31. Loe soovitusi.
Kui sa oled kunagi selles olukorras, siis tuleta neid punkte meelde ja loodetavasti leiad neist lohutust! Kui mõni su sõber on sellises olukorras, siis näita seda teksti talle ja ole oma sõbrale toeks, kui ta seda soovib!

Vanemate lahutus on lapsele peaaegu alati raske, kuid jäta meelde, et vanemad ei lahuta oma lastest, vaid ühisest elust lastevanematena. Siin on mõned soovitused lapsele, kelle vanemad on lahutanud või lahutavad.
1. Kui su vanemad kooselu alustasid ja sind oma lapseks said, armastasid and teineteist ja tahtsid perekonna luua. Teie ühises elus on olnud armastust ja headust. Koosta headest hetkedest mälestustealbum. Kirjuta sinna lugusid ja kleebi fotosid. Meenutage koos ema ja isaga fotode abil oma perekonna lugusid ja ühiseid mälestusi. Keskenduge sellele, mis kõik on teil hästi. Milles seisneb teie perekonna jõud ja tugevus? Mille üle te rõõmu tunnete? Rääkige ka sellest, mis teeb muret või kurvastab.
2. Vooli plastiliinist kõik oma perekonna liikmed. Aseta kujud üksteisest sobivale kaugusele. Kelle lähedale sa ennast paned? Kes on üksteisele lähedal? Mis tunne kellelgi on? Võid voolida ka tundeid: kurbust, viha, rõõmu ...
3. Tee endast suur kontuurpilt. Vaata pilti ja mõtle oma tunnetele. Milliseid tundeid sa erinevates kohtades tunned? Mis tunne on kõhus, kurgus, peas või mujal? Kus paikneb rõõm, viha, hirm, häbi, armastus, igatsus? Kirjuta tunded pildile.
4. Kirjuta kirjad emale ja isale: Kuidas mul läheb? Mida ma mõtlen oma perekonna praegusest olukorrast? Mida ma praegu emalt/isalt soovin? Mida ma tahan neilt veel lahutuse kohta küsida? Palu emal ja isal sulle ka vastu kirjutada.
5. Kirjuta või joonista paberile oma lemmikkoht ja lähedased inimesed: kõik kohad ja inimesed, kus ja kellega tunned end hästi, kust ja kellelt võid saada abi, kui oled hädas või kurb.
(õpiku jaoks kohandatud katkend raamatust „Laps ja lahutus. Kuidas edasi?”)