Kuidas närvisüsteem talitleb?

  • Kuidas liiguvad närviimpulsid?
  • Mis on refleksid ja mis on refleksikaar?
  • Mille poolest erinevad kaasasündinud ja omandatud refleksid?
  • Millised on piirdenärvisüsteemi ülesanded?

Kuidas info närvisüsteemis liigub?

Teadet, mida närvid edasi kannavad, nimetatakse närviimpulsiks ehk erutuseks. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. Päevas liigub neid me kehas miljardeid. Iga närviimpulss algab mõne närviraku dendriidilt ja kandub edasi ühelt närvirakult teisele. Kahe närviraku jätked omavahel kokku ei puutu, nende vahel on pisut ruumi. Seda vahemikku aitavad närviimpulsil ületada sinna vabanevad erilised ained. Info liigub mööda närve väga kiiresti (üle 100 m/s) ainult ühes suunas ja täpselt õigesse kohta.

Kuidas närvisüsteem talitleb? Retseptorid võtavad info vastu ja neis tekib närviimpulss, mis kandub mööda närve ajju. Seal seda analüüsitakse ning saadetakse uus impulss elundisse, mis vastavalt reageerib
Mitmesugused mürgid ja sõltuvusained, nt alkohol ja narkootikumid, pidurdavad närviimpulsside ülekandeid ja aeglustavad reageerimist keskkonnamuutustele

Refleks

Tavaliselt toimub skeletilihaste kokkutõmbumine tahtlikult, peaaju osavõtul. Kui aga inimene puudutab juhuslikult kuuma triikrauda, tõmbab ta kiiresti käe ära. See liigutus toimub automaatselt, ilma et ta sellele mõtleks. Selline väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele on refleks. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena ning nende eesmärk on organismi kaitsta.

Refleksi korral liigub närviimpulss pea- või seljaajus kiiresti ühelt närvirakult teisele. Väga tugeva ärrituse ja ohu ning kõige lihtsamate reflekside korral reageerib inimene liigutusega enne, kui impulss jõuab seljaajust edasi peaajusse. Sellisel juhul reageerib inimene seljaajust antud käskluse põhjal. Nii tegutseb organism kiiresti ja on paremini kaitstud.

Teed, mida mööda refleksi korral erutus ehk närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, selle analüüs ja vastuse suunamine elundisse.

Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Samal ajal, kui käsi eemale tõmbub, liigub närviimpulss seljaajust edasi peaajju ja inimene tunneb valu alles pärast käe eemale tõmbamist
Refleksi korral reageerib inimene väga kiiresti, ja tahtmatult, sageli seljaajust antud käskluse põhjal
Refleksikaar

need toimuvad ja niiviisi 

Reflekse on kahesuguseid

Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks ja neelamisrefleks. Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa kaasasündinud reflekse toimivad vaid lapseeas.

Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud refleksid toimivad kogu inimese eluea jooksul.

Kaasasündinud e tingimatud refleksid on eluks hädavajalikud refleksid (nt imemisrefleks ja neelamisrefleks) ja mitmesugused kaitserefleksid. Need on näiteks eemaletõmbumisrefleks mingi terava või kuuma asja puutumisel ja silmade automaatne sulgemine kui miski silmale kiiresti läheneb.
Omandatud e tingitud refleksid kujunevad kogemuste põhjal, õppides. Need on näiteks harjutamise tulemusena automaatseks kujunenud liigutused: suusatamine, rattasõit, kirjutamine 

Reaktsioon on aeglane.

Reaktsioon on kiire. 

On kõigil inimestel ühesugune.

Kujuneb kogemuste põhjal. 

Katseta või uuri!

Istu lauaservale või kuskile mujale nii, et jalad ripuvad vabalt. Lase kaaslasel lüüa järsult käeservaga vastu jalga põlvekedra all. Jälgige, et ta ei seisaks jala ees.

Mis juhtub?

Kas see liigutus sõltub sinu tahtest?

  • jah
  • ei

See refleks on 

Põlverefleks on seljaajurefleks 

Närvisüsteem juhib nii tahtele alluvat kui ka allumatut keha tööd

Talitluse põhjal jaguneb närvisüsteem kaheks: somaatiliseks ja autonoomseks.

Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. Suuremast osast somaatilise närvisüsteemi tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused.

Autonoomne (e vegetatiivne) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. Selle närvisüsteemi tegevust me endale ei teadvusta, näiteks ei saa me tahtlikult reguleerida oma südame tööd. Autonoomses närvisüsteemis eristatakse kahte vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine aga põhjustab rahunemist ja lõõgastumist.

Organismi tegevust juhivad nii somaatiline kui ka autonoomne närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole
Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd

Skeletilihaste tööd juhib

  • somaatiline närvisüsteem
  • autonoomne närvisüsteem

Siseelundite talitust juhib

  • somaatiline närvisüsteem
  • autonoomne närvisüsteem

Alkoholi mõju närvisüsteemile

Alkohol on närvimürk, mis mõjutab inimese psüühikat ja võib kahjustada nii närvisüsteemi kui ka siseorganeid, kui seda liiga palju tarvitatakse. Eriti ohtlik on alkoholi tarbida raseduse ajal, sest loode on selle suhtes väga tundlik ning laps võib sündida vaimse või füüsilise puudega.

Alkoholitarbimisel on palju nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid inimese tervisele ja heaolule

Kahjustused ühekordse joobe korral

  • Organismi reageerimiskiirus väheneb: erutus liigub meeleelundist kesknärvisüsteemi ja reageerivasse elundisse aeglasemalt
  • Väheneb enesekontroll ja otsustusvõime, kergemini tekivad traumad
  • Häirub koordinatsioon ja kõnnak, sest alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust
  • Tekib kõnetakistus
  • Halveneb nägemine: aheneb vaateväli, nõrgeneb hämaras nägemine
  • Nõrgeneb kuulmine, raskust tekitab hääle suuna tajumine

Kahjustused alkoholismi korral

  • Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb
  • Kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused piklikajus
  • Mälu halveneb ja vaimsed võimed langevad
  • Tekivad unehäired
  • Tekivad püsivad tasakaalu- ja käimishäired
  • Kujuneb alkoholisõltuvus
  • Inimene mandub vaimselt, moraalselt ja emotsionaalselt.

Küsimused ja ülesanded

Kas sa tõmbad kogemata teravat asja puudutades käe ära enne, kui sa valu tunned, või pärast?

  • Enne.
  • Pärast.
  • Samal ajal.

Miks?

  • Valutunde teket ja käe liigutusi juhib närvisüsteem ühesuguse kiirusega.
  • Seda käe liigutust juhib seljaaju, valutunne tekib alles siis, kui info jõuab seljaajust peaajju.
  • Valutunne tekib enne, sest käe liigutamiseks kulub rohkem aega.
  • Somaatiline närvisüsteem juhib tahtlikke liigutusi.
  • Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtlikke liigutusi.
  • Somaatiline närvisüsteem juhib skeletilihaste liigutusi.
  • Vegetatiivne närvisüsteem juhib skeletilihaste liigutusi.
  • Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite tööd.

Arutlege kaaslasega mingi tegevuse üle. Üks kaaslastest kirjeldab, mida juhib selle tegevuse juures somaatiline närvisüsteem, ja teine, mida autonoomne närvisüsteem.

Millise tegevuse valisite?

Millist osa juhib somaatiline närvisüsteem?

Millist osa juhib autonoomne närvisüsteem?

Olulised mõisted

  • närviimpulss – mööda närvirakku liikuv elektriline signaal
  • refleks – kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele
  • refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb