A
- abort — raseduse iseeneslik katkemine või tahtlik katkestamine
- adrenaliin — neerupealiste hormoon, mis verre eritudes mobiliseerib organismi pingutuseks
- AIDS — organism on nõrga immuunsüsteemiga ja vastuvõtlik haigustele
- ainevahetus — kõik organismis toimuvad üksteise ja väliskeskkonnaga seotud keemilsed reaktsioonid
- akson — närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad
- alleel — geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu
- alveool ehk kopsusomp — kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus
- amülaas — tärklist suhkruteks lõhustav ensüüm
- anoreksia — närvisüsteemi häiretest tingitud enesenäljutamine
- antikeha — lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks
- arteriaalne veri — hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
- arterid — veresooned, mis viivad verd südamest organitesse
- ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine — rasvaine ladestumine suurte ja keskmiste arterite sisepinnale
- australopiteek — esimene inimese liini esindaja, kellest põlvneb inimese perekond Homo
- autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem — närvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut elundite talitlust
B
- bioloogiline evolutsioon — eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu
- bioloogiline surm — puhastoodangu ja taimede hingamiseks kulunud taimede hingamiseks kulunud energia summa
- bronh ehk kopsutoru — torujas hingamiselundkonna osa, mis suubub kopsu
- buliimia — inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine
D
- dendriidid — närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse
- diabeet ehk suhkurtõbi — haigus, mille korral kõhunääre toodab insuliini liiga vähe
- dieet — haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis
- DNA — rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni, kromosoomi koostisosa
- dominantne alleel — geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub alati
- Downi tõbi ehk Downi sündroom — geneetiline puue inimesel, mille korral keharakkudes on kolm 21. kromosoomi, sellega kaasneb vaimse ja kehalise arengu osaline peetus
E
- elektrokardiogramm — südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus südame seisundi iseloomustamiseks
- elund ehk organ — organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne
- elundkond — ühiseid ülesandeid täitvate elundite süsteem
- emakas — lihaseline õõnes elund, milles areneb loode
- emassugurakk ehk munarakk — sugurakk, mis valmib emasorganismis
- ensüümid — eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks
- eostaimed — eostega paljunevad ja levivad taimed
- eritamine — ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist
- erituselundkond — elundkond, mis eritab ainevahetuse käigus tekkinud jääkaineid
- erütrotsüüt ehk punane vererakk — vererakk, mis transpordib hapnikku
F
- fibriin — lahustumatu valk, mis vere hüübimisel moodustab haavale võrgustiku
G
- geen — pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises
- geenide siirdamine — geenide ülekandmine ühelt organismilt teisele
- geenitehnoloogia — molekulaargeneetika haru, mis tegeleb organismide pärilikkusaine muutmisega rakenduslikel eesmärkidel, nt põllumajanduses, tööstuses ja meditsiinis
- geneetiliselt muundatud toit või toiduained — transgeensetest organismidest saadud toit või toiduained
H
- haistmine — õhus lenduvate keemiliste ühendite tajumine ja eristamine
- hemoglobiin — erütrotsüütides sisalduv valk, mis seob ja transpordib hapnikku
- higinäärmed — naha näärmed, mis eritavad naha pinnale higi
- hingamiselundkond — elundkond, mis varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappegaasist
- hingamiskeskus — piklikus ajus asuv keskus, mis juhib hingamisliigutusi
- hingetoru — torukujuline hingamiselundkonna osa, mis asub kõri ja kopsutorude vahel
- HIV ehk HI-viirus — inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus, mis muudab inimese vastuvõtlikuks haigustele
- hormoonid — keemilised ained, mis reguleerivad elundite talitlust
I
- idulane — emakas arenev inimorganism arengu algperioodil (kuni liigitunnuste tekkimiseni)
- immuunsus — organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid
- immuunsüsteem — kindlatest rakkudest ja elunditest kaitsesüsteem, mis tunneb ära ja teeb kahjutuks haigustekitajad ja kehavõõrad ained
- insuliin — kõhunäärme hormoon, mis vähendab veresuhkru taset
- isassugurakk ehk sperm — sugurakk, mis valmib isasorganismis
J
- jämesool — soolestiku lõpuosa, kus seedimata jääkidest imendub enamik veest vereringesse
K
- kaksteistsõrmik — peensoole algusosa, milles toimub põhiosa seedimisest
- kapillaarid — kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega
- katteseemnetaimed ehk õistaimed — taimed, mille paljunemisorgan on õis, nende seemned arenevad kaitstult emaka sees
- kaugelenägevus — nägemishäire, mille korral inimene lähedale vaadates näeb uduselt
- kepikesed — valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
- keskkõrv — kõrva osa, mis koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest ja kuulmetõrvest
- kesknärvisüsteem — pea- ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja koordineerib kogu organismi tegevust
- kivistis — ammustel aegadel elanud organismi või selle elutegevuse kivistunud jäljend
- kliiniline surm — seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused (südame töö, hingamine, teadvus), kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime
- koda — südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri
- kohastumine — organismi selliste pärilike muutuste tekkimine, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks
- kohastumused — isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise
- kolju — pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest
- kollane luuüdi — toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu
- kollatähn — koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem
- kolvikesed — valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt
- konkurents — isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast
- kopsusomp ehk alveool – kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus
- kopsutoru ehk bronh — torujas hingamiselundkonna osa, mis suubub kopsu
- kromosoom — rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja
- kude — ühetaolise ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm
- kunstlik viljastamine — lastetuse ravi meetod, mille puhul raseduse saavutamiseks kasutatakse kunstlikke võtteid
- kusi ehk uriin — neerudes toodetav vedelik, mis sisaldab vett, kusiainet, mineraalsooli
- kuulmeluud — kolm omavahel ühendatud väikest luud (vasar, alasi ja jalus) keskkõrvas, mis edastavad trummikile võnkumised võimendatult sisekõrva
- kuulmetõri — neelu ja keskkõrva ühendav kanal
- kõhunääre — hormoone ja seedeensüüme tootev elund
- kõrv — kuulmis- ja tasakaaluelund, mis koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast
- kõrvalest — väliskõrva helilaineid püüdev osa inimesel ja teistel imetajatel
- kõõlus — sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule
- käsnaine – hõre luukude plinkainest seespool
L
- lahksugulisus — ühel indiviidil on vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmed ja -elundid
- leukotsüüdid ehk valged vererakud — vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega
- levila — mingi taime- või loomarühma levikuala
- lihas — lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi
- liiges — luude liikuv ühendus
- liigesekapsel — luuotsi ümbritsev sidekoeline ümbris liigeses
- liik — rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi
- lipaas — rasvu lõhustav ensüüm
- loode — emakas arenev inimorganism (alates kolmandast arengukuust)
- looduslik valik — protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla
- luustik ehk skelett — omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel
- luuüdi — luude tühimikke täitev pehme kude, mis on kas vereloomeelund või rasvade talletaja
- luuümbris — luud ümbritsev sidekoeline kate
- lühinägevus — nägemishäire, mille korral inimene kaugele vaadates näeb uduselt
- lümf — lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse
- lümfisooned — sooned, mis kannavad lümfi kudedest veresoontesse
- lümfisõlmed — lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe
- lümfisüsteem — soonte süsteem, mis transpordib verest rakuvaheruumidesse imbunud vedelikku tagasi vereringesse ja aitab hävitada haigustekitajaid
- lümfotsüüdid — valged vererakud, mis moodustavad organismi immuunsüsteemi põhiosa
M
- maitsmine — lahustunud ainete maitsete tajumine maitsmiselundite abil
- maks — inimese kõige suurem nääre, mis toodab sappi, talletab või teeb kahjutuks mitmesuguseid aineid, reguleerib vere koostist
- mandunud elund — elund, mis organismi evolutsioonilise arenemise kestel on osaliselt või täielikult kaotanud oma esialgse ülesande ning seetõttu taandarenenud
- marrasknahk — naha pealmine osa
- meeleelundid — elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni
- melaniin — nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest
- menstruaaltsükkel — naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub munaraku vastuvõtuks
- menstruatsioon — kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine, millega kaasneb verejooks
- mittepärilik muutlikkus — organismi pärilikkusaine ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele
- munajuhad — torujad elundid, mille kaudu liiguvad munarakud munasarjast emakasse
- munand — mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid
- munarakk ehk emassugurakk — sugurakk, mis valmib emasorganismis
- munasari — naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid
- mutageen — mutatsioone põhjustav füüsikaline, keemiline või bioloogiline tegur
- mutatsioon — geneetilise info pärilik muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
- muutlikkus — organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda
N
- nabaväät — loodet platsentaga ühendav nöörjas moodustis
- nahaaluskude — rasvkoe kiht pärisnaha all
- nahk — elund, mis katab inimese keha
- neer — erituselund, mis eemaldab verest jääkained ja liigse vee ning kus moodustub uriin
- negatiivne tagasiside — organismi vastus kehasisesele kõrvalekaldele hakata taastama algset normaalset olukorda
- nihestus — luuotste paigast nihkumine liigeses
- nikastus — liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine
- närv — närviimpulsse edasi kandev pikkade närvikiudude kimp koos neid ümbritseva sidekoega
- närviimpulss ehk erutus — mööda närvirakku liikuv elektriline signaal
- närvirakk – rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid, s.o närviimpulsid
- närvisüsteem — elundkond, mis juhib elundite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga
- nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens) — inimese (Homo) perekonna ainus tänapäevani säilinud liik
O
- olelusvõitlus — organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest
- omandatud immuunsus — immuunsuse vorm, mis kujuneb pärast nakkushaiguse läbipõdemist või selle vastu vaktsineerimist
- organ ehk elund — organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne
- ortoreksia — söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult
- osav inimene (Homo habilis) — nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes hakkas valmistama algelisi tööriistu
- ovulatsioon — viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast
P
- paleontoloogia — teadusharu, mis uurib ammu elanud organismide kivistisi või tegutsemisjälgi, et teha kindlaks nende organismide ehitus, areng, sugulussuhted ja eluviisid
- paljasseemnetaimed — taimed, mille seemned arenevad katmatult, nt emaskäbi soomustel; tänapäeval peamiselt okaspuud
- peaaju — koljus paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis juhib enamikku organismi talitlusi
- peensool — soolestiku algusosa, kus toidu seedimine lõpeb ja lõhustumissaadused imenduvad
- pepsiin — ensüüm, mis lõhustab mao happelises keskkonnas valke
- piirdenärvisüsteem — närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel
- pimetähn — valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
- platsenta — organ, mille vahendusel toimub pidev ainete vahetus ema ja loote vahel, selle kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid
- plinkaine — tihe tugev välimine luukude luuümbrise all
- poolringkanalid — tasakaaluelundi osa sisekõrvas
- populatsioon — rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas
- pulss — arterite laienemine vastavalt südame töö rütmile
- punane luuüdi — luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustuvad vererakud
- punane vererakk ehk erütrotsüüt — vererakk, mis transpordib hapnikku
- pupill ehk silmaava — silma eesosas asuv ava, läbi mille pääseb valgus silma
- pärilik haigus — mutatsioonide põhjustatud kaasasündinud haigus
- pärilik muutlikkus — muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda
- pärilikkus — organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iaseärasusi; seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega
- päriliku eelsoodumusega haigus — geenide ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus
- pärisnahk — naha alumine osa
- püstine inimene (Homo erectus) — nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes oskas tööriistu valmistada ja tuld teha
R
- rakk – organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused
- rakuhingamine — rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades
- rasunäärmed — naha näärmed, mis eritavad rasvarikast rasu
- refleks — kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele
- refleksikaar — tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb
- retseptor ehk tunderakk — rakk, mis reageerib väliskeskkonnast tulevale ärritusele, võtab sealt infot vastu
- retsessiivne alleel — geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub
- ristumisbarjäär — organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega
S
- sapp — maksas sünteesitud nõre, mis valmistab ette rasvade seedimist peensooles
- sarvkiht — marrasknaha pindmine osa
- saurus — väljasurnud, enamasti suur sisalikulaadne roomaja
- seedeelundkond — elundkond, milles toimub toitainetelõhustamine väiksemateks koostisosadeks ja nende imendumine
- seedimine — toitainete lõhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks, mida organism saab omastada
- selgroog ehk lülisammas — luustiku keskne osa
- seljaaju — selgrookanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis vahendab infot peaaju ja keha vahel
- side — naaberluid ühendav painduv ja elastne sidekoest moodustis
- sigimiselundkond ehk suguelundkond — elundkond, mis toodab sugurakke ning kindlustab uue organismi arengu
- silmaava ehk pupill — silma eesosas asuv ava, läbi mille pääseb valgus silma
- silmalääts — silmas paiknev kumer moodustis, mis valguskiiri murdes tekitab kujutise võrkkestal
- sisekõrv — kõrva osa, milles paiknevad helisid vastu võtvad retseptorid ning tasakaaluelund
- sisenõrenäärmed — hormoone tootvad juhadeta näärmed
- skelett ehk luustik — omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel
- somaatiline ehk kehaline närvisüsteem — närvisüsteemi osa, mis juhib tahtlikke liigutusi
- sperm ehk isassugurakk — sugurakk, mis valmib isasorganismis
- sperma — meesugunäärmete nõre koos spermidega
- suguhormoonid — hormoonid, mis valmistavad organismi ette paljunemiseks ja mõjutavad soost sõltuvate tunnuste (s.o teiseste sootunnuste) arengut
- sugukromosoomid — sugu määravad kromosoomid
- sugutunnused — vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talitluslikud tunnused
- suhkurtõbi ehk diabeet — haigus, mille korral kõhunääre toodab insuliini liiga vähe
- suur vereringe — vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
- südameklapid — sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas
- südamelihase infarkt — südamelihase kahjustus, mille põhjustab verevarustuse katkemine trombi tõttu
- sülg — süljenäärmete toodetav limane vedelik, mis nõristub suuõõnde ja mis sisaldab ensüümi amülaas
- sünnitus — lapse väljutamine emakast
T
- taimetoitlus ehk vegetaarlus — toitumine, mille korral süüakse vaid taimse päritoluga toitu
- tasakaaluelund — sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund
- tasakaalustatud toit ehk tervislik toit — toit, mis annab kõiki toitaineid õiges hulgas ja õiges vahekorras vastavalt sööja energiakulule
- teisesed sugutunnused — sugutunnused, mis arenevad suguhormoonide toimel välja murdeeas
- tigu — sisekõrva kuulmisega seotud teokujuline osa, milles asuvad tunderakud reageerivad helivõnkumistele ja saadavad ajju närviimpulsse
- toidu energeetiline väärtus — energia hulk, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel
- toitained — toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks, uuendamiseks ja energia saamiseks
- toitainete imendumine — toitainete lõhustumisel tekkinud väikeste molekulide tungimine läbi peensoole seina vere- või lümfiringesse
- transgeenne ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) — organism, kellesse on viidud teise liigi geene
- trombotsüüt ehk vereliistak — vererakk, mis osaleb vere hüübimisel
- trummikile — kuulmekäigu ja keskkõrva vahel paiknev õhuke pingul kile, mis annab helivõnked edasi keskkõrva kuulmeluukestele
- tugi- ja liikumiselundkond — luudest ja lihastest koosnev elundkond, mis toestab ja kaitseb keha ning võimaldab liikuda
- tunderakk ehk retseptor— rakk, mis reageerib väliskeskkonnast tulevale ärritusele, võtab sealt infot vastu
U
- uriin ehk kusi — neerudes toodetav vedelik, mis sisaldab vett, kusiainet, mineraalsooli
V
- vaktsineerimine — nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus
- valged vererakud ehk leukotsüüdid — vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega
- vastsündinu — vahetult sünnile järgnev lühike elujärk (esimesed kümme päeva)
- vatsake — südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu
- veenid — veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse
- vegetatiivne närvisüsteem ehk autonoomne — närvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut elundite talitlust
- venoosne veri — hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
- vere hüübimine — vere muutumine veresoone vigastuskohas tahkeks korgiks, mis suleb haava ja peatab veritsuse
- vereliistak ehk trombotsüüt — vererakk, mis osaleb vere hüübimisel
- vereplasma — vere vedel osa, milles paiknevad vererakud
- vereringe — vere liikumistee organismis
- vereringeelundkond — elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse
- vererõhk — rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele
- veresooned — torujad elundid, mida mööda veri ringleb
- veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos — rasvaine ladestumine suurte ja keskmiste arterite sisepinnale
- veri — vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
- vikerkest — silmaava ümbritsev värviline kest, mille lihased muudavad silmaava suurust
- viljastumine — muna- ja seemneraku ühinemine, mille tulemusena hakkab arenema järglane
- vitamiinid — orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises
- võrkkest — silma tagaosa seestpoolt kattev õhuke kest, milles on valgustundlikud rakud
- väike vereringe — vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse
- väliskõrv — kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa, mille ülesanne on helilaineid kinni püüda ja edasi juhtida
- värvipimedus — inimese suutmatus eristada mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast
Õ
- õgirakud — rakud, mis haaravad aktiivselt endasse ja lagundavad tahkeid võõrosakesi, nt baktereid ja viirusi
- õistaimed ehk katteseemnetaimed — taimed, mille paljunemisorgan on õis, nende seemned arenevad kaitstult emaka sees
