Sa oled eelnevates klassides õppinud mitmeid korrutamise omadusi. Meenutame nendest mõningaid, mida nimetame nüüd korrutamise seadusteks.
365.
Uuri, kuidas järeldub jooniselt, et 4 · 3 = 3 · 4.
![]() |
Selles võrduses avaldub korrutamise vahetuvusseadus:
korrutis ei muutu, kui muuda me tegurite järjestust.
Sümbolites: ab = ba.
366.
Uuri, kuidas saab alumisel joonisel kujutatud mänguklotside arvu leida kahte moodi ja kuidas on saadud võrdus 2 · (3 · 4) = (2 · 3) · 4.

See võrdus väljendab korrutamise ühenduvusseadust:
kahe arvu korrutise korrutamiseks arvuga võib selle arvuga enne korrutada ühe teguri ja saadud tulemusega teise teguri.
Sümbolites: a(bc) = (ab)c.
Mitme arvu korrutamisel võib tegureid vabalt rühmitada, sulgudel ei ole tähtsust.
367.
Uuri, kuidas on joonise järgi saadud võrdus 5(3 + 4) = 5 · 3 + 5 · 4.
![]() |
Selles võrduses avaldub korrutamise jaotuvusseadus ehk summa korrutamise seadus:
summa korrutamiseks mingi arvuga võib selle arvuga korrutada iga liidetava ja saadud tulemused liita.
Sümbolites: a(b + c) = ab + ac.
Korrutamise jaotuvusseadust saab kasutada ka vahe korrutamisel arvuga:
a(b – c) = ab – ac
Korrutamise vahetuvus- ja ühenduvusseadused võimaldavad uurida, kuidas muutub korrutis, kui iga tegurit korrutada mingi arvuga (need arvud ei pea võrdsed olema).
Näiteks, 2 · 3 = 6. Korrutame esimest tegurit näiteks 4-ga ja teist 5-ga. Siis saame uue korrutise
(4 · 2) · (5 · 3) = (4 · 5) · (2 · 3) = 20 · 6 = 120.
Üldiselt:
kui korrutise iga tegurit korrutada mingi arvuga, siis tuleb korrutist korrutada nende arvude korrutisega.
Peastarvutamine
Korrutamise seadusi kasutame peastarvutamisel. Uuri järgmisi näiteid ja selgita, kuidas on arvutatud.
![]() |
2 · 7 · 9 · 5 = (2 · 5) · (7 · 9) = 10 · 63 = 630
(ühenduvus ja vahetuvus)
8 · 92 = 8 · (90 + 2) = 8 · 90 + 8 · 2 = 720 + 16 = 736
(jaotuvus)
7 · 49 = 7 · (50 – 1) = 7 · 50 – 7 · 1 = 350 – 7 = 343
(jaotuvus)
67 · 100 000 = 60 · 100 000 + 7 · 100 000 =
= 6 000 000 + 700 000 = 6 700 000
(jaotuvus)

Mingi arvu ja järguühiku korrutamisel tuleb selle arvu lõppu kirjutada nii mitu nulli, kui mitu on neid antud järguühikus.
5 · 7 · 9 · 2 =
10 · 2 · 9 · 5 =
8 · 7 · 5 · 3 =
25 · 4 · 11 =
2 · 13 · 5 =
8 · 56 =
9 · 81 =
75 · 6 =
49 · 7 =
6 · 82 =
18 · 1000 =
100 · 567 =
98 · 10 000 =
200 · 340 =
11 · 200 =
Näide. 5 · 6a = (5 · 6)a = 30a
6 · 7a =
4 · 6x =
2t · 7 =
5 · 14u =
10t · 7 =
Sulgude avamine
Korrutamise jaotuvusseaduste
a(b + c) = ab + ac
ja
a(b – c) = ab – ac
rakendamisel asendub sulge sisaldav avaldis sulge mittesisaldava avaldisega. Sel juhul öeldakse, et me avame sulud. Muidugi pole seejuures oluline, kas tegur a on sulgude ees või taga.
![]() |
1) Avame sulud avaldises 3(x + 2). Saame:
3(x + 2) = 3 · x + 3 · 2 = 3x + 6
2) Avame sulud avaldises (2a – 5) · 4. Saame:
(2a – 5) · 4 = 4 · 2a – 4 · 5 = 8a – 20
Ülesanded A
![]() |
373.
Tuleta peatüki teksti abil meelde korrutamise vahetuvus-, ühenduvus- ja jaotuvusseadust.
- kas 121 · 4 või 4 · 121;
- kas 5 · (4 · 9) või (5 · 4) · 9;
- kas 9 · 140 või 9(100 + 40) = 9 · 100 + 9 · 40.
Tähtavaldis:
Vastus. Kui t = 3, siis sõitis ta km ja kui t = 4, siis sõitis ta km.
Vastus. Ta tarvitas grammi seemet.
Tähtavaldis:
Vastus. Kui x = 25, siis sai kauplus pudelit limonaadi ja kui x = 80, siis sai kauplus pudelit limonaadi.
Tähtavaldis:
Vastus. Kui k = 5, siis läks kilpkonnade toitmiseks vaja kapsalehte ja kui k = 10, siis läks kilpkonnade toitmiseks vaja kapsalehte.
![]() |
Ülesanded B
![]() |
Avaldis:
Arvuta särkide arv, kui 1) m = 25 ja n = 60; 2) m = 40 ja n = 45.
m | n | Särkide arv | |
1) | 25 | 60 | |
2) | 40 | 45 |
Avaldis:
Arvuta ühe päeva töötunnid, kui 1) a = 5 ja b = 10; 2) a = 3 ja b = 15.
a | b | Ühe päeva töötunnid | |
1) | 5 | 10 | |
2) | 3 | 15 |
- A = 9(856 + 342) ja B = 9 · 856 + 8 · 342
Avaldise väärtus on suurem kui avaldise väärtus, sest
- E = (1538 – 643) · 4 ja T = 1538 · 5 – 643 · 4
Avaldise väärtus on suurem kui avaldise väärtus, sest
- suurendada (vähendada) ühte tegurit mingi arv korda;
- suurendada (vähendada) mõlemat tegurit mingi arv korda;
- ühte tegurit suurendada ja teist tegurit vähendada sama arv korda.
Näide:

12 · 18 =
24 · 18 =
24 · 9 =
24 · 36 =
12 · 9 =
1) Mitu korrutist saad? | |
2) Mitu korrutist võrdub 0-ga? | |
3) Mitmel korrutisel on tegurid võrdsed? | |
4) Mitu korrutise paari erinevad ainult tegurite järjekorra poolest? | |
5) Mitu nullist erinevat korrutist lõpeb 0-ga? | |
6) Mitu korrutist lõpeb 5-ga? |
6 7 8 9 10 = 165
2 3 4 5 6 = 466
Mitu erinevat arvu on võimalik saada korrutiseks?
Vastus. Korrutiseks on võimalik saada erinevat arvu.
