Kordame korrutamise seadusi

Sa oled eelnevates klassides õppinud mitmeid korrutamise omadusi. Meenutame nendest mõningaid, mida nimetame nüüd korrutamise seadusteks.

365.

Uuri, kuidas järeldub jooniselt, et 4 · 3 = 3 · 4.

Selles võrduses avaldub korrutamise vahetuvusseadus:

korrutis ei muutu, kui muuda me tegurite järjestust.

Sümbolites: ​ab = ba.

366.

Uuri, kuidas saab alumisel joonisel kujutatud mängu­klotside arvu leida kahte moodi ja kuidas on saadud võrdus 2 · (3 · 4) = (2 · 3) · 4.

See võrdus väljendab korrutamise ühenduvusseadust:

k​ahe arvu korrutise korrutamiseks arvuga võib selle arvuga enne korrutada ühe teguri ja saadud tulemusega teise teguri.

Sümbolites: a(bc) = (ab)c.

Mitme arvu korrutamisel võib tegureid vabalt rühmitada, sulgudel ei ole tähtsust.

367.

Uuri, kuidas on joonise järgi saadud võrdus 5(3 + 4) = 5 · 3 + 5 · 4.

Selles võrduses avaldub korrutamise jaotuvusseadus ehk summa korrutamise seadus:

summa korrutamiseks mingi arvuga võib selle arvuga korrutada iga liidetava ja saadud tulemused liita.

Sümbolites: a(b + c) = ab + ac.

Korrutamise jaotuvusseadust saab kasutada ka vahe korrutamisel arvuga:

a(b – c) = ab – ac

Korrutamise vahetuvus- ja ühenduvusseadused võimaldavad uurida, kuidas muutub korrutis, kui iga tegurit korrutada mingi arvuga (need arvud ei pea võrdsed olema).

Näiteks, 2 · 3 = 6. Korrutame esimest tegurit näiteks 4-ga ja teist 5-ga. Siis saame uue korrutise

(4 · 2) · (5 · 3) = (4 · 5) · (2 · 3) = 20 · 6 = 120.

Üldiselt:

kui korrutise iga tegurit korrutada mingi arvuga, siis tuleb korrutist korrutada nende arvude korrutisega.

Peastarvutamine

Korrutamise seadusi kasutame peastarvutamisel. Uuri järgmisi näiteid ja selgita, kuidas on arvutatud.

2 · 7 · 9 · 5 = ​(2 · 5) · (7 · 9) = 10 · 63 = 630
​(ühenduvus ja vahetuvus)

8 · 92 = 8 · (90 + 2) = ​8 · 90 + 8 · 2 = ​720 + 16 = 736
​(jaotuvus)

7 · 49 = 7 · (50 – 1) = ​7 · 50 – 7 · 1 = ​350 – 7 = 343
​(jaotuvus)

67 · 100 000 = ​60 · 100 000 + 7 · 100 000 ​=
= ​6 000 000 + 700 000 =​ ​6 700 000
​(jaotuvus)

Mingi arvu ja järguühiku korrutamisel tuleb selle arvu lõppu kirjutada nii mitu nulli, kui mitu on neid antud järguühikus.

5 · 7 · 9 · 2 = 

10 · 2 · 9 · 5 = 

8 · 7 · 5 · 3 = 

25 · 4 · 11 = 

2 · 13 · 5 = 

8 · 56 = 

9 · 81 = 

75 · 6 = 

49 · 7 = 

6 · 82 = 

18 · 1000 = 

100 · 567 = 

98 · 10 000 = 

200 · 340 = 

11 · 200 = 

Näide. 5 · 6a = (5 · 6)a = 30a

6 · 7a

4 · 6x

2t · 7 = 

5 · 14u

10t · 7 = 

Sulgude avamine

Korrutamise jaotuvusseaduste

a(b + c) = ab + ac

ja

a(bc) = abac

rakendamisel asendub sulge sisaldav avaldis sulge mittesisaldava avaldisega. Sel juhul öeldakse, et me avame sulud. Muidugi pole seejuures oluline, kas tegur a on sulgude ees või taga.

1) Avame sulud avaldises 3(x + 2). Saame:

3(x + 2) = 3 · x + 3 · 2 = 3x + 6

2) Avame sulud avaldises (2a – 5) · 4. Saame:

(2a – 5) · 4 = 4 · 2a – 4 · 5 = 8a – 20​

2(x + 3) = 

(2 + a) · 4 = 

7(s – 7) = 

3(2 – x) = 

4(u + 3) = 

(m + 1) · 4 = 

(3 + a) · 5 = 

8(x – 7) = 

2(a + b) = 

2(a + b – 2) = 

(t – 9 + s) · 8 = 

5(xy + t) = 

Ülesanded A

373.

Tuleta peatüki teksti abil meelde korrutamise vahetuvus-, ühenduvus- ja jaotuvusseadust.

  1. kas 121 · 4 või 4 · 121; 
  2. kas 5 · (4 · 9) või (5 · 4) · 9
  3. kas 9 · 140 või 9(100 + 40) = 9 · 100 + 9 · 40.

11 · 8 = 

350 · 2 = 

204 · 3 = 

4 · 901 = 

103 · 5 = 

5 · 9 · 6 = 

4 · 7 · 5 = 

6 · 5 · 9 = 

2 · 8 · 25 = 

25 · 27 · 4 = 

5 · 7 · 9 · 2 = 

4 · 6 · 9 · 25 = 

10 · 2 · 9 · 5 = 

8 · 7 · 5 · 3 = 

25 · 11 · 4 · 2 = 

5 · 47 = 

4 · 121 = 

8 · 89 = 

7 · 76 = 

6 · 92 = 

16 · 100 = 

37 · 1000 = 

100 · 1800 = 

10 · 560 = 

950 · 1000 = 

403 · 100 = 

42 · 1000 = 

10 000 · 37 = 

421 · 10 000 = 

100 · 672 = 

20 · 600 = 

50 · 80 = 

300 · 40 = 

60 · 200 = 

70 · 30 = 

3 · 7000 = 

2000 · 40 = 

50 000 · 9 = 

8 · 90 000 = 

4 · 80 000 = 

5 · 6a

7 · 8a

3 · 4x

8a · 9 = 

200 · 8x

7b · 21 = 

5x · 7 = 

6a · 10 = 

8b · 100 = 

20a · 25 = 

3x · 23 = 

6 · 105b

Tähtavaldis: 

Vastus. Kui t = 3, siis sõitis ta  km ja kui t = 4, siis sõitis ta  km.

Vastus. Ta tarvitas  grammi seemet.

Tähtavaldis: 

Vastus. Kui x = 25, siis sai kauplus  pudelit limonaadi ja kui x = 80, siis sai kauplus  pudelit limonaadi.

Tähtavaldis: 

Vastus. Kui k = 5, siis läks kilpkonnade toitmiseks vaja  kapsalehte ja kui k = 10, siis läks kilpkonnade toitmiseks vaja  kapsalehte.

4(5 – 3x) =  – 

(3 – 2x) · 3 =  – 

(3t – 5) · 5 =  – 

6(5x + 7) =  + 

10(6x + 4y) =  + 

12(2a + 4b) =  + 

(8d – 7f) · 6 =  – 

3(13 – d) =  – 

25(2x + 3) =  + 

(4a + 6b) · 50 =  + 

2(2a + b – 2) =  +  – 

(3x – 2 – 2t) · 3 =  –  – 

9(2b + 4c – 5) =  +  – 

4(11a – 3c + 12) =  –  + 

(10x + 8y + 3) · 20 =  +  + 

Ülesanded B

6 · 97 · (45 – 45) = 

8 · 4 · 125 · 25 = 

(90 – 89) · 20 · 50 · 17 = 

5 · 9 · 16 · 0 · 7 · 2 = 

Avaldis: 

Arvuta särkide arv, kui 1) m = 25 ja n = 60; 2) m = 40 ja n = 45.

m

n

Särkide arv

1)

25

60

2)

40

45

Avaldis: 

Arvuta ühe päeva töötunnid, kui 1) a = 5 ja b = 10; 2) a = 3 ja b = 15.

a

b

Ühe päeva töötunnid

1)

5

10

2)

3

15

  1. A = 9(856 + 342) ja  B = 9 · 856 + 8 · 342
    Avaldise  väärtus on suurem kui avaldise  väärtus, sest
     
  2. = (1538 – 643) · 4 ja T = 1538 · 5 – 643 · 4
    Avaldise  väärtus on suurem kui avaldise  väärtus, sest
  1. suurendada (vähendada) ühte tegurit mingi arv korda; 
  2. suurendada (vähendada) mõlemat tegurit mingi arv korda;
  3. ühte tegurit suurendada ja teist tegurit vähendada sama arv korda.

Näide:

12 · 18 = 

24 · 18 = 

24 · 9 = 

24 · 36 = 

12 · 9 = 

1) Mitu korrutist saad? 

2) Mitu korrutist võrdub 0-ga

3) Mitmel korrutisel on tegurid võrdsed? 

4) Mitu korrutise paari erinevad ainult tegurite järjekorra poolest? 

5) Mitu nullist erinevat korrutist lõpeb 0-ga

6) Mitu korrutist lõpeb 5-ga

·

5

2

6

7

2

7

·

8

3

  • +

 7  8  9  10 = 165

 3  4  5  6 = 466

Mitu erinevat arvu on võimalik saada korrutiseks?

Vastus. Korrutiseks on võimalik saada  erinevat arvu.