Joonisel A on kujutatud nurk AMB, mille haarad moodustavad sirge. Sellist nurka nimetatakse sirgnurgaks. Sirgnurka saab poolitada. Selleks võtame sirge äärega paberilehe ja murrame ta kokku nii, et sirgnurga haarad ühtivad (joon. B). Lehe avamisel näeme, et murdjoon jaotab sirgnurga kaheks osaks. Kumbki osa on pool sirgnurgast. Nii saadud nurgad on täisnurgad.
![]() | ![]() |

Täisnurk on pool sirgnurgast.
![]() |
Joonisel märgitakse täisnurka kaare ja punktiga nurga sees.
Paberile joonestatud sirgnurka saab poolitada nurklaua (joonestuskolmnurga) abil, sest nurklaua üks nurk on täisnurk.
![]() |
Nurk AOC on väiksem kui täisnurk.
Täisnurgast väiksem nurk on teravnurk.

Nurk KON on suurem kui täisnurk, kuid väiksem kui sirgnurk KOL.
Täisnurgast suurem (ent sirgnurgast väiksem) nurk on nürinurk.


Ülesanded A
![]() |
Vaatle tähelepanelikult kõiki jooniseid, et edaspidi suudaksid silma järgi eristada nurkade liike.

Vastus. Joonisel tekkisid .
Vastus. Nurk PLM on .
Vastus. Teine nurk on .
Nurga liik | ![]() | |
kell 6.00, | ||
kell 13.00, | ||
kell 15.00, | ||
kell 16.30, | ||
kell 8.15, | ||
kell 21.00? |
Vastus. Tunniosuti pöördub täisnurga võrra tunni jooksul, minutiosuti minuti jooksul ja sekundiosuti sekundi jooksul.
Vastus. Ruudu ja ristküliku nurgad on .
Ülesanded B
![]() |
704.
Märgi vihikusse punkt O. Joonesta täisnurk, teravnurk ja nürinurk nii, et kõigi tipp on punktis O. Tähista need nurgad. Kas joonisel on veel nurki? Millised?
705.
Joonesta kiir AB. Joonesta täisnurk, teravnurk ja nürinurk nii, et kõigi tipp on punktis A ning üheks haaraks on kiir AB. Tähista need nurgad. Kas joonisel on veel nurki? Millised?
- sirgnurgad,
- täisnurgad,
- teravnurgad,
- nürinurgad.

708.
Kas oled kuulnud, mis on sõna „korner” tähendus? Kui ei, siis uuri, mis see on. Selgita, miks sellist sõna kasutatakse.
![]() |
Vastus. Nüüd on joonisel sirgnurgast väiksemat nurka.
710.*
Joonesta ühest punktist 5 kiirt nii, et tekiks 1 sirgnurk, 1 täisnurk, 4 teravnurka ja 4 nürinurka.