Mõõtühikute kümnendsüsteem

Sa oled juba õppinud mitme­suguste suuruste mõõt­ühikuid, näiteks:

  1. pikkusühikuid 1 km, 1 m, 1 dm, 1 cm, 1 mm;
  2. pindalaühikuid 1 km2, 1 m2, 1 dm2, 1 cm2, 1 ha;
  3. massiühikuid 1 t, 1 kg, 1 g;
  4. rahaühikuid 1 euro, 1 sent;
  5. ajaühikuid 1 aasta, 1 kuu, 1 ööpäev, 1 h, 1 min, 1 s.

Pikkusühikutena on tuntud ka meetrist 10 korda suurem ühik 1 deka­meeter (1 dam) ja meetrist 100 korda suurem ühik 1 hekto­meeter (1 hm), kuid neid kasutatakse harvemini.
​Seega siis

1 dam = 10 m; 1 hm = 100 m.

Kreeka keeles:
​deka – kümme,
​hekaton – sada

Kõigil vaadeldud ühikutel peale aja­ühikute on üks ühine omadus: iga ühik on vastava suuruse väiksemast ühikust kas 10 või 100 (s.o 10 · 10) või 1000 (s.o 10 · 10 · 10) jne korda suurem. Seepärast kuuluvad kõik need ühikud mõõt­ühikute kümnend­süsteemi.

Ajaühikud ei kuulu mõõt­ühikute kümnend­süsteemi. Miks?

Seotud sisu
Muud tegevused

Ajaloolisi andmeid

Mõõtühikute kümnend­süsteem pärineb Prantsus­maalt, kus 18. sajandi lõpul kuulutati meeter seaduslikuks pikkus­ühikuks. Sellest tulenevalt nimetatakse vaadeldavat süsteemi ka meeter­mõõdus­tikuks. Enamikus Euroopa riikides seati mõõtude kümnend­süsteem sisse alles 19. sajandi lõpul, Eestis aga 1. jaanuaril 1929. a. Enne seda kehtisid Eestis nn vanad vene mõõdud, näiteks 1 verst ≈ 1 km 67 m, 1 süld ≈ 2 m 13 cm.

Üleminek meeter­mõõdustikule oli suure tähtsusega sündmus. Ühtse mõõtude­süsteemi kasutamine kergendab oluliselt rahvuste­vahelist suhtlemist, lihtsustab arvutusi rahvus­vahelises kauba­vahetuses. Ent vanade tavade kohaselt kasutatakse mõnedes riikides veel täna­päevalgi mõõt­ühikuid, mis ei kuulu meeter­mõõdus­tikku. Näiteks Inglis­maal kasutatakse pikkus­ühikuna jardi (1 jard ≈ 91 cm). Jard võeti kasutusele kuningas Henry I poolt 1101. a. Kõneldakse, et jard olevat kaugus kuninga nina­otsast kuni välja­sirutatud käe keskmise sõrme otsani.

Kui vahemaid mõõdeti verstades, olid teede ääres verstapostid. Verstaposti all mõeldakse ka olulist sündmust.
Seotud sisu
Muud tegevused

Ülesanded A

1) meetri kümnendikku osa?

2) meetri sajandikku osa?

3) meetri tuhandikku osa?

4) kilomeetri tuhandikku osa?

3 dm =  m

5 dm =  m

7 dm =  m

2 cm =  m

18 cm =  m

1) ruutmeetri sajandikku osa?

2) ruutdetsimeetri sajandikku osa?

3) ruutsentimeetri sajandikku osa?

3 dm2 =  m2

15 dm2 =  m2

9 cm2 =  m2

60 cm2 =  m2

1) kilogrammi tuhandikku osa?

2) tonni tuhandikku osa?

1 s =  €

2 s =  €

5 s =  €

9 s =  €

3 s =  €

4 s =  €

6 s =  €

7 s =  €

8 s =  €

Järelda siit, et näiteks

10 s = 10100 € = 110 €;
20 s = 20100 € = 210 €;
70 s = 70100 € = 710 €.

70 s = 710 €

30 s = 100 € = 10 €

40 s = 100 € = 10 €

50 s = 100 € = 10 €

60 s = 100 € = 10 €

80 s = 100 € = 10 €

90 s = 100 € = 10 €

1 kg =  t

2 kg =  t

7 kg =  t

9 kg =  t

3 kg =  t

4 kg =  t

5 kg =  t

6 kg =  t

8 kg =  t

Järelda siit, et näiteks

10 kg = 101000 t = 1100 t;

30 kg = 301000 t = 3100 t.

20 kg = 1000 t = 100 t

40 kg = 1000 t = 100 t

70 kg = 1000 t = 100 t

90 kg = 1000 t = 100 t

Järelda siit, et näiteks

100 kg = 1001000 t = 110 t;

700 kg = 7001000 t = 710 t.

700 kg =710t

200 kg = 1000 t = 10 t

300 kg = 1000 t = 10 t

400 kg = 1000 t = 10 t

800 kg = 1000 t = 10 t

900 kg = 1000 t = 10 t

Vastus. Metsa pindala on  km2.

Vastus. Anne oli kodust ära  h  min.

Seotud sisu
Muud tegevused

Ülesanded B

Vastus.  põllult saadi ühelt hektarilt  kg võrra suurem saak.

Vastus. Lennuk viibis õhus kokku  h.

1 dam =  m

 3 dam =  m

34 dam =  m

3 hm =  m

4 hm =  m

29 hm =  m

  • 5 senti
  • 10 senti
  • 15 senti
  • 20 senti
  • 25 senti
  • 30 senti
  • 35 senti
  • 40 senti
  • 45 senti
  • 50 senti
  • 55 senti
  • 60 senti
  • 65 senti
  • 70 senti
  • 75 senti
  • 80 senti
Seotud sisu
Muud tegevused