Naturaalarvud

Ülesanded A

1398.

Loe arvud. Missugustest järkudest need arvud koosnevad?

23 001,   50 300 407,   805 430,   7 430 600 000,   2 020 006

1) kaheksa tuhat kolmkümmend neli

2) kolm miljonit seitsesada tuhat kakssada

3) üheksakümmend tuhat nelikümmend

4) kaks miljardit viissada miljonit

2436 ≈ 

854 ≈ 

17 345 ≈ 

698 ≈ 

725 ≈ 

1857 ≈ 

43 974 ≈ 

5403 ≈ 

628 321 ≈ 

1 745 706 ≈ 

53 628 ≈ 

68 + 25 + 12 = 

76 + 24 + 37 = 

87 – 48 – 7 = 

62 – 37 + 25 = 

5 · 39 · 20 = 

4 · 21 · 25 = 

40 · 5 · 7 = 

20 · 7 · 25 = 

6 · 9 + 4 · 9 = 

10 · 23 + 10 · 17 = 

4 · 56 – 4 · 6 = 

17 · 27 – 17 · 17 = 

2000 : 40 + 150 – 200 = 

7 · 40 – 180 + 39 = 

47 – 63 : 3 + 24 = 

250 – 80 + 10 · 30 = 

(3500 + 200 – 700) · 4 = 

(57 + 20 – 7) : 7 = 

(420 – 200 + 80) : 30 = 

(72 + 10 + 18) · 23 = 

4 · 31 285 = 

260 · 900 = 

802 · 438 = 

3004 · 120 = 

540 · 320 = 

942 · 23 = 

5050 · 66 = 

620 · 450 = 

5124 : 12 = 

1856 : 8 = 

17 100 : 25 = 

10 064 : 34 = 

8056 : 212 = 

36 036 : 143 = 

60 150 : 150 = 

273 000 : 1300 = 

358 074 + 64 938 + 43

2 459 007 – 68 298 – 4956

15 947 – 983 + 26 473

1 111 111 + 99 – 10 200

35 · 3802 – 78 430 : 23

26 572 : 52 + 60 · 702

1387 – 387 : 9 + 5 · 126

258 + 16 800 : 400 – 15 · 20

(642 + 1836) : 413

(4785 – 1685) · 304

(8976 : 22 + 92) · 8

(6000 – 7 · 820) : 13

40 784 + 846 – (13 843 + 787)

1560 : (52 · 36 – 20 · 91)

(1485 – 897)(765 + 39)

900 – (706 · 350 – 47 000) : 300

Avaldise väärtus on

x = 3

x = 12

x = 48

Avaldise väärtus on

x = 3

x = 12

x = 48

10-st väiksemad algarvud on  ja .

Vastus. Vastavad s väärtused on  ja .

Tähtavaldis: 

Arvuta, kui

Kündmata on

x = 15

 ha

x = 21

 ha

x = 24

 ha

Tähtavaldis: 

Arvuta, kui

Kokku müüs

x = 4

 t

x = 7

 t

Tähtavaldis: 

Arvuta, kui

Iga laps sai

x = 50

x = 150

x = 200

9x + 12x

Arvuta selle väärtus, kui

Avaldise väärtus on

x = 18

x = 27

x = 14

46x – 16x

Arvuta selle väärtus, kui

Avaldise väärtus on

x = 18

x = 27

x = 14

147x – 47x + 8 = 

Arvuta selle väärtus, kui

Avaldise väärtus on

x = 18

x = 27

x = 14

2(3 – a) = 

7(10 + b) = 

(8 + x) · 5 = 

(y – 9) · 24 = 

8(a + 7) = 

16(z + 11) = 

5(3x – 7y – 9) = 

6(1 – 2a + 8b) = 

35x = 16 100
x

500 + z = 790
z

y : 23 = 78
y

3148 – t = 969
t

u – 85 = 1476
u

7035 : x = 67
x

Vastus. Kodutuvi teeb 1 minutis keskmiselt  tiivalööki.

Vastus. Lämmijärve pindala on Peipsi järve pindalast  km2 võrra väiksem.

Vastus.  õmmeldi  võrra vähem.

Esimene aurulaev (Savannah), mis ületas Atlandi ookeani, võis arendada kiirust 15 kmh. Kui pika vahemaa läbis laev öö­päevaga?

Vastus. Laev läbis ööpäevaga  km.

Aurulaev Savannah läbis suurema osa teest üle Atlandi ookeani siiski purjede abil.

Tõnu kõnnib kiirusega 80 mmin. Tõnu väljub kodust kell 8.35 ja jõuab kooli kell 8.50. Mida on võimalik arvutada? Arvuta.

Vastus. Kokku valmistasid nad  detaili.

Vastus. Arvu 22 kahekohalised kordsed on .

  1. 3-ga, kuid ei jagu 9-ga
  2. 5-ga ja 10-ga
  3. 2-ga ja 3-ga
  4. 3-ga, kuid ei jagu 2-ga

1) 2-ga

Selliseid arve on .

2) 3-ga

Selliseid arve on .

3) 2-ga ega 3-ga

Selliseid arve on .

Vastus.  kahekohalist arvu jagub jäägita arvuga 12.

28       

32           

28 =  ·  · 

32 =  ·  ·  ·  · 

80           

98       

80 =  ·  ·  ·  · 

98 =  ·  · 

120           

225         

120 =  ·  ·  ·  · 

225 =  ·  ·  · 

SÜT(12; 18) = 

VÜK(12; 18) = 

SÜT(30; 60) = 

VÜK(30; 60) = 

SÜT(32; 48) = 

VÜK(32; 48) = 

SÜT(15; 24) = 

VÜK(15; 24) = 

Sirged:

Kiired:

Nurgad:

Paralleelsed sirged: 

Lõikuvad sirged: 

Ristuvad sirged: 

1431.

Joonesta sirge ja märgi sellel punktid A, B ja C. Mõõda kõigi tekkinud lõikude pikkused.

Vastus. P mm, S mm2.

Vastus. P cm, S cm2.

1434.

Joonesta

  1. teravnurk KLM;
  2. nürinurk F.

Mõõda nurkade suurused.

1435.

Joonesta nurgad 35°, 62°, 114°, 150°.

 

ABC°

 

ABC°

 

ABC°

Vastus. Toa ruumala on  m3.

Vastus. Kuubi ruumala on  dm3.

1439.

Mõnede kalade suurimad pikkused on: lõhe – 160 cm, angerjas – 150 cm, haug – 180 cm, ahven – 60 cm, lest – 80 cm. Joonesta nende andmete põhjal joon­lõik­diagramm.

1440.

Eesti mõnede linnade ligikaudsed pindalad on: Kohtla-Järve – 45 km2, Narva – 85 km2, Pärnu – 31 km2, Tartu – 39 km2. Joonesta nende andmete põhjal tulpdiagramm.

Ülesanded B

207 · 32 : 72 – (21 140 : 7 – 43 · 70) : 5

(701 · 83 – 205 · 99 – 37 888) : (4800 : 120 + 260)

54 944 – (48 072 – 24 – 83) + 4 · 3006

(174 – 86)2 – (14 + 11)2 : 52 – 142 · 13

(5032 – 815 · 162 + 3852 : 62) : 22 

(133 · 42 – 83) : 80 – 63 

Vastus. x.

Vastus. Jüri jõudis koju kell ..

Vastus.  hoidlas oli esialgu  kg võrra rohkem porgandeid.

Avaldis: 

Arvuta, kui m = 26 ja n = 5.

Vastus. Lattu jäi  t rukist.

Vastus. Autobussil jäi siis sõita veel  km.

Mööda maanteed linna jõudmiseks sõitis auto veel t tundi kiirusega v kmh. Kui kaugel on küla linnast? Koosta avaldis.

Avaldis: 

Arvuta, kui t = 2 ja v = 61.

Vastus. Küla on linnast  km kaugusel.

25 kordsed: 

25-ga jaguvuse tunnus: 

Vastus. See arv on .

Milline vähim ühest suurem arv annab jagamisel 3, 5 ja 7-ga jäägiks 1?

Vastus. See arv on  .

Vastus. Avaldise 11x väärtus on algarv, kui x.

4 = 

6 = 

8 = 

10 = 

12 = 

14 = 

16 = 

18 = 

20 = 

Leia saadud nurkade suurused.

1) üks osa on 60° võrra teisest suurem

°, °.

2) üks osa on 6° võrra teisest väiksem

°, °.

3) üks osa on 4 korda teisest suurem

°, °.

  • AB
  • CD
  • EF
  • GH
  • MN
  • PR
  • AB
  • CD
  • EF
  • GH
  • MN
  • PR
  • AB
  • CD
  • EF
  • GH
  • MN
  • PR
  1. Koosta nende andmete järgi diagramme.
  2. Millist Ville videot vaadati kuu jooksul kõige enam kordi?
    Vastus. Kuu jooksul vaadati enim videot pealkirjaga .
  3. Video kassipojast on 2 minutit pikk. Mitu tundi ja minutit on inimesed kokku kulutanud selle vaatamiseks?
    Vastus. Inimesed on kulutanud selle video vaatamiseks kokku  h  min.
  4. Kassipoja videot on vaadatud 280 korda. Mitme kuu pärast on vaatajate arv 1000? Eelda, et igas kuus lisandub sama palju uusi vaatajaid kui tabelis toodud kuus.
    Vastus. 1000 vaatajat on sellel videol kuu pärast.
  5. Koosta ise tabeli põhjal ülesandeid.

Vahemaad, mille auto läbib alates sellest, kui juht märkab ohtu, kuni täieliku peatumiseni, nimetatakse peatumis­tee­konnaks. Peatumis­tee­kond koosneb reagee­rimis­tee­kon­nast (vahemaa, mille auto läbib enne, kui juht jõuab alustada pidurdamist) ja pidurdus­tee­konnast.

Peatumisteekond on reageerimis- ja pidurdus­teekonna summa.

Arvuta reageerimisteekond ja pidurdusteekond antud kiirustel.

Kiirus
(kmh)

Reageerimis­teekond

Pidurdus­teekond

20 

 m

 m

40 

 m

 m

60 

 m

 m

80 

 m

 m

100 

 m

 m

Joonesta diagramm vihikus lõpuni.