Kõik saab alguse alguseta
Autor: Markus Muuk
Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli õpilane
Ma seisan, ootan bussi ja vaatan enda ümber inimesi, kes kiirustavad, tööst väsinud,
ja äkki ma karjatan, salaja, vaikselt enda sees, ja mõtlen.
Ma mõtlen, kuidas tekkis see kõik: kus oli algus, millest alata?
Mõtlen kogu ühiskonda, milles elame koos.
Ma lähen ja astun bussi, kus saan lõpuks istuda,
et puhata kõigist muredest, unustada see, mis mind salaja, nii vaikselt rõhub.
Tundub imelik see kõik.
Ma näen, kuidas üks väikene poiss, vaikselt, nii märkamatult, varastab.
Oli see vaid tavaline tujuväljendus või sai alguse kohast, mis aimamatult kaugel?
Ma avastan, et pean väljuma. Kõnnin koju, mitte kiiresti, vaikselt.
Olen uue mõttemaailma alguses, ma puhkan ja vabanen.
Ma vabanen suurest koormast enda sees,
ma saan lahti igast viimsest kui murest ning asun ootama uut algust.
