Näidendeid lugedes märkame nende erinevust jutustavast ehk eepilisest kirjandusest. Näidendid on mõeldud laval esitamiseks, seega on näidendites kõige olulisemal kohal tegevus ja tegelaste omavaheline kõne ehk dialoog.
Novelli, jutustust või romaani kirjutades võib kirjanik kujutada näiteks tegelaste siia-sinna hüplevaid mõttekäike, kirjeldada lehekülgede kaupa kauneid loodusmaastikke. Näidendis saab teha sedasama, kuid selle arvestusega, et ei piisa vaid lugeja-vaataja kujutlusvõimest, vaid kõike tuleb näidata lava peal siin ja praegu.
Näidendi eesmärk on tekitada vaatajas huvi, selleks on aga vaja pinget ehk põnevust. Pinge seisneb peamiselt kahes küsimuses, millele vaataja hakkab näidendi käigus vastuseid otsima.
Pinget tekitab näidendi sündmuste kulg ehk intriig, mis enamasti tugineb tegelastevahelisel vastasseisul (nende soovid ja tegevuse eesmärgid ei sobi omavahel kokku, järgneb tüli, kättemaksu sepitsemine vms). Intriig võib seisneda ka näiteks selles, et üks tegelane satub olukorda, kus teised tegelased teavad midagi, mida tema ei tea. Maia Punaku „Kõnelustes” teavad Gertrudi sõbrad, kes on saladuslik Morpheus tegelikult, Gertrud ise aga mitte.
Millistest osadest koosneb näidend?
Näidendi suurim terviklik osa on vaatus. Üks näidend võib koosneda mitmest vaatusest, mis on omavahel vaheaegadega eraldatud. Vaatusest väiksem näidendi alajaotus on stseen ehk pilt. Nii nagu Maia Punaku „Kõnelused”, võibki näidend koosneda ainult piltidest. Seda lugedes märkame, et iga uus pilt tähendab tegelaste, tegevuse aja või koha muutumist.
Tegelaste omavaheline kõne koosneb repliikidest. Tegevuspaika, tegelaste käitumist ja välimust kirjeldab autor lühemate märkustega, mida kutsutakse remarkideks ja mida muust tekstist eristavad sulud ja/või kaldkiri. Remark on vajalik selleks, et näidendit lugedes saaksime paremini aru, kus asub ja milline on tegevuspaik ja kuidas näevad välja tegelased. Remargid täpsustavad tegelaste tundeid, hääletooni ja pause nende repliikides.
TIINA (nutma pursates ja ennast ära pöörates, käsi ringutades). Ema, emakene! Sina üksi ju armastasid mind! Miks sa ei ütelnud mulle, et elu muud ei ole kui sajakordne surm! (Jälle Marguse poole.) Kas sa tead? Kas sa tead! Kui minu ema... kui tema – kõige parem inimene ilma peal –, kui minu ema nõid oli, siis – olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus! (Viskab end kummuli puu najale ja nutab.)
August Kitzberg „Libahunt”
Ühtlasi kirjeldavad remargid lavakujundust, tegelaste liikumist laval, helikujundust, isegi lõhnu (nt põlemisest tõusev suits). Seega on remargid juhendiks näidendi lavastajale, näitlejatele, lavakujundajale, muusikalise tausta loojale – kõigile, kes on seotud lavastuse sünniga.
Suur neljanurgeline tuba ÄRAKU juures, mis täidab saali kohuseid. Tuba on kolme akna ja kolme uksega. Välimine uks – eeskotta; söögitoa uks – söögituppa; kolmas uks – ÄRAKU kirjutustuppa. Aknad on maantee pool küljes ja on mõlema vaatuse ajal pärani lahti. Akende all kasvavad väätkasvud ja varjavad peaaegu kolmandiku osa akendest. Väljavaade: maantee, jõgi, mõned majad ja puudest pooliti varjatud kirik. Kaugemal põllud, heinamaa kaskedega ja järv. Kahe äärmise akna all on lauad virnalaotud raamatute, ajalehtede ja iluasjadega; keskmise juures kaks tooli: majarahvas armastab akna juures istuda ja välja vahtida. Nurgas klaver, sellel paar lillevaasi lilledega. Klaveri lähedal pitsidest linaga kaetud kummut. Seina ääres mõned pehmed toolid ja sohva. Seinal maakohtade pildid, päevapildid ja paar suurendatud päevapilti. Klaveri kohal piltpostkaardid.
Oskar Luts „Paunvere. Naljamäng 3 vaatuses”, esimese vaatuse algus
Mis on lavastus?
Lavastus on näidendi loominguline lavaleseadmine. Lavastuse aluseks on näidend või mõne muu kirjandusteose dramatiseering (näidendiks ümber töötatud romaan, jutustus, novell või isegi luuleteos). Oluline on teada, et lavastus on paljude inimeste ühine teos, kuna selle loojateks on nii näitekirjanik, lavastaja, näitlejad kui ka lavastuskunstnikud.
August Kitzbergi (1855–1927) tragöödia „LIbahunt” esietendus oli 1911. aastal Pärnu Endlas, juba samal aastal toodi see lavale ka Tartu Vanemuises. „Libahundi” esmalavastusest möödunud sajandi jooksul on see näidend olnud pea iga eesti teatri repertuaaris.
Lavastuse sünni puhul on väga tähtis lavastaja isiklik visioon. Lavastamise käigus võib näidendi esialgne kuju palju muutuda – lavastaja otsustab, milliseid stseene ta ise olulisemaks peab. Paljud repliigid võivad muutuda või lausa kaduda. See sõltub ka koostööst näitlejatega, kellega tehakse palju proove. Selle käigus võib ka näitlejatel tekkida ideid, kuidas üht või teist stseeni esitada. Näitlejatel tuleb teha ka väga palju tööd, et mõista oma rolli ja elada sellesse usutavalt sisse.
Lavastamise põhietapid on:
1) lavastaja töötab läbi näidendi või dramatiseeringu teksti;
2) lavastaja jaotab rollid, kaaludes iga näitleja sobivust;
3) lugemisproovid, mille käigus harjutatakse dialoogi ja arutletakse ühiselt näidendi tegevuse ja tegelaskujude üle;
4) lavaproovid, mille käigus lisaks dialoogile pannakse paika näitlejate liikumine laval, samuti lavakujundus, muusika, kostüümid;
5) peaproov, kui etendus mängitakse läbi algusest lõpuni ilma pausita.
Lavastaja Elmo Nüganen (sündinud 1962)
Iga etendus on teistest erinev. Näitlejad ei suuda ühtki etendust sajaprotsendiliselt korrata, kuna saalis istub alati uus publik, kes võtab lavastust vastu omal moel. See mõjutab laval toimuvat. Nii võib öelda, et kaudselt on lavastuse kaasautoriks ka saalis istuv pealtvaataja. Lisaks mängitakse lavastust pika aja jooksul, näitlejatel tekib oma rollist parem arusaamine (või muutub mugavaks ega pinguta enam piisavalt). Ühe näitleja parem või halvem sooritus mõjutab kindlasti ka teisi.
- Nimeta näitekirjanduse tunnuseid.
- Millistest osadest koosneb näidend?
- Miks ei ole võimalik näha teatrilaval üht etendust mitu korda?
- Loe uuesti läbi näidendi „Kõnelused” katkendid. Mille poolest on pingeline Roosa ja Gertrudi dialoog 8. pildis?
- Jagage klass gruppideks ja lavastage pilte näidendist „Kõnelused”. Lavakujunduseks kasutage klassi mööblit ja muid käepäraseid esemeid. Olge lavastades loovad (näiteks mõelge välja, kuidas esitada lindilt tulevat juttu 1. pildis).
- Arutlege klassis, kui lihtne on arvestada lavastades kõigi osatäitjate arvamust.
Töövihikust ülesanne 10
