Lõppenud peatükis tutvusime eripalgeliste luule loomise viisidega. Lugesime läbi üsna kireva valiku eesti ja välismaiste autorite loomingust, et saada selgeks luule loomise ja mõistmise käigud. Nüüd on aeg korrata üle põhilised mõisted ja seejärel teha ära kirjalikud ülesanded ning loovtööd.
- Seleta oma sõnadega, mida tähendavad teema ja meeleolu luules.
- Milliseid kujundeid võib luulest leida? too nende kohta ka näiteid lõppenud peatükist.
- Milline on soneti ülesehitus?
- Seleta, mis on algriim ja lõppriim.
- Mis on allegooria?
- Kirjelda haiku ülesehitust ja teemasid.
7. Jagage klass 4–5-liikmelistesse rühmadesse. Iga rühm valib ühe teema. Näiteks: „Vabadus”, „Noored ja vanad”, „Kool”, „Looduse rüpes”, „Kiirus”, „Vaikus ja rahu”, „Elurõõm”. Võite sõnastada ka ise täiesti uue teema. Otsige valitud teemal luuletusi, nii et iga rühmaliikme kohta on üks tekst (soovitav eri autoritelt). Esitage luuletused klassile.
8. Otsi kodus värskest ajalehest või uudisteportaalidest vähemalt kümme pealkirja, mis kõnelevad saabuvatest jõuludest. Sea nendest kokku vabavärsis luuletus. Esita luuletus klassile. Arutle koos klassiga, millise pildi meedia jõuluajast loob.
9. Otsige pinginaabriga mõlemad internetist, ajalehest või ajakirjast üks pilt, mis on teie arvates eriti kõnekas. Näiteks pilt mõnest võimsast loodusnähtusest, ilmeka näoga inimesest või kummalisest loomast. Kirjuta pildi põhjal luuletus (riimiline või vabavärsiline). Sõnasta ka pealkiri. Seejärel vahetage pildid pinginaabriga ja korrake ülesannet. Võrrelge tulemusi ja jagage neid ka klassiga.
Töövihikust ülesanded 31–33
