A
- ajakirjanduslik reisikiri – ajalehes või ajakirjas avaldatud ajaviiteline reisikiri, mis sisaldab ka huvitavaid fakte
- algriim – ühesugused häälikud korduvad sõna alguses, nt „Vili vihmalla idaneb, rohi märjala mädaneb”
- allegooria – mõistukõne, nt „Asume ründama hariduse kantsi”
- avatud lõpp – lahenduseta lõpp
E
- eepika – jutustav kirjandus, kirjanduse põhiliik, mis võib olla nii proosas (novell, jutustus, romaan)
kui ka värssides (eepos)
- eepos – lugulaul, jutustava sisuga värsivormis suurteos, mis kõneleb ammustest aegadest, kangelastest, jumalatest ja maailma loomisest
- ekraniseering – kirjandusteose põhjal tehtud film, nt „Kevade”
F
- fantaasiakirjandus – fantasy, ulmekirjanduse haru, mis kujutab seikluslikke lugusid imeliste
nähtuste ja olenditega
I
- ilukirjanduslik reisikiri – reisikiri, milles oluline osa on autori mõtisklustel ja valitseb ilukirjanduslik
kujutamisviis
- imemuinasjutt – muinasjutu liik, imelisi olendeid ja nähtusi sisaldav muinasjutt
- intriig – pingeline sündmuste kulg
- isikustamine – loodusnähtustele, esemetele või mõistetele elusolendi tunnuste omistamine, nt
„puud sosistavad”, „päike naeratab”
K
- kaader – üksikvõte filmis
- kaadritagune hääl – jutustaja hääl filmis
- kantaat – mitmeosaline pidulik muusikateos
- karakter – omanäoline ja arenev tegelaskuju
- kulminatsioon – tegevuse haripunkt
- kunstmuinasjutt – teadaoleva autori loodud muinasjutt
L
- lavastus – näidendi lavaleseadmine
- loomamuinasjutt – muinasjutu liik, milles tegelasteks on inimeste omadustega loomad
- lõppriim – häälikuliselt sarnased silbid korduvad värsiridade lõpus, nt „kus peremies sial liha sõi/ja panniga veel rasva jõi”
- lüürika – luule, kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab seotud kõne (värsid, salmid, rütm, riimid)
M
N
- naisriim – kahesilbiline riim (nt naine – laine)
- novell – lühem jutustav tekst, milles on vähe tegelasi ja üks kindel tegevusliin, tavaliselt üllatava
lõpuga
- novellilaadne muinasjutt – muinasjutu liik, mille tegevus toimub usutavas maailmas ja millel on üllatav lõpplahendus
P
- paarisriim – riim, mis ühendab värsiridu paarikaupa (aabb)
- paroodia – pilkav jäljendamine
- piltluule – luuleteksti paigutusega loodud pildiline kujutis
- poeem – mitmeosaline jutustav luuletus, mis annab edasi sügavamat filosoofilist mõtet
- populaarteaduslik reisikiri – ajaviiteline reisikiri, mis sisaldab ka faktimaterjali
- proosa – sidumata kõne (puuduvad värsid, salmid, korrapärane rütm, riimid), proosas kirjutatakse
romaane, jutustusi ja novelle
- protopaik – kirjandusteose tegevuspaiga aluseks olev paik, nt Palamuse on Oskar Lutsu „Kevade”
Paunvere protopaik
- prototüüp – algkuju, inimene, kelle põhjal on loodud raamatutegelane, nt Alexander Selkirk on
Robinson Crusoe prototüüp
- puänt – üllatav lõpplahendus
R
- remark – näidendi autori vahemärkus, mis kirjeldab tegevuse aega, toimumispaika, lavakujundust
või tegelaste välimust ja käitumist
- repliik – näidendi tegelase kõnevoor
- ristriim – riim, mis ühendab neljarealises salmis esimese värsi kolmandaga ja teise värsi neljandaga (abab)
- romaan – kirjanduse suurvorm, pikk jutustava sisuga teos, mis sisaldab mitut tegevusliini ja lisaks
peategelasele käsitleb põhjalikumalt ka kõrvaltegelasi
S
- satiir – pilkav kirjandusteos, nt Eduard Bornhöhe „Kuulsuse narrid”
- segariim – riimid ühendavad värsse ilma kindla reeglipärata
- sonett – klassikaline luulevorm, mis koosneb 14 värsireast ja neljast salmist, mis jagunevad värsside kaupa 4+4+3+3 või 4+4+4+2
- stseen – näidendi väikseim alajaotus ehk pilt
- stsenaarium – sündmustiku ja tegevuspaiga kirjeldust ning tegelaste omavahelist kõnet sisaldav
tekst (filmistsenaarium, aktuse stsenaarium)
- suletud lõpp – lahendusega lõpp
- sõlmitus – tegevust käivitav sündmus
- süliriim – neljarealises salmis riimuvad esimene ja viimane ning teine ja kolmas värss (abba)
- sümbol – võrdpilt, mis tähistab mõnda nähtust või mõistet (nt valge tuvi tähistab rahu)
- süžee – sündmustik
T
- teaduslik reisikiri – faktilisele informatsioonile keskenduv reisikiri, mis on valminud teadusliku
uurimise tulemusena
- teaduslik ulme – science fi ction, ulmekirjanduse haru, mis kujutab ebatavalist maailma (nt tulevikuühiskonda) teadusliku loogika abil
- teema – teoses kujutatud sündmuste valdkond (nt armastus, vabadusvõitlus, seikluslik rännak)
- teemaarendus – teoses kujutatud sündmuste kirjeldus
- tragöödia – kurbmäng, pingelise tegevuse, vastandlike tegelaskujude ja õnnetu lõpuga näidend
(nt August Kitzbergi „Libahunt”)
- tviteratuur – proosa lühivorm, milles on lubatud kuni 140 täheruumi pikkused tekstid
V
- vaatepunkt – positsioon, millelt lugu jutustatakse (ühe tegelase, autori)
- vaatus – näidendi suurim terviklik osa, vaatuseid eraldavad vaheajad
- vabavärss – riimide ja korrapärase rütmita luule
- vabavärss – riimide ja korrapärase rütmita luule
Õ
- õuduskirjandus – horror, ulmekirjanduse haru, mis kujutab seletamatut või võõrast õudutekitavat
maailma
