- Millised piirkonnad portugallased ja hispaanlased Euroopa jaoks avastasid? Miks see nii juhtus?
Eeldused
Keskajal teadsid eurooplased maailmast õige vähe. Vaid üksikud reisimehed olid jõudnud Euroopast kaugemale, näiteks 13. sajandil oli Marco Polo käinud Hiinas ja Indias. 15.–17. sajandil laienes eurooplaste maailm tohutult. Seepärast nimetatakse varauusaega suurte maadeavastuste ajastuks, kuigi avastamata nurki jätkus veel ka 19. sajandi maadeuurijatele.
Suured maadeavastused lükkas liikuma 15. sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani türklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega läbi lõiganud. Vahendajate tõttu läksid kaubad järjest kallimaks ning Euroopat hakkas vaevama väärismetalli puudus. Usuti, et idamaad, eriti India, on erakordselt rikkad. Lisaks levis kuuldus kusagil Aafrikas valitsevast preester Johannesest, kelle riigilt loodeti saada abi võitluseks moslemitega. Seega olid avastusretked nii äri- kui ka ristisõjaprojekt.
Pikad merereisid said võimalikuks tänu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Kompassi oli Vahemerel kasutatud juba mitu sajandit. 14. sajandiks oli tuntud maailmast joonistatud ka üsna täpseid merekaarte. Maadeavastajate käsutuses olnud laevatüüp karavell oli küll väike ja madala vööriga, millest ookeani laine tihti üle käis, kuid kolmnurksed purjed võimaldasid see-eest purjetada tihedamalt vastutuulekurssidel ja väike süvis tuli kasuks ranniku uurimisel. Maadeavastuste käigus arenes merendus jõudsalt edasi: karavelli asemele tulid suuremad laevad karakk ja galeoon. Hakati joonistama ka järjest täpsemaid kaarte nii senitundmatutest piirkondadest kui ka Euroopast.
Karavellid olid 14.–16. sajandil merekindlaimad purjelaevad. Kaubalaevadega võrreldes olid nad tunduvalt kergemad, kiiremad ja paremini juhitavad. Tänu madalale süvisele sai nendega liikuda ka madalas rannikumeres. Miinuseks oli väiksus, mis ei lubanud võtta peale kuigi palju inimesi ja kaupa. Pildil oleva laeva meeskond koosnes umbes 20 mehest.
- A
- B
- C
Varauusaegsete meresõitjate tähtsaimad abivahendid: jakobstaab, astrolaab ja kompass. Geograafilisi laiusi oskasid taevakehade kõrguse järgi horisondist määrata juba viikingid, geograafilise pikkuse kindlaks tegemisega oli aga keerulisem. Selle jaoks piisavalt täpsed mõõteriistad tulid kasutusele alles 18. sajandil.
Ümber Aafrika
Indiasse viivat mereteed otsisid portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud ookeanil purjetama ja julgesid seilata ka rannikust kaugemale. 1418. aastal asusid portugallased uurima Aafrika läänerannikut. Neil tuli võidelda nii tuulte ja hoovuste kui ka ebausuga. Nimelt arvati, et ekvaatori ületamisel ei õnnestu kuumuse tõttu kellelgi ellu jääda. Samm-sammult lõuna poole liikudes rajati tugipunkte, kus kaubeldi orjade, kulla, vääriskivide ja elevandiluuga. Vanade kaartide põhjal oletati, et Aafrika läänerannik pöördub lõpuks ida poole, kust avaneb meretee Indiasse. See oli aga palju kaugemal kui arvati. Alles 1487. aastal jõudis Bartolomeo Diaz Aafrika lõunatippu, mis ristiti Hea Lootuse neemeks. Ent kuna laeva meeskond hakkas mässama, pidi ta koju tagasi pöörduma. 1498. aastal purjetas Vasco da Gama esimesena ümber Aafrika ja jõudis Indiasse. Portugallased rajasid India ookeani kaldale kindlustatud tugipunkte ja hakkasid tegelema kaubandusega.
Kolumbuse reis
Euroopas usuti, et lisaks Kanaari, Assoori ja Rohelise neeme saarestikule leidub Põhja-Atlandil veel saari. Legendid rääkisid õnnelikest saartest või lausa maisest paradiisist, mida olevat külastanud iiri munk Püha Brendan. Christoph Kolumbus, kes oli pärit Itaaliast Genovast, tuli aga välja ideega, et üle suure mere läände purjetades peaks olema ka võimalik jõuda Hiinasse ja Indiasse. Kolumbus hindas maakera ümbermõõtu nimelt palju väiksemaks kui temaaegsed geograafid, kelle arvutused olid tõele lähemal. Õpetlaste vastuseisust hoolimata andis Hispaania kuningakoda Kolumbuse käsutusse kolm väikest laeva ning 3. augustil 1492. a asuti teele. 12. oktoobril jõudis ekspeditsioon viimaks Bahama saartele ning sealt edasi Kuubale ja Haitile. Hiljem sõitis Kolumbus veel kolm korda üle ookeani, kusjuures viimasel reisil jõudis ta lõpuks ka mandrile. Ise uskus ta elu lõpuni, et oli jõudnud Indiasse, ja püüdis oma seniseid teadmisi uute kogemustega ühendada. Kolumbuse avastatud saarestikku hakati nimetama Lääne-Indiaks, maa põlisasukaid indiaanlasteks. Sajandivahetusel tõestas Amerigo Vespucci (loe: ameriigo vesputši) ekspeditsioon, et tegu on täiesti uue kontinendiga, ning manner nimetati tema järgi Ameerikaks.
- A
- B
- B
- C
- C
- D
- E
Kolumbuse lipulaev Santa Maria oli oma tüübilt karakk, st u 23 m pikkune ja 7,6 m laiune kaubalaev, kus oli ruumi ka reisijatele. Laev oli ümarate külgedega (A), kõrgele ulatuvad vöör ja ahter (B) tegid laevast omamoodi kindluse. Poordis avanevatest luukidest ulatusid välja suurtükid (C). Ahtris asus laeva ainuke kajut (D), mis kuulus Kolumbusele. Madrused magasid laevatekil. Laeva peamastis asus vaatlusplatvorm (E). Ekspeditsiooni ülejäänud laevad olid mõõdult väiksemad – karavellid Nina ja Pinta.
Kolumbuse esimene kohtumine indiaanlastega
Kohe kogunesid sinna arvukad saare põlisasukad. Et nad meie suhtes sõbralikkust üles näitasid ja ma mõistsin, et neid on parem armastuse kui vägivallaga meie pühale usule pöörata, siis andsin ma mõnele neist kirju mütsi ja klaashelmeid, mis nad endale kaela riputasid, ja teisi väheväärtuslikke asju, millest nad suurt rahuldust tundsid. Nad olid meist nii vaimustatud, et lausa ime. Siis tulid nad ujudes paatide juurde, milles me istusime, ja tõid meile papagoisid, puuvillakedrust, nooli ja palju muidki asju, vahetades neid klaashelmeste ja kellukeste vastu, mida me neile andsime. Ühesõnaga, nad võtsid meilt kõik vastu ja andsid meile abivalmilt seda, mis neil oli. Aga mulle näis, nagu oleks need inimesed kõige poolest väga vaesed. Nad käivad kõik alasti ringi, nagu ema on neid sünnitanud, samuti ka naised. [---] Nad peavad kindlasti truud ja targad teenrid olema, sest ma panin tähele, et nad lühikese ajaga kõike, mis ma ütlesin, järele korrata mõistsid. [---] Üldse arvan ma, et neid on lihtne ristiusku pöörata. [---]
(Kolumbuse logiraamat, sissekanne 12. oktoobril 1492. a)- Milline oli Kolumbuse esimene mulje arvatava India põlisasukatest?
- Jutusta sama lugu pärismaalaste vaatenurgast.
Kolumbuse muna
Kolumbuse kohta räägiti, et pärast tema esimest retke olid kadestajad tema saavutust vähendanud ja väitnud, et igaüks oleks võinud sellega hakkama saada. Kolumbus olla siis neil palunud keedumuna terava otsa peale püsti seisma panna. Keegi polevat hakkama saanud. Kolumbus võtnud aga muna ja virutanud selle vastu lauda, nii et muna jäi katkise otsa peale püsti seisma. Igaüks oleks võinud sellega hakkama saada, aga ainult Kolumbusel oli selleks leidlikkust.
Ümber maakera
Läänepoolse meretee otsingud Kagu-Aasia vürtsisaarteni (Indoneesiasse ja Filipiinideni) jõudmiseks aga jätkusid. Fernão de Magalhãesi (loe: magaljaeš) ekspeditsioon lahkus 1519. aastal Hispaaniast viie laevaga ja purjetas ümber Ameerika lõunatipu. Sellest esimesena ümber maailma seilanud ekspeditsioonist jõudis 1522. aastal tagasi ainult üks laev. Ka Maghalhães ise oli vahepeal hukkunud. Järjekorras teise ümbermaailma purjetamise korraldas aastatel 1577–1580 inglise mereröövel Francis Drake (loe: dreik), kelle viiest laevast jõudis tagasi samuti ainult üks. Ent Drake’i koju toodud laadungi (vürtsid, kuld ja hõbe) väärtus oli nii suur, et Inglise kuningannale läinud osa oli suurem kui riigi selle aasta muud tulud kokku.
- Ümber Aafrika purjetades Indiasse jõuda
- Läänest üle mere Hiinasse ja Indiasse purjetada
- Jõuda Kagu-Aasia vürtsisaarteni (Indoneesiasse ja Filipiinideni)
Elu purjelaevas
Hoolimata suurtest kasumitest ning teadmiste ja tehnika arengust, jäid pikad merereisid veel kauaks äärmiselt riskantseks ettevõtmiseks, kust paljud meremehed tagasi ei tulnud. Tundmatutes, veel kaardistamata vetes oli raske orienteeruda; tuli arvestada ootamatute karide, hoovuste, valitsevate tuulte ja ilmastikuoludega. Lisaks võis rannikul sattuda vaenulikult meelestatud pärismaalaste kätte. Töö purjelaevas oli füüsiliselt raske ja kurnav. Pikal reisil võis hakata vaevama vitamiinipuudusest tingitud surmahaigus skorbuut, rääkimata lihtlabasest söögi- ja jooginappusest. Mitmekümne mehe kuude- ja aastatepikkune kooselu kitsas laevas ei olnud kindlasti kerge ka psühholoogiliselt.
Mõisted
- karavell – portugallaste väike ja kerge purjelaev, millel oli iseloomulik kõrge ahtriosa
- karakk – kõrgendatud vööri ja ahtriosaga sõja- ja kaubalaev, 15.–17. sajandil suurim ja levinuim laevatüüp
- galeoon – 3–4-mastiline kaubapurjelaev 16. sajandist
Küsimused
- Mis sundis eurooplasi ette võtma pikki ja ohtlikke mereretki?
- Miks huvitasid Euroopa kaupmehi just idamaad, eriti India?
- Kirjelda portugallaste ettevõtmisi uute mereteede otsinguil.
- Miks hakati Uut Maailma nimetama Ameerikaks ja selle elanikke indiaanlasteks?
- Millised ohud ja katsumused varitsesid meresõitjaid kaugetel reisidel?
