Algloomad on looduses väga olulisel kohal. Nad on Maal elanud tunduvalt kauem kui hulkraksed organismid, võimaldades uurida eluslooduse evolutsiooni kulgemist. Meile tuntud ehitusmaterjal lubjakivi on aegade jooksul moodustunud just algloomade kodadest. Mitmed algloomad mõjutavad oluliselt ka inimeste elu.
- Miks on algloomad olulised?
- Kuidas mõjutavad algloomad inimese elu?
Algloomade kasulikus
Algloomad on looduses väga olulised.
Algloomad toituvad endast väiksematest organismidest, eelkõige bakteritest. Samas on nad ise suurematele organismidele toiduks ja toiduahelas väga olulisel kohal. Osa algloomi toitub vees lahustunud orgaanilisest ainest. Nii annavad nad olulise panuse veekogude puhtusesse. Seda algloomade omadust kasutavad inimesed biopuhastites. Neid saab kasutada ka veekogude puhtuse hindamisel, sest erineva reostusastmega veekogudes elavad eri liiki algloomad.
Osa algloomi suudab oma elutegevuse käigus lagundada tselluloosi. Nii elavad nad mitmete rohusööjate loomade seedesüsteemis, kus osalevad loomade seedeprotsessis. Algloomad elavad ka näiteks termiitide seedekulglates, aidates neil, puidust toituvatel putukatel, tselluloosi seedida. Organismides elavad ka algloomad, kes kasutavad organismi vaid elupaigana ning toituvad seal orgaanilistest ühenditest ja bakteritest. Nii võivad ka nemad organismile kasulikud olla.
Parasiitsed algloomad
Algloomad võivad olla ka tõvestavad.
Organismides elavatest algloomadest on paljud kasulikud, kuid nende hulgas on ka parasiite. Parasiitsed algloomad elavad kehavedelikes, näiteks veres, ning põhjustavad peremeesloomadel raskeid haigusi. Parasiite esineb peaaegu kõikides algloomade rühmades, kusjuures mõnes rühmas esinevadki üksnes parasiitsed liigid. Enamik tõvestavaid algloomi levib saastunud ja nakatunud toiduainete ning joogiveega.
Lamblia ja trihhomoonas kuuluvad viburloomade hulka. Lamblia ehk maksalutikas põhjustab haigust nimega lamblioos. Lamblia kinnitub peensoole seinale ning põhjustab tugevat kõhulahtisust. Seevastu trihhomonoos on sugulisel teel leviv haigus. Parasiit tekitab suguteedes põletikke.
Amööbdüsenteeriat tekitav amööb elab inimese jämesooles ning põhjustab tugevat kõhuvalu ning valulikku kõhulahtisust. Üldjuhul nakatutakse sellesse troopilistes piirkondades. Haigusega võivad kaasneda mädased tüsistused erinevates elundites. Kuna haigus levib saastunud toidu ning joogiveega, siis tuleb troopikas reisides vältida kahtlase väärtusega toitu ja juua pudelivett.
Malaariat ehk halltõbe põhjustab plasmoodium, keda siirutab ehk kannab edasi hallasääsk. Hallasääsed elavad ka meil, kuid malaaria plasmoodium suudab elada vaid piirkonnas, kus aasta keskmine temperatuur ei lange alla +15 °C. Hallasääse hammustusega kantakse malaaria plasmoodium inimese verre, kus see kinnitub vere punalibledele. Haigestunul esinevad tugevad külmavärinad ja kõrge palavik. Malaaria on krooniline haigus ning lõppeb ravita surmaga. Troopilistes piirkondades sureb malaariasse miljoneid inimesi.
Oluline
- Algloomad osalevad aineringes, toitudes peamiselt bakteritest.
- Algloomade abil on võimalik uurida looduse evolutsiooni.
- Settekivimid on tekkinud valdavalt algloomade kodadest.
- Mimted algloomad on parasiitse eluviisiga, põhjustades haigusi.
Küsimused
- Kirjelda algloomade osa looduse aineringes.
- Kuidas on tekkinud settekivimid?
- Nimeta parasiteerivaid algloomi ning kirjelda nende põhjustatud haigusi.
