Ajalooliselt on seeni pikka aega peetud taimeriigi osaks. Nüüdseks on selge, et seened kuuluvad omaette elusorganismide riiki ja rohkem on neil ühist hoopis loomadega.
- Mille poolest erinevad seened teistest elusorganismidest?
- Kuidas erineb seenerakk taime- ja loomarakust?
- Kuidas eristuvad olulisemad seente rühmad?
Seente levik ja ehitus
Seeni leidub kõikjal.
Seeni leidub kõikjal meie ümber, kuid enamik neist on varjatud, nad on nii tillukesed, et näha on neid ainult mikroskoobis. Seetõttu me ei märka neid. Meile tuttavaid seeni, mida kasutame söögiks, paneme tähele vaid seeneajal, kui ilmuvad nähtavale nende viljakehad. Pikaealised, paljude aastate vanused ja laial alal levivad seened ise on peidus pinnases. Erinevad seened võivad elada ka taimedes, loomades ja inimestes, nii organismide pinnal kui ka nende sees. Ainurakseid seeni võib leida nii magedas kui ka soolases vees. Mõned seened võivad põhjustada ohtlikke haigusi.
Seenerakk sarnaneb nii looma- kui ka taimerakuga.
Ehituslikult kuuluvad seened eukarüootsete ehk päristuumsete organismide hulka. See tähendab, et neil on rakutuum nagu ka algloomadel ja taimedel ning loomadel. Seenerakku ümbritsev kest sisaldab kitiini, millest koosneb ka mõnede selgrootute, näiteks putukate väliskest. Taimede rakukest on tselluloosist, loomarakul rakukest puudub, seda ümbritseb elastne membraan. Raku organellid on seentel samad nagu loomarakus, sest ka seened toituvad orgaaniliste ühendite saamiseks teistest organismidest. Lisaks tuumale on seenerakus tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid, aga ka taimerakule omased vakuoolid. Taimerakus esinevaid plastiide seenerakus ei esine.
Tabel. Seente sarnasus taimede ja loomadega
Sarnasus taimedega | Sarnasus loomadega |
Kasvavad kindlas kohas; | Kasutavad elutegevuses orgaanilist ainet |
Esineb rakukest | Rakukest koosneb kitiinist, nagu ka lülijalgsetel |
Kasvavad kogu elu | Raku varuained samad |
Seeni on nii ainurakseid kui ka hulkrakseid.
Rakkude arvu järgi võib seened jaotada ainurakseteks (näiteks pärmseened) ja hulkrakseteks.
Erilise ehitusega seened on täpphallikud. Nende keha koosneb ühest pikast rakust, mis on moodustunud paljude rakkude liitumisel ning nende vaheseinte kadumisel. Näib, nagu oleks tegu paljutuumse rakuga, sest säilinud on rakutuumad ja teised organellid. Nii on sisuliselt tegemist üherakulise seenega, kuigi ta erineb hulkraksest seenest vaid selle tõttu, et tal puuduvad üksikute rakkude vahel vaheseinad. Tõeliste hulkraksete seente rakud sarnanevad üksteisega, nad on pikad ja peenikesed, otsakuti ühinenud. Kuid vaheseinad on neil olemas. Nii moodustuvad pikad harunevad seeneniidid ehk hüüfid. Vaheseintes on siiski ka suletavad avad, mis võimaldavad ainete vahetust rakkude vahel. Seeneniidid kasvavad peamiselt tipust. Seeneniitide kogumit nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Seeneniidistik areneb vastavalt toitumisviisile pinnases või teistes organismides.
Seente toitumine ja paljunemine
Erinevatel seentel on erinev toitumisviis.
Seened nagu loomadki ise orgaanilisi ühendeid toota ei suuda, seega peavad nad toituma teistest organismidest. Niisuguse toitumisega organismid on heterotroofid. Surnud orgaanilisest ainest toituvaid organisme nimetatakse saprotroofideks ning elusast orgaanilisest ainest toituvaid organisme biotroofideks ehk lagundajateks. Biotroofid saavad toitaineid teiste organismide elusatest rakkudest, ühed neil parasiteerides, teised sümbioosi ehk vastastikku kasuliku kooselu kaudu.
Seened saab jaotada rühmadesse väliskuju põhjal.
Erinevate tunnuste alusel on võimalik seeni jaotada mitmeti. Mükoloogid ehk seeneteadlased eristavad nelja suurt hõimkonda: viburseened (enamasti vees elavad, põhiliselt parasiitseened), ikkesseened (must täpphallik meie toiduainetel), kottseened (pärmseened, jahukasted, mürklid, kogritsad), kandseened (puravikud, pilvikud, murumunad, majavamm, roosteseened). Leidub veel ka vähem tuntud ning raskesti määratletavaid seenerühmi, mida varem võeti kokku kui teisseened. Lihtsamalt võib seened jaotada pärmseenteks, hallitusseenteks, kübarseenteks ja parasiitseenteks. Teadlased on kirjeldanud rohkem kui 100 000 seeneliiki, kuid arvatakse, et neid on mitu korda rohkem. Eestis on leitud umbes 4500 liiki seeni.
Seened võivad paljuneda nii sugulisel teel kui ka vegetatiivselt. Vegetatiivse paljunemise puhul jaguneb seeneniidistik väiksemateks osadeks. Üherakulised seened, näiteks pärmseened, punguvad.
Seened paljunevad eostega.
Sugulise paljunemise tulemuseks on eos ehk spoor. Eos on omalaadne paljunemisrakk, mida ümbritseb tugev kest. Eos on väga vastupidav igasugustele keskkonnamõjudele. Samuti on ta hästi kerge, vallutades tuule ja sademetevee abil uusi elupaiku. Sobivasse elupaika sattunud eosest hakkab arenema uus seeneniidistik.
Eosed võivad valmida erinevalt. Paljudel seentel põimub osa seeneniidistikust tihedalt erilisteks viljakehadeks, mida meie tunnemegi üldnimetuse all „seened“. Kübarseentel valmivad eosed kübara all asuvate torukeste või eoslehtede pinnal, kottseentel enamasti viljakehade avatud pealispinnal (liudikud). Hallitusseentel kasvavad erilised eospead.
Mõisted
Sümbioos · Viburseened · Kottseened · Ikkesseened · Kandseened · Eos ehk spoor · Seeneniit ehk hüüf · Seeneniidistik ehk mütseel
Oluline
- Seened võivad olla nii ainuraksed kui ka hulkraksed organismid.
- Seente organism koosneb läbipõimunud seeneniidistikust ehk mütseelist.
- Seened on toitumistüübilt heterotroofid.
- Seened paljunevad vegetatiivselt, pungudes ja suguliselt eoste abil.
- Seened jaotatakse nelja suuremasse hõimkonda: viburseened, kottseened, ikkesseened, kandseened.
Küsimused
- Selgita, mille poolest sarnanevad seened taimede ja loomadega ning mille poolest neist erinevad.
- Millistest tingimustes on seened võimelised elama? Otsi vastavaid näiteid.
- Millised on seente toitumistüübid?
- Kuidas seened paljunevad?
- Kuidas seened levivad uutesse elupaikadesse?
- Selgita, mille poolest erinevad mütseel ja hüüf.
