Fraktalid

  • Mis on fraktal?
  • Itereerimine
  • Jada fraktalis
  • Fraktali pindala

Mis on fraktal?

Fraktal

  • Fraktal on keeruline, näiteks konarlik geomeetriline kujund, mida saab osadeks jaotada ja mille osad on suure kujundi vähendatud koopiad, st fraktal on enesesarnane.
  • Fraktal on pidev funktsioon, millel harilikus mõttes pole tuletist.
  • Enesesarnasus on fraktali kõige olulisem omadus, mis eristab teda mittefraktaalsest objektist.

Märka

Sõna „fraktal“ on tuletatud ladinakeelsest sõnast fractus ja tähendab murdumist. Mõiste võttis kasutusele Poola päritolu matemaatik Benoit Mandelbrot (1924–2010), kes pani ka aluse uuele geomeetria harule, s.o fraktaalgeomeetriale.

Näited

Looduslikud fraktalid

  • Konarlike piiridega objektid:
    ​rannajoon, kaljud, kristallid
  • Osakesed, ümbritsetud väiksemate tükkidega:
    ​plahvatused Päikesel, galaktikad, tuleleegid
  • Hargnemine:
    ​puud, jäälilled, korallid
  • Objektid, mille välispind võib olla suhteliselt sile, aga sisu konarlik:
    ​kondid ja maks, leib
  • Spiraalid:
    ​teokarbid, taimed

Matemaatilised fraktalid

  • Mandelbroti hulk
  • Weierstrassi funktsioon
    ​  fx = ak·  cos bk π x
  • Klassikalised fraktalid:
Sierpinski kolmnurk,
Kochi lumehelves
Draakoni joon

Tehislikud fraktalid

  • Fraktaalkunst
  • Arvutikunst
  • Ehitised
  • Mõned tarbeesemed
Looduslik fraktal
Weierstrassi funktsioon. Pidev funktsioon, millel puudub tuletis
Maailma üks keerulisemaid kujundeid on Mandelbroti hulk
Arvutikunst
Eiffeli torn

Itereerimine

Algataja ja tegutseja

Fraktal sünnib väga lihtsast elemendist, mida nimetatakse initsiaatoriks või algatajaks. Algatajaks võib olla näiteks punkt, lõik või kolmnurk.

Algatajale rakendatakse ühte kindlat reeglit ehk generaatorit, mis muudab algset kujundit. Saadud kuju muudetakse jälle sama reegli järgi ja nii palju kordi järjest.

Tekib jada, mille iga element saadakse sellele vahetult eelnevast elemendist reegli rakendamise tulemusena.

Niisugune tegutsemine kannab nime itereeritud funktsioonisüsteem ja selle kordusi ehk samme nimetatakse iteratsioonideks. Iga sammu või iteratsiooniga muutub loodav objekt täiuslikumaks ja keerulisemaks ning omandab fraktaalse struktuuri.





Märka 

Milline fraktal algkujundist sünnib, oleneb generaatorist.

Algatajaks on lõik.

Cantori hulga saamiseks itereerime lõiku generaatoriga

Viis iteratsiooni

Kochi joone saamiseks itereerime lõiku generaatoriga

Kolm Kochi joone iteratsiooni

Mõtle

Mis on algkujund ja millise reegli järgi itereerimine toimub?

Kochi lumehelves

Sierpinski kolmnurk

Vicseki fraktal

Tamas Vicsek (snd 1948), Ungari matemaatik

Näide

Mandelbroti hulk on tõkestatud kompleksarvude jada.

zn + 1 = zn2 + c

Jada fraktalis

Märka

Klassikaliste fraktalite genereerimisel tekivad geomeetrilised jadad. 

Algkujundiks on ühiklõik ja see on ühtlasi jada esimene element.

n

Lõikude arv

Lõigu pikkus ü

Pikkused kokku ü

1

1

1

2

3

4

8

5

Lõikude arvu jada {an} on

Lõigu pikkuse jada {cn} on

Kogupikkuste jada {bn} on

  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada
  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada
  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada

q

q

q

ann-1

cn1-n

bnn-1

Cantori hulga genereerimise esimesed 5 elementi

Kochi lumehelves

Leia sammhaaval Kochi lumehelbe ümbermõõt.

  • Külgede arv suureneb   korda.
  • Ühe lõigu pikkus on 
  • 19
  • 14
  • 13
  • 23

ühikut.

Vastus

Kujundi ümbermõõt
P ühikut.

  • Külgede arv suureneb  korda.
  • Ühe lõigu pikkus on 
  • 19
  • 112
  • 13
  • 23

ühikut.

Vastus

Kujundi ümbermõõt
P ühikut.

  • Külgede arv suureneb   korda.
  • Ühe lõigu pikkus on 
  • 19
  • 127
  • 29
  • 118

ühikut.

Vastus

Kujundi ümbermõõt on
P ühikut.

  • Külgede arv suureneb   korda.
  • Ühe lõigu pikkus on 
  • 19
  • 127
  • 227
  • 181

ühikut.

Vastus

Kujundi ümbermõõt
P ühikut.

Olgu algkujundi ümbermõõt p ühikut.

  1. Igal sammul suureneb külgede arv  korda.
  2. Igal sammul väheneb ühe lõigu pikkus  korda.
  3. Kochi lumehelbe tekkimise sammud moodustavad jada {kn}, mille üldliige on
    kn = p ⋅ n-1 .
  4. Kui sammude arv n→∞, siis on saame Kochi lumehelbe ümbermõõduks   sest jada liikmed 

Leia Cantori hulga lõikude pikkuste summa, kui n→∞ ja algataja pikkus on 1.

Vastus

Kui n→∞ ⇒ cn

Fraktali pindala

Algkujundiks on kolmnurk, mille pindala on üks ruutühik ja see on ühtlasi jada esimene element.

n

Värviliste kolmnurkade arv

Ühe kolmnurga pindala rü

Pindalade summa rü

1

1

1

2

3

3

4

5

Kolmnurkade arvu jada {an} on

Ühe kolmnurga pindala jada {kn} on

Pindalad summa jada {sn} on

  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada
  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada
  • aritmeetiline jada
  • geomeetriline jada
  • tõkestatud jada
  • tõkestamata jada
  • hääbuv jada
  • kasvav jada
  • kahanev jada

q

q

q

ann-1

kn1-n

snn-1

Sierpinski kolmnurga genereerimise kuus esimest sammu
  1. Leia Sierpinski kolmnurga värvitud kolmnurkade pindalade summa, kui n→∞ ja algataja pindala on 1.

    Kui n→∞ ⇒ sn
  1. Leia Sierpinski kolmnurga värvitud kolmnurkade ümbermõõtude summa pn, kui n→∞ ja algataja külje pikkus on 1.

    Kui n→∞ ⇒ pn =

Harjuta ja treeni

Samm

Ruutude arv

Ühe ruudu pindala rü

Pindala rü

1

1

1

2

3

4

5

...

...

...

....

10

...

...

n

 

  • Igal sammul  ruutude arv  korda.
  • Igal sammul  ühe ruudu pindala  korda.
  • Sammude lähenemisel lõpmatusele, läheneb värviliste ruutude pindala 

Märka

Palju huvitavat fraktalitest leiad raamatust „Fraktaalgeomeetria algajatele ehk veidrad fraktalid“.