Koonuse ruumala

Koonuse tekkimine kolmnurga pöörlemisel
Koonuse telglõige
Koonuse ruumala

Koonus

Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti.

Koonus tekib täisnurkse kolmnurga ABC pöörlemisel ümber kaateti AC, mille pikkus on koonuse kõrgus h. Sirge t, millel asub kaatet AC, on koonuse telg. Kaatet BC on võrdne koonuse raadiusega r.

Koonuse lõikamisel tekkivad jooned ja pinnad

Picea glauca "Conica"

Koonuse põhjaks on ring raadiusega r. Põhja piiravat ringjoont nimetatakse koonuse servaks. Kolmnurga hüpotenuusi tippu A, mis asub koonuse teljel t, nimetatakse koonuse tipuks. Lõiku, mis ühendab koonuse tippu A koonuse servaga, nimetatakse koonuse moodustajaks m.

Koonuse telglõikeks nimetatakse võrdhaarset kolmnurka, mis tekib koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib koonuse telge.

Koonuse ruumala on kolmandik põhja pindala ja kõrguse korrutisest.

$V = \frac{1}{3} S_{p} \cdot h = \frac{1}{3} π r^{2} h$

Koonuse telglõike tipunurk on 90° ja kõrgus 4.
Koonuse ruumala on $\frac{π}{3} .$
Täisnurkne kolmnurk hüpotenuusiga 41 ja kaatetiga 40 pöörleb ümber lühema kaateti.
Koonuse diameeter on .
Koonuse diameeter on 10 ja kõrgus 12.
Koonuse moodustaja on .
Koonuse raadius on 3 ja kõrgus 6.
Nurk koonuse põhja ja moodustaja vahel on ligikaudu °.
Koonuse põhja pindala on 2π ja moodustaja $\sqrt{6} .$
Koonuse ruumala on $\frac{π}{3} .$
Koonuse moodustaja on 8 ja telglõike ümbermõõt 24.
Koonuse kõrgus on