Eluslooduse organi­seerituse tasemed

Molekuli tase

Eluslooduse esimene tase on molekuli tase, kuigi molekulid ise koosnevad aatomitest. Molekulidel endil elu tunnuseid pole. Elu tunnuseid pole ka biomolekulidel, kuid neid molekule leidub ainult elusolendites. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. Termin võeti kasutusele eelmise sajandi teisel poolel, mil esimeste biomolekulide struktuur kindlaks tehti.

Organelli tase

Eluslooduse teine tase on organelli tase. Molekulidest moodustuvad rakus mitmesugused organellid, millel on kindel ehitus ja ülesanded. Organelle väljaspool rakke ei eksisteeri ja elu tunnuseid neil pole.

Raku tase

Rakk on elu esimene tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused. Kõige paremini avalduvad need ainuraksetel organismidel, hulkraksetel on ülesanded rakkude vahel ära jaotatud. Paljud hulkraksete rakud on kaotanud oma võime jaguneda ning kõik elu tunnused avalduvad vaid terviklikul organsimil, mitte selle osadel eraldi.

Raku uurimisega tegeleb rakubioloogia, ainuraksete organismide uurimisega aga mikrobioloogia.

Koe, elundi ja elundkonna tase

Rakkudest moodustuvad koed, kudedest elundid ja neist omakorda elundkonnad. Kude, elund ja elundkond ongi järgmised eluslooduse organiseerituse tasemed. Kude on ühesuguse ehituse ja ühiste ülesannetega rakkude kogum. Näiteks närvikude koosneb pikkade jätketega närvirakkudest (aga ka närvirakke toitvatest ja kaitsvatest abirakkudest), mille ülesandeks on info edastamine ja töötlemine. Elund ehk organ on erinevatest kudedest koosnev organismi osa, mis täidab kindlaksmääratud ülesandeid. Taimede organid on näiteks juured, lehed, õied. Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Taimedel elundkondi pole. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma ülesandeid väljaspool organismi.

Kudede ehitust, arenemist ja talitlust uurivat teadusharu nimetatakse histoloogiaks. Inimese elundite ja elundkondade uurimisega tegeldakse arstiteaduses.

Organismi tase

Eluslooduse järgmiseks tasemeks on organismi tase. Üherakuliste organism on rakk. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Loomadel on reguleeritus saavutatud nii närvisüsteemi kui ka hormoonidega, kuid taimedel ainult hormoonidega. Organismi taset uurivaid teadusharusid on mitu. Organismide ehitust uurib anatoomia, elutegevust ja selle reguleerimist füsioloogia, pärilikkust aga geneetika.

Populatsiooni ja liigi tase

Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred.

Ühte liiki kuuluvad isendid on üksteisega sarnased ja nad ristuvad omavahel. Liiginimi koosneb alati kahest osast: perekonnanimest ja liigi epiteedist. Näiteks liiginimes „hall hunt” näitab „hunt” kuulumist hundi perekonda, „hall” aga seda, millise hundi perekonda kuuluva liigiga tegemist on. Liigi tasemel saab tegelda kõikide bioloogiaga seotud teadustega. Liiki määratletakse paljude tunnuste põhjal. Need on päritolu, siseehitus, välisehitus, elutegevus, paljunemine, geenid, nõuded elukeskkonnale. Eri liikide isendid omavahel enamasti ei ristu.

Koosluse ja ökosüsteemi tase

Koosluse moodustavad kõik elusolendid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks kõik ühes tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad moodustavad koosluse. Ökosüsteem on samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. Ökosüsteemid on isereguleeruvad tervikud, mis põhinevad organismide omavahelistel toitumissuhetel ehk toiduvõrgustikel. Teadus organismide ja eluta keskkonna suhetest on ökoloogia.

Biosfääri tase

Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem planeedil Maa. Biosfääri peab kogu aeg Päikeselt energiat juurde tulema, kuid aineringlus käib valdavalt biosfäärisiseselt.